Ma tean küll, et märtsikuu on loodud aednikele karistusteks nende pattude eest. Ja karistus on kohutav: sa näed, et see kevad tuleb aga kohale ei taha ta kuidagi jõuda. Ikka muudkui lumi ja külm ja lumi ja külm ja ...
... ja aeda ei pääse ja kaevata ei saa ...
Aga mul jäi nii palju põnevaid asju möödunud sügisel pooleli! Ämm lammutas ühe hiigelsuure hosta juppideks ja enamuse neist juppidest toppis mulle kord külaskäigul kotti. Tavaline hosta, olemas igas aias vist, aga te mõelge, kui toreda rea või laigu ma sellest saan!? Väike valgekirju hostahekk ümber tume-tumeroheliselt läikiva pojengi, näiteks?
Mul jääb kätel sõrmi puudu, kui tahaks üles lugeda, et mis kõik pooleli jäi. Järgmisel fotol olev ümar murulapp ....
... kaevati ju augustis üles. Sinna tehti peenralaiendus. Sa süda, kus möödunud suvel ju minu aeda uusi taimi potsas! Kingiti ja vahetati ja eks ma (patune) käisin poes ka vahepeal. Ja kui taim polnud uus, siis oli ta möödunud aasta ilmadest joovastuses ja laienes ja paljunes nagu metsaline. Nii et nende metsaliste eest tuli ju teisi, vähem metsalisi, eest ära istutada. Ka neile oli ruumi vaja. Ja need kohad, kus ma pistikuid ja pisi-taimepoegi hoidsin ja poputasin, ka need kasvasid suve lõpuks padrikuks.
Nii et arvata võib, et uudismaad tuleb veelgi juurde teha. No kiusatavate taimede hulgas oli näiteks igihali Illumination:
Tuleb talle varjuline koht otsida kuskil mujal, kus keegi mingeid tulpe pidevalt üles ei songi. Varjuga on minu aias kehvasti aga ehk leiab ...
Ja turbapeenrajupike vajab hädasti remonti. Esiteks jäi see kivimüür ikkagi liiga madal. Ma juba tõstsin teda 2 korda, a ju ta vajub siis. ... või kasvan mina pikemaks ... :P
Ja kivide ja muru vahele tuleb kraavike sonkida. Kui kraavikest pole aga on maniakaalne aednik, kes on iga päev kääride ja orkidega ümber kivimüüritise roomlemas, siis oleks muidugi ilus tulemus. Ilusam kui kraavike. Aga mul ei ole ühtegi maniakk-aednikku aias roomlemas, nii et tuleb kraavike. Ja müür kõrgemaks ja spets-rodoturvast tuleks ka hankida. Kontrollisin järele: rodod on praegu täitsa ok olemisega aga see, et nad möödunud aastal justkui mustikad välja nägid, see oli vist valet sorti turba süü. Liiga musta värvi oli see turvas.
Oi, ma ootan kevadet. Nii palju tuli ju aeda uusi taimi, millel ei jäänud ju aega oma õiget nägu näidata. Eriti ootan, et kas kuningosmonde sai ikka õige koha peale ja kuidas minu uutel pseudacorustel talvitumine läks ja kas sõnajalad võtavad uue kasvukoha omaks ja kas Tii käest saadud lumeroosid ja luuderohi võtsid kasvukoha omaks. Luuderohu istutasin küll sellise koha peale, mis on küll tuulte eest kaitstud, samas võib selle koha peal lumi poole maini püsida.
