Valge on minu aia lemmikvärv. Tegelikult peaks sellise jutu eest vist meie kliimas ja segaste kevadete taustal nurka häbenema minema. Alles siin oli aeg, kui kuidagi lumest ja talvest lahti ei saanud ...
Aga valgeid õisi on täis terve aed. Neid muudkui paljuneb ja sigineb tervesse aeda, mitte ainult tagaaeda, nagu algselt plaanis oli. Ja tagaaeda sigineb jälle teisi värve, nii tooni andmise idee põhimõttel.
Ja üks uus pojeng rõõmustab mind oma õitega. Ka Bartzella on ühe kopsaka punga valmis saanud. Ootan õit, aijeee.
Kahe tiigi vahelise silla ehitusega sain alguse ära tehtud. Nüüd aga segab kord ilm, kord laiskus, kord mingid üritused ja sillategu puha pooleli.
Huvitav on vaadata tiikide arengut. Uues tiigis kipub vetikas vohama aga vana tiik on kui selge veega allikas. Nojah, eks ta on meil tasapisi vist looduslikuks tiigiks muutunud, paksu mudapõhjaga. Seal elavad konnad ja ka vesisisalikud on selle koha omale kurameerimiseks välja valinud. Teevad seal vanemas tiigis tsirkust.
Ega ma selle vetikaga muud tee, kui riisun seda vahel vähemaks.Küll ta ajapikku hakkab ise normaalselt tiigina tööle.
Teerada on päris pikk, ei olegi seda mõõtnud. Ja lai on ta ka meeter kuni kaks, selline lainetava kujuga. Laiemasse kohta istutasin hosta Snowdeni ja natuke kastikut Karl Foersterit. Liivasele teerajale suskasin ühe liivateed ja kukeharja. Hostal peaks seal hea olema, sest selles kohas on maa kogu aeg niiske, suisa märg.
7 kommentaari:
valge on ilus :D
Väga nunnu teerada on, ja tiigid on alati huvitavad, isegi koos vetikate ja putukatega. Ma tahan kaaaa kivikallastega tiiki, ääää...
No need tiigikaldad nõuavad absoluutselt enam hostasid! Kunas me suvise hostatellimuse teeme? :P
:D ahh et hostasid himustame? Kuule, juulis võiks ju teha. Ma vaikselt juba hiilin lehel aga kuu lõpp on nii kiire, et kõik tundub väga segane. Aga peab ka olema rahulikku aega seda lehte imetlema
Niipea, kui vesikuusk tiigis elama hakkab, läheb vesi puhtaks.Praegu on see taim selline määrdunud pruunikas, aga kui juba rohelised otsad tulema hakkavad ja taim elama hakkab, muutub vesi selgeks ja vetikat enam ei tule. Jõudsin sellele järeldusele alles eelmisel aastal, ennem ka riisusin seda vetikat välja. No mõnikord väga kuumade ilmadega läheb vesi väikeses tiigis veidi sogasemaks, aga seda kuumade püevade hirmu sel aastal vist pole!
maurus
No minul see vesikuusk lämmatas kõik lõpuks ära. Läks ikka nädalaid, kui tiigi sellest taimest puhtaks saime. Elus enam ei too. Vähemalt kilepõhjaga tiiki ta ei sobinud.
Kõik ainult valged õied, küll see võib kaunis olla. Aga kui sillake valmis saab, siis kuhu teerada kulgeb? Kas on kindel plaan või teed nagu kujuneb?
Postita kommentaar