Ilmad mängivad meiega mingisugust ninaprilli. Kord tuiskab lund ja puhub jäine tuul ja teine hetk särab päike ja linnud laulavad kui äratuskell läbi kinnise akna unisesse tuppa.
Seetõttu aiatööd eriti teha ei jõua, rohkem ikka niisama hulkuda-jõlkuda mööda aeda. Aga see on ka tore tegevus.
Ja muidugi vaatan kogu aeg kriitilise pilguga ringi, et ai, pagan, kõik on rohimata. Aga mingi hetk selles see aasta jao pärast antavas päikeses vaatasin, et sa näe, mulle täitsa meeldib mu aed ka sellisena. Igasugu vigureid on reas. Näiteks see kilpkonn tiigi juures:
Ja aialatern:
Ja lihtsalt müürijupid ja kivistise kivid:
Jalgrajad, mis nagu kuskile ei viigi.
Aga tegelikult viivad. Seal on Pesamuna salakoht, kus temagi miskit ehitamas käib.
No ja lossist parem ärme räägimegi.
Siililegi selge, et see on lahe vigur.
Mis me see aasta meisterdame?
8 kommentaari:
Mul on ka sel aastal pigem meisterdamise, kui taimede tuhin. Idee on peaaegu valmis, aga ilm võiks soojemaks minna, minust nullilähedase ilmaga õuesmängijat ei ole.
Kas idee on saladus esialgu või raatsid jagada ka?
Aias peab ka puhata ja mängida saama. Lahe loss.
minu meelest ongi var<kevadine j hilissügisene aed lahedamad kui jungli ajal, siis näeb muud ka ja detaile ja puha :D
Loss on täiega lahe.:)
Hea on kohe kuulda kui autor ise oma loomingut naudib. Põhjust igatahes on, lastel on tore kasvada sellises kunstimeele ja armastusega sisustatud maailmas ning täiskasvanuteski ärkab laps nii rõõmsameelset loomingut vaadates. Jõudu ja kelmikaid ideid uute korvide meisterdamisel!
Meisterdage see aasta koobas või grott!
Koobas? Ei meie pinnas sobi koopaks. Puhas rebaseliiv.
Postita kommentaar