esmaspäev, 12. september 2016

Võhma Juurikal käidud. Mis saab edasi?


Ma olen viimasel ajal kehva blogija. Fotokas oli mul küll kotis aga Võhmas ei võtnud ma seda kordagi kotist. Isegi telefoniga ei teinud ühtki klõpsu. Pildistada oleks olnud küll ja küll. Ma kahtlustan, et Võhma taimelaadad on kujunemas vabariigi parimaiks vist üldse. Noooh, kui norida, siis saia ja kommi ja lastele laadavigurite müüjaid ei olnud. Aga seal on rong ja jäneste loomaaed ja see on ka eriliselt tore tegelikult. Samas ei saa mina ju rahulikult taimepakkujate valikut üle vaadata, kui mu pisikesel kaaslasel pole miskit põnevat uurida või maitsvat limpsida.
Mingi hetk selgus, et mul justkui nagu polegi vaja süveneda sellesse, et mida taimemüüjad pakuvad ... aalujate rohevahetus käis nii suure hoo ja metsikusega + tellitud mudru Mildalt ja Järvseljalt, et mul sai auto pagasiruum paksult rohelist kraami täis ilma, et oleks rahakotti taskust välja võtnudki. Ja kui ma alguses kõigile jorisesin, et vilets laat, keegi ei müü mulle ei saia ega kommi, supsasid mulle pihku pirnitädi pirnid, Futulandia meepurk ja teekannu maalingute eest priske kommikarp. No ei lasta inimesel rahulikult viriseda mitte. Aga nii toredas seltskonnas, nagu on seda aalujad, pole ka tuju õigeks virisemiseks. Nii vahvad ja toredad inimesed on need aalujad. Nii tore oli kohtuda. Loodame, et Võhma Juurikas siiski ei tähista veel suve lõppu ja kohtume veel suviselt vabas õhus ka.

Pean tunnistama, et tõenäoliselt kuulub KÕIGE AHNEMA AALUJA tiitel mulle. Kui koju sain, kirjutasin kohe kogu oma kraami üles ja sain 30 erinevat taksonit. Osa neist siin laua peal:


NIMEKIRI:

  1. Kollaseleheline leeder. Sambucus Racemosa. Shutterland Gold seemik. Tõenäoliselt talvitub mul kuskil peenras ja kevadel kolime heinamaa peale st oma nn parki
  2. Farreri kuldjuur. 
  3. Alpi magun. Papaver Alpinum. valgeõieline
  4. pruun raunjalg. Asplenium Trichomanes.
  5. Harilik elupuu. Thuja filiformis. Kõrgust kuni 2 meetrit. Praegu peenrasse, hiljem heinamaale
  6. rindeline sibul. Istutasin Hoganase peenra nn sibulate ja murulaukude osakonda roos Alberti lähedal
  7. Lagodehhi pojengi seemned. 
  8. Teeny Weeny Bikini hosta. Väikeste hostade juurde
  9. valgeõieline metssalvei Shneehügel
  10. nn roospojeng nimetu
  11. hosta Lakeside Paisley Print. Juba istutatud uue tiigi serva peale
  12. siberi iiris Hubbard. Uue tiigi serval punaseõielise nimetu bergeenia külje all
  13. ruljas helmikpööris. Heuchera Cylindrica. Mingi imelik maasikas oli tal ka potis kaasas. Mõlemad praegu tiigiservas koos Lakeside Pisley Prindiga
  14. Bergeenia Bach. Punaseõielise nimetu bergeenia teisel pool
  15. roosa jumikas Rohenäpult. Mäe otsa, seal kirjuvärviliste jumikate koht.
  16. ahtalehine sininokk
  17. hosta Invincible. Uue tiigi servas
  18. süstjalehine hosta. Tiigi servas, kilpkonna kõrval
  19. valgeõieline karpaadi kellukas
  20. Sorbus Aucuparia Josep Rock ehk kollasemammuline pihlakas. Heinamaale
  21. roog-sinihelmikas Windspiel. tiigi serv
  22. kuningosmunde 1
  23. kuningosmunde 2
  24. Meconopsise seemned
  25. valge martagon
  26. Bright Diamond. liilia Rohenäpult
  27. allium Spider. Tiigi serv Invincible selja taga
  28. Botaniche Krokussen. Tommassianus Roseus. Roosa krookus ühesõnaga
  29. Crusanthus Prins Claus
  30. Trompetnartsiss Elka, valgeõielised

Osa jõudsin juba esimesel õhtul maha istutada. Ikka uue tiigi serva, ei saa sealt praegu üle ega ümber - lemmik koht. Suht palju vaba peenrapinda seal ju ka.


Küll see hosta Invincible on ikka ilus! Ilusad rohelised läikivad lehed ja tema taga paistab esialgu imepeenike roog-sinihelmikas Windspiel. Tiikide kallastel on ikka ilus, kui on palju erinevaid - piitspeenikesi ja laiu latakaid, krobelisi või siledaid, sügavalt lõhistunud või "piinlikult triigitud" - rohelisi lehti.


Ja vaade teiselt poolt:


Uus tiik tundub praegu jube sügav. Eriti kui vana tiigiga võrrelda aga see on puha kive täis vajunud. Kivide vahel on taimed ja muda, nii et vaba vett tundub olema maksimaalselt pool meetrit. Tegelikult on ta tunduvalt sügavam aga loodus on teinud oma töö ja nagu ikka - ta teeb seda hästi.
Kui uus tiik ka kividega kaetud saab, peaks juba silmale meeldiv vaade avanema. Ka praegune vaade meeldib päris hästi, kiledest tuleb lihtsalt mööda vaadata. Taimi see aasta sisse ei istuta, pole ju muda, kuhu istutada. Nii palju, et kanada vesikatku elodea canadensis topin küll sinna-tänna kivide vahele. Ta on hea taim, aitab muda luua.

8 kommentaari:

Eve Piibeleht ütles ...

Mina olen jälle väga rahul, et ei tulnud, nagunii oleks mõni taim näppude külge kleepunud. Lätlaste puudevalik võttis vesistama. Aga praegu ei saa endale midagi lubada, tervis ei luba auke kaevata.

Futu ütles ...

Hea laat oli. Eesti põnevaim kahtlematult.:)

mustkaaren ütles ...

Eks teised laadalised tegid kindlasti pilti.
Virisemine aitab maailma paremaks luua ;)
Lahe nimekiri oli, tekitas mõtteid, palju mõtteid.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Lahe nimekiri jah, kuidagi soe ja kodune tunne, nagu enda aiavihikust :) Juurikas on kahtlemata Eesti parim laat ja kujutad siis ette, mida mu hing peab ütlema. ´Invincible `pole mitte ainult väga ilus vaid on ka maitsvaim hostade seas, selline kergelt pähkline :)

MUHEDIK ütles ...

Noh, Sul ka noor aed ja ruumi palju, peadki ahne olema. Ühekaupa taimi tuues kaovad nad ju teiste hulka ära ega tekita mingit muljet. Hulgi, siis on kohe mida vaadata ja imetleda.
Võhma ongi kõige parem taimelaat ja eks see ole ka pooleldi patuasi, et me tänavu sinna ei saanud, eks järgmisel oleme ikka ehk platsis.

Milda ütles ...

Nii ülbe olen küll, et märgin siin, et see Bright Diamond oligi minu üllatuspakike Sulle:)

Tsiil ütles ...

mõnus oli see laat jah ja kõik see kamp tegi päeva eriti säravaks.
mnjah, 30 on ilus nummer

C'est moi ütles ...

Tiik koos ümbritsevate taimedega näeb tõesti väga kena välja - ilus taimevalik :)