pühapäev, 17. jaanuar 2016

Blogimise harjutus (mis võtab aega ...) aga tehtud sai, sest mul oli aega ... rõhk sõnal aega

Uus aasta algas esmalt korraliku külmalainega ja jätkub ülipaksu lume ja külmakraadidega -9 kuni -17 umbes. Pilte lisan hiljem, neid praegu lihtsalt pole. Mis teha, kui patareide ostmine võtab kuu aega aega.
Imelik lause tuli ... aega aega ....aga tegelikult grammatiliselt õige.
Kui ammu pole bloginud, on jutusoon roostes ja pildid on aegunud. Tükk aega võttis aega (jälle see "aega") , et blogi servas olevad uue aasta plaanidki paika panna. Esimese hooga ei tulnud peale sipelgate midagi meelde. Sest mida sa ikka nii väga plaanid, kui elu on näidanud, et ei lasta mind aeda toimetama. Ehk see suvi on siis rohkem vabam, et mul on aega võtta seda aega, et veeta aega ka pisut aias.
Ümberkorraldused aias ja peenardes? - ohh ei, kindlasti mitte.
Maja kallal nokitsemine? - loodetavasti ehk küll.
Teha mingit tsirkust aias, nagu need mängumajad, mängulossid jms? - meeleldi, peaasi, et suvi jälle liiga lühikeseks ei jää.

Nüüd võtab hulka aega, mitu kuud, enne kui jälle kevadeks kisub ja majauksest välja saab. Aiaplaanide tegemiseks on see ilmatu aeg. Liiatigi, kui tarbeaed on minimalistlikuks pügatud ja iluaed on suht paigas.
Aga hea küll, kannatame selle aja ära ja võtame parimat, mis sellel ajal pakkuda on. Koome ja heegeldame, joonistame ja mängime. Tuletame meelde, kuidas selle kitarremänguga on.
Ja mis kõige tähtsam.....
Ja mis kõige hullem ....
Ja millest vist kuidagi üle ega ümbert saa, võtku see aega, palju võtab ...
see on see krmuse ahi, see musta plekkkuuega ahi, mis meil jõulude ja uue aasta vahel lagunema hakkas, et susi teda sööks. Aga eks ta on eakas atribuut siin majas. Ronisin peadpidi ahju, üritasin pilti teha


Seal on näha need ärakukkunud kivide kohad ja eks neid tuleb sealt veel. Ohtlikuks see seda ahju ei muutnud, küll aga pole ta enam nii sooja hoidev. Nii et kui me talveunes ei ole, siis tõmbame me ruudulisse vihikusse kriipsusid ja kraapsusid, arvutame ja plaanime ja loodame, et suvel ajame alumise korruse päris sassi ja koledaks, loobime kive ja savi tuppa, ise kolime kuuse alla - lootuses uuele ahjule.

PS. varsti peab basiilikut külvama. Mul on küll praegu ka paar taime potis aga tänu külmadele on aknalauad kuidagi jahedad ja basiilikutele ei paista see meeldivat.

7 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

Talv ongi ju selleks, et oleks aega võtta aega, et leida sealjuures aega ka sellele mõelda, et kuhu see aeg kaob ja miks on aeg nii müstiline mõõtühik :D

Nodsu ütles ...

Appi, mis tänapäeval kõik faktide edastamiseks ära ei tehta - ronitakse peadpidi põlevasse ahju :D, julge tüdruk! Juuksed kärssama ei läind?
Enne kuuse alla minekut pead vist sipelgatega kaubale saama?
Eks seda mässamist ja tolmutamist selle ahjuga ole, kuid pärast peaks ikka mitukümmend aastat vist turvaline ja õdus olema :).

mustkaaren ütles ...

Basiilik ONGI vääga soojalembene taim, umbes nagu tomat.
Sellest kitarremängust sooviksin meelsasti rohkem kuulda, ja akordionist ka, kui juhtub aega olema :)
Ahjutegu on elu töö, selleks teile palju kive kotti.
Oli meeldiv lugeda, kirjuta peagi jälle :)

Milda ütles ...

Hea kuulda, et oled olemas ja leidsid isegi ühe aja:), ahjuga on keerulised värgud, meil tuleb ka see asi ette vôtta. Tundub ülikeeruline, sest ahi kolmes ruumis otsakestpidi.

MUHEDIK ütles ...

Aeg kaob, rõõmud jäävad :D
Ahju teeb oskaja naks-naks korda

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Meie ahi on kah kolmes ruumis. Aga kui tõesti töösse tuleb, eks näitan siin ikka pilte ja kriban arhiivi :)

Köögikata ütles ...

Mul on nii hea meel, et me (juba!) 9 aastat tagasi oma koledast plekkahjust (ja teisest ka) lahti saime ning mõnusa, ilusa klaasuksega tellisashju asemele saime. Ressursid saime emalt, ise poleks küll suutnud. Edu teile!