Esiteks tuleb minna mulda riisuma:
Müstiline, kas pole?
Mis puutub talvitunud taimedesse, nii suurtesse kui väikestesse, tundub, et enamik on alles ja tunneb end hästi. Ainus taim, mille juures kukalt kratsisin, oli jaapani vaher, see pisike, möödunud aastal soetatud taimeke on kah ühe mutihunniku otsa kerkinud, loodetavasti on juured alles ja korras.
Eriti uhke on tiigrisabakuusk:
Nagu purskkaev. Roheline purskkaev.
Üks pisike kevadine pettumus on ka. Kenasti on uutele sortidele nimesildid juurde torgatud aga tekst siltidelt siiski kadunud. Nii et märkimisväärset kasu neist polnud. Omast arust kasutasin küll õiget markerit. Aga noh, eks siis üritab tasapisi õite järgi tuvastada.
Igihaljad püsikud on lahedad, juba loovad toredaid vaateid. Järgmisel fotol loovad mustad lumeroosid (seemikud saadud Tii käest) kamba peale esimest tõeliselt uhket õit ja esiplaanil on kaukaasia hanerohu mätas ja kivirik Shneewittsheni puhmik. Ai-ai, valged õied!
Varakevadised vaated on tagasihoidlikud ja lagedad aga paljutõotavad. Nii tore, et see kevad ometi kord tuleb!
PS.: läksin ikka kah õue täna, mis sest, et tundus maru külm tuul olevat. No oli kah aga terrassile ta ei ulatunud, seal kuumendas päike. Sopsisin natuke roniroos Indigolettat. Teatavasti mässisin ta ju selleks talveks mitmekordselt kinni. Kilekate on loomulikult juba ammu maha võetud, polnud ju õiget talvegi. Täna kraapisin vanu lehti ja mullakatet vähemaks, kuuseoksad jäid ikka peale veel. Mõlemi terrassiroosiga on põhimõtteliselt sama lugu. Linderhof ja Indigoletta vajavad mõlemad pisikest okste ülevaatust ja kärpimist aga suuri kadusid pole kumbagil.
Peenraroosidega pole veel tegelenud. Kasvuhooneroos on aga 5+ seisundis, seal kraapisin isegi ülearuse mulla eemale juba.
Päevitasin/logelesin ka natuke terrassil kuumava päikese käes nagu vana kõuts ja lõin nurru. Hea ikka see soojus, kuumus, kevade lähedus.
5 kommentaari:
Tiigrisabakuusk on tõesti uhke! Mina kirjutan plastmass-siltidele hariliku pliiatsiga, aasta-kaks peab ilusasti vastu
Jah, olen läinud ka pliiatsi peale 100%lt, siis vähemalt esimesel aastal pole pettuda vaja aga enamasti kauem. Vahtrake istuta korralikult tagasi, mul eelmisel aastal oli üks tammelaps üleni mutimulda mattunud, leidsin alles siis kui laiali ajasin ja jäi kenasti ellu :)Ja no miks kevad tore pole, on raskusi toaspüsimisega vaatamata ahvatlevatele tegevustele. :D
Kas Sul on mingi kasuka tarvis mutikasvandus? Rumal nali, tegelikult on see kohutav kui palju neid tänavu, ei tea kust, välja on ilmunud.
Tiigrisaba ja kõik need muud rohelised mütakad on imeilusad.
Kõik, mis üles kergitatud, tuleb tagasi istutada, mitte vajutada, ilmaski ei tea, kui mitu meetrit allpool tühjaks on kaevatud.
Vaata kui head mutid Sul on, hoolitsevad Su eest hästi, et Sina mitte igavuse käes ei peaks vaevlema :). Ega jah, ei ole meilgi siin hõisata midagi, õnneks saab nv-l vist juba reha järgi haarata... aed nii kutsub juba! Ja tiigrisaba kuusk on tõeliselt äge, maru tegelane. Muidugi need rohelised mütakad ka - hanerohi ja kivirik ja mis nad seal olid... peaks ikka endale ka mõne ühiku taolisi muretsema.
Njah, huvitav hunnikukujundus küll, aga sulle jälle tööd...Aga aiatööd on mõnusad, need va tegelased ei tea, et neid töid on ilma nende tegude tagajärgedetagi ju küll, eksju!:)
Postita kommentaar