kolmapäev, 14. jaanuar 2015

Vaim vajab päikest ...

... ütles luuleline pilliplõnksija Kaaren.
Praktilise loomuga Lillekasvataja alustas fakti lahtiseletamist ja analüüsi.
Mida annab päike, mida mujalt ei saa?
Valgus, soojus, bla-bla.blaa ... ma ütlen teile, mis ta annab! Ta annab D-vitamiini. D-vitamiin on oluline aine, sest ta aitab kaltsiumil imenduda. Kui D-vitamiini netu, siis võid piimavannis ujuda ja 10 liitrit päevas seda juua, kasu pole mitte kopkagi eest! Ei imendu see kaltsium sinusse, vat nii! Kui kaltsiumi piisavalt ei saa, lähevad luud pikapeale hapraks, st seestpoolt hõredaks ja kokkuvõttes nõrgaks. Nõrkade luudega aednik ei kõlba kuskile, sest see ei jaksa kaevata, käpuli roomamisest rääkimata.
Suvekuudel piisab vajaliku D-vitamiini saamiseks , kui ollakse palja näo ja käsivartega 20 minutit päikese käes. Vat talvel ei tee meist seda keegi.

Mis siis teha?

D-vitamiin tuleb sisse süüa. Kõige rohkem on seda kraami suitsusilmus, suitsuangerjas, angerjas, sprotikonservis. vürtsikilus, lõhes, sardiinides. Kelle meelest kala on jäle, saab D-vitamiini munakollasest, kukeseentest ja piparkookidest. A neid peab siis muidugi hulka rohkem omale sisse matsutama. 

Nii et plaan selge.
Söön mõned silmud.

Kuniks see silmukala mõjuma hakkab, proovin teha aia- ja värviteraapiat. Ehk tõstab üleüldist meeleolu. Ma sain oma seemned kätte. Heh, see tõstis meeleolu tugevalt. Kui paki avasin ja leidsin, et mida ostetud, tõusis meeleolu veelgi. Olin vahepeal juba unustanud, et mida ma täpselt tellisin. Heh. Nelja sorti basiilikut, nelja sorti salateid, ravimtaimekesi, kurki, tomatit ja puhast päikest kõrvitsate näol:


Mul saab põnev olema. Ja viimaseks suvelilli. Traditsiooniliselt aednelke (olen lummusesse sattunud), tokkroos, mungalill, saialill ja lõvilõugu. Vat lõvilõugu olen kasvatanud vist mingi 15 aastat tagasi viimati. Ilusad värvilised olid küll aga kuidagi korratud. Tollal ma neid rohkem ei tahtnud. Aga eeloleval suvel olen korralageduseks valmis. Nii et nad sobivad hästi.


8 kommentaari:

Tsiil ütles ...

:)
Huvitav, täna näppisin raamatukogus riiulit ja leidsin sellise rmt nagu Eestimaal kasvatatud kõrvitsalised ! siin palju toredaid kõrvitsalisi nt paiskav väätkõrvits, jaapani muskuskõrvitsad ja harilikud kõrvitsad.

Läheb kõrvitsakasvatamiseks :) ka tuju tõuseb.

MUHEDIK ütles ...

Niiii tark jutt ja niii uhked seemnepakid.
Ma sain eile enda omad ka kätte. Muudkui külvame :)

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Külvame, külvame. Kõrvitsate kasvatus on puhas mäng ja rõõm. Ja millised autasud!

Milda ütles ...

Kui kôrvitsaid üle hakkab jääma, saab loomaaeda elevantsidele viia:)

Tistou ütles ...

Tore humoorikas lähenemine päevakohastele probleemteemadele! Mulle meeldis!
Ma olen kaks korda proovinud seda butternut squash'i kasvatada, aga midagi pole välja tulnud. Nii kasvuhoones kui väljas. Äkki mõni vene sort töötab paremini meie oludes. Ootan põnevusega tulemusi!

Krissu ütles ...

:)

mustkaaren ütles ...

Lahe.
Nii on, et ilma d-vitamiinita läheb olemine hõredaks ja silmanägemine hämaraks. Kes kodus hulgim taimi kasvatab, saab koos oma kallite roheliste sõpradega troopikalambi all toimetada.
Ja ongi uus aiahooaeg avatud. Ma ka teen kiire inventuuri, sest läinud suvest jäi ikka paarkend pakki seemneid yle.

Laste sünnipäev ütles ...

Väga huvitav blogi :)