Tänane ilm ja mida me õuest leidsime

Hommikul vara läksin koeraga jalutama ja me leidsime palju lund ja miinuskraade 2,5.
Vahepeal oli siin pikka aega plusskraadid, maa must ja porine, autoga meie kruusatee peal sõites olid jälle nagu paadiga tormisel merel - pehme tee kõigutab masinat toredasti.
Mina muidugi neid poriseid maastikke pildistama ei hakka, minu blogi kajastab vaid ilusat, korralikku, minu meele järgi talve. Olgu see talle õpetuseks!
Tänahommikune lumi on paks ja raske, kõik kõrred-varred puha lookas. Suuremad männidki nagu hernehirmutised, ainult suuremad-tugevamad oksad jaksavad end püsti hoida.

Kolasime koeraga mööda aeda. Leidsime igasuguseid asju. Näiteks ühe laste tehtud "köögi" aida tagant. Neid kööke oli mul sügisel tegelikult kõik kohad täis. Sellesügisene vaaritamine meeldis lastele niivõrd, et hullupööra keedeti vanades totsikutes kah igasuguseid pori ja puru hoidiseid. Eks kevadel korjab neid vanu potte. Praegu las nad olla. Elustavad aia talveund ja vaikelu.

Tegelikult - ega kõik ei maga. Kui koeraga kuuseheki taha jõudsime, tõusid sealt parinaga lendu nurmkanad. See neil hea soe ja tuulevaikne koht seal. Eks tulid tormi eest peitu. Nad tavaliselt ikka tulevad tormiga meie õue peale või kössitavad kuuri taga. Seekord aga istusid arukuklaste pesa otsas.

Kui kodu poole juba keerasime, leidsime ühe kassi ka. Kass küll lund ei fännanud. Küsis tuppa ja diivani peale sooja pikutama. Me siis lasime ka. Ja lund me rookima ei hakanud. Läksime ise kah tuppa diivani peale sooja. Mitte et külm oleks olnud aga no talv on ju - talveune aeg.