pühapäev, 9. veebruar 2014

Luuvalupäev


Kuna keegi pole kuskil öelnud, et luuvalupäeval pisut lustida ei tohiks, siis jätkasin rahumeeli oma toataimede ümberistutamist. Otse keset köögi põrandat.
Mul on üks ebatraditsiooniline taim kah. Leidsin suve lõpu poole kompostihunnikus kasvama läinud füüsalitaime. Istutasin potti, tõin tuppa. Praeguseks on ta mul üks väljaveninud nirakas, pikk umbes 1,5 meetrit aga omamoodi ilus. Istutasin sellegi mahukamasse potti, igal juhul hoian ta alles ja istutan uuel suvel kasvuhoonesse. Rohkem ma mingeid füüsaleid ei soeta. Pole normaalset kogemust nendega. Lähevad umbrohuks kätte, kõik kohad on neid täis, külvavad nagu segased ja normaalset marja suhu pista pole veel näinud. Antud sort oli mul üks aasta kasvukas, tekitas tohutu põõsa, õitses imeilusate õitega ja siis tegid sügiskülmad neile 1-0. Mingi hiline sort. Aga ju siis üks marjake ikka valmis omaette kompostis, tekitas seemne ja mina nüüd suurte lootustega kasvatan.

Tänavune talv on tegelikult üks laste kiusamis talv. No ei ole normaalset kelgu- ja suusailma olnud. Lapsed istugu toas, nuusaku nina ja mängigu arvutiga. Mis talv see selline on?

Hommikul, kui fotokaga aias tiiru tegin, oli lumi veel paigas. Praegu aknast välja vaadates, tundub, et lumel on kiire minek - õu puha roheline.

PS.: mulle tundub, et minu aias pole külmakraadid midagi märkimisväärset korda saatnud. Isegi rooside oksad puha rohelised






3 kommentaari:

Tsiil ütles ...

No teitele anti ikka lund ka. Kes seda teadis, et rohkem ei saa :)

mustkaaren ütles ...

Eks tuleb jalgrattad välja koukida. Kes oskas arvata, et suusailma nii vähe antakse!
Oo, seemned, oo, muld!
Meil on lumi peaaegu päris ära sulanud ja ilmselt saab varsti jälle puid istutada ja kive veeretada. Rabarbritelon väga suured pungad, nende puhkemise katkestas korraksvahepeal olnud väike kylmalaine, aga eks nad jätkavad, kui veel paar päeva sula ja maa pehme.

Köögikata ütles ...

Meil on ka enamus lund läinud. Aga kui tahtsin peenras üht väljaroninud sibulakest mulda tagasi suruda ja üritasin näpuga augukest kraapida, oli maa täiesti kõva. Sain sibulale vaid sulalumist turbamullapudi pisut peale panna. Ma muidugi kahtlustan, et see tavaline siniliilia sibul oli, aga seda vaatame kevadel.
Lumekupud on küll end pisut suuremaks ajanud.