Meil on otse välisukse ees üüratu lomp. Täna hommikul sai imetletud/hingatud uksetrepil sooja kevadele vihjavat õhku ja vaatasin, et kuidas kass tuppa tuleb. Oli õige hädas. Aga ega ta ei saa ju tuppa ka jääda, kui mina õue lähen. Siis ta pole jälle rahul ja karjub akna peal. Fotografeerida ei tahagi eriti, kuigi oleks, mida. Kui tahaks seal lirtsuva-mulksuva pinnase peal trampida ja peenraid vahtida, saaks pildistada mõningaid külmakahjustusi sibullillede otstel, samuti huvitavaid uusi tegelasi. PS.: see huvitav ilma nimeta puju sai küll külmakahjustusi, nii et ta pole eriti ilus pragu aga igastahes on ta igati eluline ja valmis uuesti ilusaks vormuma.
Ma ei tea, kui hästi see nüüd fotol välja tuleb aga istanduse-aed näeb välja nagu mingi Soome raba-maastik: erivärvilised samblad ja üksikud lontis puud. Fotol on ka meie tiigrisabakuusk, põnev oma nöörjate okstega. Suvisel ajal kipume temast kuidagi läbi vaatama.
See aasta ma kokkutulekul ei plaani erilist taimevahetust. Ainult nii, et mina toon K.-le ühe pargiroosi ja Köögikata toob mulle ühe dammeri tuhkpuujupi. See on täiesti piisav. Võib-olla ma pakun ka ühe siberi kontpuu Elegantissima välja ja midagi veel aga nende lahkete pakkumistega peaks ikka tegeliku kevade ära ootama. Eks siis näeb, et mida tegelikkuses üldse pakkuda on. Eelmine aasta läkski kuidagi paljuks :) Osade taime tarvis kaevati ju isegi uudismaa ja pandi maha nagu kartulid. Nende "kartulite" pärast ma eriti tegelikult ei muretse, pigem nende valgete pärast, mis nö "kindlate" kohtade peale maha istutati ja sildid pandi kõrvale. Hehh. Lume sulamiste jms on suur osa silte korratult mööda peenart laiali. Ei tuvasta seda enam keegi, et kus nad algselt olid ...
Mind saab kevadel suur töö ootama. Ja üllatusmoment. Katsed ja eksitused. Oijahh. Peaasi, et jälle liiga agaralt kevadel rohima ei hakka ja songin mingi taime katki.
Järgnevaks väike kollektsioon lumememmedest, mis on meil õnnestunud see aasta "sooritada":
1. inimesesööja lumememm
2. lumememm kiiruse peale (lund jaguski vist vaid memme tegemise ajaks)
3. Frankenstein-lumememm
Nagu näha lumememmede nimedest, on aia-tegevuste poolest küllaltki depressiivne talv olnud. Üks väga laste-suusatamiste-tervisespordi-jms vaenulik talv on olnud. Aga jah, nii nagu öeldakse: annab elu sulle sidruneid, tee neist limonaadi. Annab ilmataat sulle kehva talve ja sunnib toas istuma, pööra see siis kuidagi teistpidi, leia, milleks see hea on. Väike poiss oli mul esimene, kes käsitööraamatu välja sikutas ja hakkas meilt jäätisepulki, kilode kaupa liimi (osa sellest paigutati täppmustrina mu ilusa elutoa laua peale ja see ei tule sealt enam mitte ära), vanu pappkaste jms nõudma. Asusin siis isegi tegevusse, hankisin organzat, ja valmis sai esimene sellesuvine lilleke.
3 kommentaari:
Las see kuuseke kasvab, ei siis enam tast läbi ega mööda ei vaata :)
Imelik talv on, tahaks nagu välja, aga teha pole seal midagi, olgugi, et meil pori pole, teed on kuivad ja mätas kõva
Lillekasvataja, see polnudki sul puju, ma ostsin omale ka ja lillepoe müüja ütles,et see pole püsik, et ta ongi mõeldud sügisestesse vaasidesse, nagu need hebed (mõned üksikud talvituvad), nii et seda ilu meil niipalju oligi. Vat üks isend siiski oli, mägitähk, kelle ma ka ostsin, temaga on selline lugu, et kui ta õitseda jõuab ja seemendab, siis emataim hukkub, aga kevadel võivad heal juhul titekesed tärgata. Mul praegu hunnik pruuni muda tema asemel, eks kevadepoole paistab. Maurus
Nii-nii, ja mis neist jäätisepulkadest ja liimikilodest siis sai? Oma imeilusat lillekest näitasid küll, aga lapse meistriteos?
Postita kommentaar