laupäev, 11. jaanuar 2014

Uue aiandushooaja lootustes meenutades vana


Üle hulga aja on mul ometigi VABA hetk, et istuda arvuti taha ja täiendada pisut oma unarusse jäänud blogi. Vaba ses mõttes, et vabaks lasti mu pea ehk pea sisemus - mu mõtted ja ma võin rahus mõelda millelegi muule kui majandusnäitajatele, seadustele, stressile ja sotsiaalsetele oskustele.
Ehk siis
õppesess sai läbi.
Terve posu eksameid sai tehtud, kursusetöö sai kaitstud. Ainus mis teha praegusega on, on mõelda lõputöö peale aga ühe rahuliku mõtetevaba nädalavahetuse olen ma raudselt ära teeninud. Ja natuke aiandusteraapiat. Tänu ilmastikule loomulikult kaevata ei saa aga ma saan
  • aiandus-netipoode külastada ja uidata uduste ideede maal ehk sobitada taimi-värve-lehti
  • ma saan oma toataimedega tegeleda
  • ma saan ehk midagi kuskile potti külvata, mingit kauaidanevat
  • ja ma saan natuke oma vanades pildialbumites korda luua, mõnda paremat blogi kaudu maailmaga jagada




Eelmise pildi peal olev kooslus on üks tore kooslus. Viimane sats aega aga olid nad liiga üksteise otsas. Õnneks sai sügisel peenralaiendus valmis kaevatud. Hea teada, et on nii ilus koht, kus jätkata.


Suvel oli üks vahva aeg, kus leidsin oma tõelise kutsumuse, ausõna. Leidsin, et olen maailma kõige parem puude laduja. Parim töö maailmas, tõsiselt. Teised tassisid puid ja mina tegin iluladumist. Ja riidlesin tassijatega, kui nad liiga kiiresti tassisid, sest ma ei jõudnud niimoodi piisavalt ILUSASTI laduda. Tuli ilus kah, lausa meistriteos.

Nojah, ja siis me käisime Pärnus, ilus reis oli.   

 Kui nüüd rääkida taimedest, siis kõige rohkem sai sel suvel tähelepanu vist värviline lehtertapp. Vaata allapoole, ta on pärast päevaliiliate pilti. Mul oleks küll hea meel, kui ta mu aias levima hakkaks. Väga sümpaatne värv ja elegantne kuju.
Suvikute kasvatamises on omamoodi võlu: juskui katsetuste maailm, omapärane pisike, ohutu ja armas seiklus. Siin meenubki mulle, et ma pole ammu lõvilõugasid külvanud ... ja aednelgid sobiksid hästi ... ja sametlilled.

Mul on natuke kahju, et eelmise aasta teine pool kogu aeg nii kiire oli. Karta on, et uue aasta esimene pool pole kah parem. Huvitav, kas aianduskooli lõpetamine kah samasugune möll on? Üsna teraapiline õhkkond peaks ju olema? Et lähed eksamile või lõputöö kaitsmisele otsekui mullivanni, et ahh kui mõnus?
Mis taimed mul veel eriti ilma tegid, ilma fotodeta ei mäletakski Thelalt saadud Aten on igal juhul lollikindel ja on õitsenud uhkelt kõik need aastad, kui ta siin on olnud.



Tegelikult tuleks meie aias möödunud aastale panna nimeks töökasvatusaasta. Sai ehitatud ju lastele mängumaja. See majake mõjus neile sedasi, et hiljem ehitasid nad mul kogu aia mingeid onne täis.
Aga kui nüüd uuesti rääkida mängumaja ümbrusest, siis mulle meeldib seal aiandada. Seal ju puha noored puud-põõsad. Madalamaid püsikuid-püsililli sinna istutab vaid selliseid, mis ise HEINAMAAL vastu peavad, värvid valisin sinna mängumaja järgi: tumepunase ja tumekollase. Eks saab näha, kuidas see hiljem välja paistma hakkab.

Aga praegu on talv, saagu see lumine nagu siin ta vahepeal korraks oli. Siis saab jälle suusatama minna, see ju seljatervise koha pealt hädavajalik tegevus.

4 kommentaari:

Tsiil ütles ...

Oo, puuriidad! Mulle meeldib väga puid laduda, andke ainult :) kui Alpides käisime, siis KSJ nöökis mind, sest ma pildistasin muudkui vanasid kuure ja puuriitu :)
Kui see poleks nii kulukas, siis teeksin puuriitadest kuuri :)

Aianduskooli lõpetamine on kõike muud kui teraapiline. Tuleb väja, et ma olen perfektsionist, tahan kõike väga põhjalikult ja mis peaasi ilmeksimatult teha. Lõputööd meil pole, tuleb erialaeksam ja see mind kiljuma ei pane. öak. Siin kardan ma eriti vigu teha. Lõputöö meeldiks mulle rohkem, sest kui ma selle ükskord tehtud saaks, teaksin kõike juba unepealt. Üks väikeaia kujundusplaan on hetkel töös ja ma olen seda juba 3! korda ümber teinud. Taimede laiused ajavad mu hulluks, iga andmebaas näitab eri suurust. Ma lihtsalt tahan, et see tuleks ilus ja okaspuine :)

MUHEDIK ütles ...

Sisukas suvi on Sul olnud ja ilmselt ka laste loovusele hästi mõjunud.
Tsiilile ütleksin, et päris ilmeksimatuid lahendusi polegi olemas ja lõppkokkuvõttes võib nii mõnigi eksimus millegi uue ja huvitavani viia.

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Tjah, see eksimise teema: eks vead õpetavad kõige paremini aga eks sa ütle seda sellele, kes on eksamiteks õppides hulka vaeva näinud ja tahab kõikse kõrgemat hinnet saada :)

kodulehe tegemine ütles ...

Väga huvitav lugemine :)