Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
teisipäev, 20. august 2013
Tegin fotokaga aias tiiru ...
... ja avastasin siidaskleepiase küljest huvitavad vigurid.
See askleepias on tänavu üldse väga jõuline: ta on igale poole võsusid ajanud, pikkuselt on mulle üle pea ja lehed on kui latakad.
Vahva.
Mulle tema invasiivsus esialgu meeldib. Tore kui taimed teevad dzunglit, mitte ei kirtsuta nurgas lehti pruuniks.
Teine tore taim aias on mul riitsinus. Tema invasiivne muidugi pole, see taim on meie kliimas suvik. Selle taime saamislugu on omapärane. Seemned andis mulle üks naabrinaine umbes vist 10 aastat tagasi. Senikaua seisid mul seemnekapis ühes karbikeses täiesti unustatuna.
See kevad kappi koristades mõtlesingi, et no kaua nad mul seal on ja milleks? Viskasingi mulda ja üks seeme idanes. Ja nüüd on mul paras vaatamisväärsus peenras oma roosade tuttide ja põnevate lehtedega.
Eks ta pidi ropp-mürgine olema.
Lastele ikka teen aias aeg-ajalt ekskursiooni, et mis taimi tohib näppida ja milliseid mitte. Floksidega on ju omamoodi lahe mängida. Isegi lapsena tegin floksiõitest ja rohukõrtest baleriine.
Eriti märkimisväärselt enam mingeid õitsejaid aias pole. Tasapisi on saabumas lehtede aeg.
Vot järgmisel fotol oleva taime nime ma ei tea. Kui keegi teab, palun öelge mulle ka!
Ja lõpetuseks üks päikeseudu tonditupikutega.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Riitsinus ja riitsinuse õli... No ma liigitasin selle roppmürgise (khm) söödavate hulka (khm, omal ajal):D
usalda siis veel kirjandusklassikat.
Järgmisel augustil õitsevad su hortensiad nii et mühin
Nii vahva moonikuparde hetk :) ja muud muidugi ka .
Su karvapadi on villane nõianõges , laiutab meelsasti valges kasvukohas. Vanasti oli väga levinud kiviktaimlatüüpi haljastuses.
Need moonikuprad on tõesti pilkupüüdvad.
Villane nõianõges on mõnusalt vastuoluline - ülipehmed lehed ja teravad õisikud. Muidu ta mulle väga meeldib, aga pisut liiga laiutav on tõesti ja tänavu millegipärast õisikuvarred kippusid pikutama.
Tegelikult peaks praegu aed veel õisi täis olema, pead rohkem mõtlema sügisel õitsvatele põõsastele. Alles puhkesid nutipõõsa imelised tutsakad, kohe-kohe avanevad kletra sabadikud, järge ootab sinine habeõis, hortensiatest ei räägigi. Ka püsikutest õitsevad täie hooga vaigulilled, mõned ängelheina sordid, kobarpead, lursslilled. Meil veel õite lõppu ei paista, aga lehed ja viljad ju värvivad ka veel pikalt aeda
Ilusad pildid, kuid kompositsiooniliselt meeldivad kõige enam kolmas ja viimane!
August on väga ilus õitsemise kuu, siis on paljud lilled justkui hoo sisse saanud ja ilu kestab kylmadeni. Pildistame, ja teeme seda palju!
Villane nõianõges kasvab mul igasuguses mullas hästi, nii savis kui liivasemas mullas, peaasi, et oleks päikest. Ainult et rammusamas peenramullas kipub lamama. Mõnus taim muidu.
Kaaren.
Postita kommentaar