laupäev, 9. veebruar 2013

Mõista, mõista, mis see on: pealt lumine, seest ja peast soe ja kevadine?



Õige! See on aednik veebruarikuus. On alanud arvuti ja iseenda magus piinamise periood, kui lappan süüdimatult mööda erinevate puukoolide ja istikumüügi kodulehti ja pean aplaid plaane.
Paras aeg oleks alustada romaani kirjutamisega a la
Mõistus ja Tunded.
 Oleks ainet :)
Mõnede taimedega on lihtne. Nagu näiteks roosidega. On küll imeilusad ja lõhnavad ka läbi arvutiekraani aga mul ei ole neile sobivat kohta. Pealegi paar uuemat roosi vindusid eelmine aasta, kui need nüüd uuel aastal tublimad on, eks siis vaatab, kas mahub mõni uus ka juurde.
Pojengidega on keerulisem. Kohta pole aga :P mul on neid hädasti vaja .... Koht tuleb leiutada?
Paar veetaime saab endale lubada küll.
Puid on juurde vaja ja põõsaid ka. Kohta on, juba eelmine aasta sai toigastega paar kohta ära märgitud. Nimekiri on pikk kui lohemadu. Tõenäoliselt on nimekiri pikem kui on kohti ja eks raha mängib ka oma rolli. Mis siin salata.
Püsikute üle ei saa enne otsustada, kui ma näen, mis mul seal lumehunnikute all õieti toimub. Paar päevaliiliat oli ammu plaanis. Samuti jäi sügisel silma üks siilikübar, mis jäi ostmata ja siiamaani meeles... ohh tundeid :)
Nimekiri on pikk ja muutub aina pikemaks.
Olgugi, et minu praegune elu pakub piisavalt tegemist ja ma võiksin 24/7 mingi töö-õppimiste-jms ära sisustada, ootan ikka tõesti juba väga-väga kevadet.
Hakkasin siin omasoodu meenutama, et mida ma sel kevadel eriti ootan: no need on need pistikud, mis edukalt juured alla võtsid ja talvituma jäid. Ja pookimist ootan ka. Ongi vast paras aeg mõned oksad varuda ja kuuri ootama panna. Kevadel üritan tüvi-arooniat tekitada. Samuti ootab veel üks õunapuu pookimist. Oli Orlovi õunapuu, selle närisid jänesed maani maha aga alles jäi mingi jupike, see võib ka pookealus olla. Eelmine aasta õnnestus tal korralikud võrsed tekitada, eks sinna saab ju edukalt midagi juurde tekitada.





6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oi, kui tuttavad mõtted... Ja tunded... Erinevaid soove ja tahtmisi on palju... oi, kui palju. Kui ma ainult kiiremini maad ette
valmistada suudaksin. Aga pole hullu - inimesel peavad ju olema unistused. Las ma siis unistan... suurelt!
Svea.

MUHEDIK ütles ...

NOjah, veebruar ongi see aiahoolikute igakevadine mõistuse kustumise aeg:).

Kui ikka väga-väga kedagi igatsed, küll leiad talle ka koha, maakest on Sul ju ikkagi täitsa olemas, tunne kaasa neile, kel seda vaid mõnikümmend m2.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

See inimene, kellel on väike aed, saab teha mini-aia. Need on vapustavalt lahedad!

Köögikata ütles ...

Mul õnneks jagub kainet mõistust taipamaks, et suurt midagi osta ei saa. Siiski, ostsin juba mõned odavad suvelillede seemned ja just praegu tuli meelde, et sain ju Kadakalt sünnipäevaks Juhani kinkekaardi. Hakkangi siis nüüd mõtlema, mida põnevat selle eest osta. :)
Aga kevadet ootan minagi.

Eve Piibeleht ütles ...

Ma hoian end vaos. Sellest, mis firmale sisae tuleb, peab nagunii igast asjasr endale ühe katsetamiseks jätma. Ja sedagi pole vähe. Kõiki pojengi- ja roosisorte endale muidugi lubada ei saa.

Tsiil ütles ...

Mul on sedasorti palavik juba pikemat aega ja raskel kujul. Laps soovitas juba eelmisel suvel anonüümsete aiahoolikutega ühineda, et tere, mina olen aiahoolik ja ostan taimi :)...

Käsi sai valgeks - laupäeval läksin koju, kaks potikest Iris reticulatadega kotis :)

Kooliskäijatele saab kevadine aeg paras katsumus olema, sest siis on vaja end kuidagi tubase tegevusele motiveerida ja juba praegu on see päris raske :)