Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
kolmapäev, 5. september 2012
Puud, põõsad, nöökimised ja pookimised
Taga-aia ploomid ja õunapuud on võrgutatud :)
Võrgud on küll lühikesed, kitsed saavad ikka otsi näksida aga tüvede kallale jänksid ehk ikka ei pääse ... no kui ei tule jälle sellist lunmehunnikut, mis sulades võrgud maapinnale lössi-krussi vajutab :( Nah, nagu üks talv oli ...
Aga kui nii juhtub, siis teen nagu mees soovitas ja asfalteerin kogu oma aia, ausõna, muidu võitlen siin nagu tuuleveskitega. Kui ei näri jänes, näksib kits. Kui ei näksi kits, siis teeb näriline juurte alla pesa. Kui ei tee näriline juurte alla pesa, murrab sulav lumi tüved pooleks. Kui ei murra lumi, tuleb mees trimmeriga. Kui ei tule mees trimmeriga, tuleb lehepõletik ja ikkagi ei saa saaki!
No me võtsime selle sireliheki maha, sest oli vaja maha võtta kaks toomingat, mis alatasa mingit haigust põdesid. Nüüd ju lugesin tarku jutte, kirjas oli, et ära toomingaid üldse oma ploomiistandiku ligi lase. Ok. Võtsime maha ja kännud (ajavad võrseid uusi ja näha on, et tõesti põevad jälle midagi!) hävitame täielikult.
Siis märkasin, et naabrite kõrges sirelihekis samuti üks kole toomingas. Mis siis ikka, eks lähen naabri jutule, et ehk saevad ka natuke. Mul kenad naabrid, saame jutule. Ega nemadki taha mingeid haiguste levitajaid aia lähedusse, arvatagi.
Lõuna paiku käisin poest suhkrut toomas ja mida ma näen? Kogu tee äär kole-toomingaid täis. Metsaserv ka. No mida?! Ma ei saa ju kogu ümbruskonda nulliga maha saagida või salamisi mürgitada? Absurd!
Või piisab vaid oma aia mürgitamisest? Ja nii siis iga aasta või? Ei meeldi mulle sellised asjad. Ei meeldi, tõepoolest!
Aga sellekevadine pookimine õnnestus:
Puukesel on neli oksa, kaks Paide taliõuna, kaks Kasperi oma. Uus nimi: Paide talikasper :)
Järgmisel kevadel katsetan oma ammust pookimisunistust; üritan tüviarooniat tekitada. Selle idee sain Harri Poomi käest kunagi aastal 2007, kevad. Aga pole mahti saanud seda teoks teha.
Pookimisaluseks mõeldud pihlakas on juba paigas. Kahjuks näeb küll välja nagu uppunud kukk aga ehk ümberkolimise vaevad. Võib-olla toon tee äärest kraavist ühe eksemplari veel. Igaks juhuks.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
9 kommentaari:
Toomingad on täielik umbrohi, saared ka. Kasvavad teiste põõsaste sisse, kätte neid ei saa...oehh
Tulen pookimistundi:) Väga tore sort see talikasper:)
Toomingad on jah üks nuhtlus ja saared, ohh, need ka. Kuigi väikesi saari on lihtsam juurida kui toomingakände. öak.
Ilus puumaastik sul seal, silm puhkab!
Ma mõtlen, et me hävitame need kännud keemiaga ... välja juurida ... no ei usu, et see võimalik on
Ära tule pookimistundi, ei oska isegi, mul see katse-eksitusmeetod. Küllap Sulle koolis näidatakse huvitavamaid nippe ja meetodeid
Talikasperist on sirgumas tõeline hitt.
Kadakas rääkis kompostihunnikute abist kändude hävitamiseks.
Mis võrku Sa kasutad, et räägid lössivajutamisest? Mul ei vaju nad kuhugi ja ma hoian neid ümmber puude mitmed aastad.
tavaline aiavõrk, praegusega võiks öelda, et nõuka-aegne aiavõrk
Iga aasta ei vaju aga ülemöödunud aastal kahjuks vajutas, mäletate küll: suur kuhi valget lund, mis järsku raskena sulama hakkas murdis palju suuremaidki puid
http://lillepeenar.blogspot.com/2011/02/vat-mis-juhtub-kui-aiapidaja-toas.html
Toomingad! Milline lõhn ikkagi kevadel. Murus ja üksinda on ju imeilus.
On muidugi, selle üle ei vaidle keegi
Väga tublisti kasvanud su poogendid! Aga toomingaid võid nuusutada seal eemal tee ääres. Ei saa sa ometi terve miili raadiuses kõiki taimi hävitada, mis mingit haigust edasi võivad kanda. Mina näiteks ei saa oma mände maha raiuda, kuigi arvatavasti on nad ja eriti üks äsjakuivanud mänd süüdi viltrooste levitamises ühele pojengipuhmale ja suve-tokkroosidele seal all. Eks tuleb esiteks püüda ravida ja teiseks haigusõrnematest loobuda. Tokkroosid ongi juba likvideeritud, kuigi neil jäi veel tohutult õiepungi puhkemata.
Ohh, hea teada, et ma pole vähemalt üksi selliste imelike probleemide ees :)
Postita kommentaar