Kõigepealt kaevasin conica välja.
Tipuke paitis välja, teda oli lihtne leida. Ja kus lõi hea magus kuuselõhn lume alt välja kui ma ta sealt kätte sain! Põhiliselt kaevasin kätega. Lumi nii raske, labidaga polnud seal midagi teha.
Teiseks plaanisin ka kera-elupuu välja kaevata. Selle kasvukohas on meetri kõrgune hang.
Sonkisin pisut labidaga siit ja sealt, ei leidnudki üles. Jama küll aga nohh, mis teha? Oodata, mis muud.
Leidsime endale uue harrastuse. Maalimise. Tüdrukul tuleb päris hästi välja ja fantaasia on tal lai. Poiss joonistab põhiliselt autoteid ja makarone. Tõsine eesti mees. Ja mina kavandan eriti peent lapitekki. Ma nüüd aplikatsioonide laineil. Kokku saame päris huvitava seinamaali.
7 kommentaari:
Hakkab looma:) Tegevust ja imetlemist kui palju!
Lahe ühismaal!
Aga see keraelupuu ajab Sulle sealt lume alt dendroloogilist mulajuttu ja itsitab omaette - deramula
Ma kardan, et ta on totaalselt lümmis seal lumehunniku all. Ma ei sidunud teda kokku.
lahe maal tuleb jah :)))
Ma kunagi Sinu lapitekkide tuhinas olen kogunud mõned lingid, kus hulgim lapitekimustreid, kui oled huvitatud, otsin üles ja panen aktiivsed lingid oma blogisse, kergem siis ka endale salvestada.
Oma aiaasukatel ma praegu veel ei mõtle, eks peale lume sulamist ahhetan ja kaeblen :)
Pane, pane.
Kahju, et päästeaktsioon elupuu osas nurjus! Aga samas, kui tal lumi on ühtlaselt nii ümber kui peal, äkki see külgedelt siiski nagu hoiab teda natuke?
Sellepärast koeradki lund nii pööraselt armastavad - nii palju põnevaid lõhnu on peidus :)
Meie jaoks on veel silmailu kah!
Kunagi hõiskas mu 3 aastane poeg kartulivõtu ajal -emme, ma leidisn kartuli!
Tore, et konica leitud sai. Küllap sajab talle veel uus kasukas peale.
Postita kommentaar