Mul pole eladeski sügiseti mingit stressi olnud. Aga nää - tänavaasta on. Ei tea, kas asi on pidevalt vihmastes ilmades vai lihtsalt selles, et ma olen nüüd ju juba umbes NELI aastat üksnes koduperenaine olnud... ja samas üritanud FIE-na rabada ... ahh, kes teab, eks kõik asjad kokku. Aga õigus on neil kes ütlevad, et stress saab ka positiivne olla. Kui inimene end halvasti tunneb, hakkab ta ju varem või hiljem sebima, et oma elust jälle täit rõõmu tunda. Muudab midagi vai kolib kuskile, läheb õppima, no ma ei tea, suundub poliitikasse? Astub kirikusse, abiellub, tapetseerib seinad ja läheb mõnd ammu unustatud sõbrannat vaatama. Mina otsustasin külaelu edendama hakata. :)))))
Ei midagi suurt ega katastroofilist, teede asfalteerimine ja laste kooli toimetamine jääb ikka vallavalitsuse tööks. Ma mõtlesin, et levitaks ja kontrolliks :) seda va käsitöö tegemist. Oma FIE-nduse saatsin poolest saadik kuu peale, ei ole võimalik pooleteistaastase lapse kõrvalt tööd teha. No ei ole lihtsalt, miskit pole parata! Tellimusi ehk võtan natuke vastu ja päkapikumaad lähen ka tegema aga muud küll suurt ette ei võta. Välja arvatud see pisiasi, et tekitasin ühe pisikese käsitööringi ja ühe küla sisese käsitööprojekti. Ikka hingele, ikka hingele! Kaua sa hing, ikka siin kodus istud, suppi keedad, koristad jne päevast päeva ja öösel kahh. Aeg ajalt peab kodunt välja minema ja tegema hoopis midagi muud kui tavaliselt teed. Eks neist käsitööprojektidest ja ringidest saab hiljem ka lugeda minu käsitööblogidest.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Üle hulga aja anti ka meie aeda paar päikselist päeva ja ma kasutasin seda selleks, et meelde tuletada, et kuidas see fotografeerimine üldse käis: kiviktaimla on toredaid pussakaid täis.
Tegelikult peaks kogu aed olema üks suur kiviktaimla. Miks? A vat sellepärast, et need on ainsad taimed mis vilistavad eestimaisele kliimale ja on huvitavad nii külmal talvel kui ka vihmasel sügisel. (See suvi oli kogu aeg aias vilistamist kuulda)
Mairoosid on punaseks tõmbunud:
Varjupeenra trepp ootab riisujaid:
Kui fotot uurida, on näha trepi kõrval lehtede vahelt piilumas minu see aasta paljundatud helmikpööriseid. Kõik läksid ilusasti kasvama. Ka Mauruselt saadud punaselehelised on seal aga need istutati ju hiljem ja on väiksemad, ei paista nii hästi välja.
See ilus roosa täidisõieline kibuvits on ka sügiseti super-ilus! Kollane-kollane
Sügis on ilus. Aga karm ka ja tuletab üsna konkreetselt meelde, et inimene vajab elus püsimiseks peale lilleõite nuusutamise veel ka küttepuid, kartuleid, verivorsti, elektrit ja kindlat ja korralikku kuusissetulekut, pesumasinat ja mingisugune paras ports rõõmu ja naeru ja sooje villaseid sokke. Kui need asjad on olemas, võib sügis vihmutada ja talv külmetada, inimesega ei juhtu midagi hullu. Aamen.
6 kommentaari:
Edu Sulle uutes ettevõtmistes, see on ainuõige ravim stressi vastu minu arust!
Ja veel - meenutan ikka oma motot, mis on alati toiminud - kui kuidagi enam ei saa, siis kuidagi ikka saab!
Kui lugeda seda Sinu ülioptimistlikku kirjutist, siis ma arvan, et Sul polegi mingit erilist stressi.
Sa lihtsalt tahaksid veidi sest perenaise rutiinist vabaneda. Sellega on, ma arvan, kokku puutunud kõik noored mammad, kes oleks nagu laste külge aheldatud. Aga usu, see on aeg, mida Sa kunagi tagasi ei saa ja millest peaks nautima iga hetke. Ühekorra on nad suured ja läinud ja Sa annaksid ei tea mida, et sellest praegusest kasvõi üht päeva uuesti tagasi saada. Tööd jõuad veel kogu elu rabada.
Ja Sa ise kirjutad ju väga kenasti, et heaks eluks polegi palju rohkem vaja kui katust, kartuleid ja villaseid sokke. Noh ja see sissetulek... kui Sul mingeid pangavõlgu pole, siis pole ka mingit muret:) Tegijale jagub alati.
Tore, et said põhjuse end ka vahelduseks kodunt välja "tuulutama" minna :)))
kas teil ka ei taha õunapuud oma lehti maha pudistada? Mul sellepärast murugi veel niitmata, igal sügisel 2in1, muru madalaks pügamine koos lehtedega, aga seekord vist enne tuleb kumi maha.
Ei, õunapuud on lagedad, osa lehtigi riisutud.
Selle aasta lehesaagile tuleks tegelikult vist tuli otsa panna. Nii palju oli igasugu seenhaigusi
Lehtedele tuli otsa jah :) aga ma proovisin kevadel natuke seda indiaanlaste nippi - katta lehehunnik mullaga ja siis põlema. Selle tossutamise saaduseks siis selline must, väga hea asi, mis mu tomatitele kohe väga meeldis. Tahaks nüüd kõike (suuremjagu kuivi lehti juba kasvumajas) viimse leheni jälle kevadel mulla all ära kärsatada, saab head mulda ja ka kasvumaja sitikate-satikate ning seentevabaks.
Soovitan ka proovida, mullaga katmisel ka see hea asi, et pole üldse lahtist tuld, ainult tossab nats, nii et ka suht ohutu tegevus. Ja hea kraami saab, selle lehepõletuse koha peal tomatid hulga parema kasvuga ja saak ka suurem.
A mul ikka lehed õunapuudel küljes, ei aita raputamine ka
Nii nunnu. Viitab sellele, et qskil täiesti on elujõulisi & alkoholivabu kogukondi ka:) Suurepärane, kui saad oma asjadele mõttekaaslased taha - mitmekesi on võimalikud pajud asjad, mis yksikule mitte. Edu, edu ning minekut asjadele!
Postita kommentaar