.. ehk tulbikuu.
Üritan laduda kõik oma tulbid kõrvale peenemasse tulpa.
No küll on ilus. Söö või ära. Eriti rahul olen ma oma liiliaõielistega see aasta. Ilusa valiku tegin ikka eelmisel sügisel.
Minu varjupeenar.
Nagu ma siin varem olen juba maininud, meil siin eriti mingit varju pole. Õuel on vaid üks hirmsuur ja igivana õunapuu varjuandjaks. Selle alla tekitasin pisukese varjupeenra. Nö. klassikalise: üks roosa astilbe ämma aiast, üks sõnajalg metsast, üks eelmisel kevadel Türi laadalt ostetud pulsatilla, sügislilled(päästetud mehe remontimiste käest), krookused, kirju nõges õe aiast ja siis need kolm tulbisorti: Aladdyn`s Record, Claudia ja Elegant (see viimane pole veel õitsema hakanud)
Kui mõnele kevadlaadale peaks see aasta sattuma, siis soetan kindlasti sellesse peenrasse ka ühe hosta. Saan lihtsalt omale klassikalse varjupeenra.
2 kommentaari:
kaaren: tulp on 1 minu lemmiklille. j6udu & edu Sulle kogu maailma tulbiliikide avastamisel!
Tänan. Seda ma teen. Mina ei tea mis neis tulpides on aga neisse pole võimalik mitte armuda.
PS. tulbid kas ei lõhna üldse või on meeldiv kerge aroom. Selline päris mõnus. Aga öökülma hirmus tarisin teiste seas ka paar Claudiat tuppa vaasi ja ökk kui koshmaarne lõhn. Uskumatu. Sinihallitusjuust on selle lõhna kõrval poisike
Postita kommentaar