Green Wave

Tema on vist küll praegu minu aia pärl.

Mis puutub veel tulpidesse sel aastal: ma sain tünga! Kahel korral isegi. White parrot on küll white aga parrot pole ta mitte. Ja liiliaõielistest oodatud Elegant on ka hoopis miskit muud. Vähemasti on ta liiliaõieline, nii et sobib siiski sellesse seltskonda. Värvi poolest selline helekollakas.

Mis tehtud, mis tegemata.2. osa

Jutt jäi pooleli kiviktaimla (5.) juures:
nii et siis kraapisin ja kratsisin. Pool jäi veel tegemata, eks teeb tiba hiljem, jälle kui aega saab.
Eelmisel aastal istutatud taimed (piimalill, padjandfloks, helmikpööris, kadakkaer ja see mütakas, mille nimi juba meelest läinud) kasvavad hästi. See kevad lisasin sinna hallnelke, põldmarja ja kõik lavendlid kogu aiast. Festuca glauka, see kõrreline sai ka koha kiviktaimlas. Mõned jätsin savipottidesse, iseasi kui kaua nad seal olla tahavad.
Suures savipotis on gladioolisibulad.
Kiviktaimla ei koosne ainult taimedest. Kuna mul on komme oma taskus koju tuua mitte ainult seemneid vaid ka kive, siis siin nad nüüd on: padjandfloksi kõrval on Alpidest toodud kivid. Varsti lisanduvad Emumäe kandist nopitud ümarad pisikesed kivikesed (tulevad koos ühe vanaaegse savikausi ja mägisibulaga) ja need lopergused kulunud telliskivid aukudega ja ilma, on pärit Tallinnast, linnahalli tagant, mererannalt.
6. Köögiviljad jmt.:
Ära söömiseks mõeldud taimed see aasta on tehtud pisut kummalisel valikul: meil kasvavad see aasta siis juurseller, lehtseller, dekoratiivne kapsas. Külvatud on kahte sorti maisi ja kikerherneid. Ümberistutamist ootavad veel ka artishokid. Kasvuhoones ei laiuta see aasta mitte kurk ja tomat vaid hoopis arbuus, melon, basiilik. Tomatit jääb see aasta vaid kaks taime, eelmine aasta neid lihtsalt ei söönud keegi. Kurke ikka tuleb paar taime, Igatsen kurgisuppi teha. See oli maitsev värk.
Traditsioonilised on minu aias herned, aedoad, kõrvits ja petersell.

Mida teevad kiisu-miisud?

Kiisud juba mängivad, müravad, murravad. Kapi seinal on mistra, mööda seda ronitakse üles. Ja nii kui mõni inimene teisele korrusele läheb, joostakse vastu, pesast välja. Ka koer käib neid uudistamas. Lakub neid ja lükkab ninaga pesasse tagasi. Peaks mainima, et tegelikult on koer neil üks sagedasemaid külalisi.

Mis tehtud, mis tegemata.

Mis tehtud:
1. Sai käidud väikesel kohalikul laadal ja ostetud 2 tomatitaime, ühe paprika ja 20 valget astritaime. Muidu poleks vist üldse see aasta astreid muretsenud aga ema andis raha ja ütles, et osta, et eelmise aasta sügis oli nii ilus värviline olnud. Ja pärast oli vist veidi pettunud, et ma vaid valgeid ostsin. Need istutasin teadagi kuhu- ikka valgesse peenrasse.
Ah jaa! Ostetud sai ka üks valgekirjute lehtedega hosta. Ikka sinnasamasse.
2. Veel sai laadalt ostetud 4 kultuurmustikat. See oli mehe idee. Tegelikult juba ammune idee aga siiani olin selle mõtte maha laitnud. Selle va pinnase pärast ikka. Aga sai ostetud ka turvast ja mustikad said omale päris okei platsi. Eks siis näha ole, kuidas nad meile sobivad või mitte.
Nimelt, nagu ma siin varemgi olen juba maininud, on meie Väikesel Abilisel maasikate vastu allergia. Seetõttu siis laiendamegi meie aia marjade sortimenti.
3. Marjade sortimenti sai veelgi laiendatud: tellisin Bakkeri firmast omale kolm põldmarjataime. Need on ka minu lemmikmarjad. Pluss veel see, et nad on väga mkhm kunstipärase välimusega, kui võib nii öelda.
4. Õde käis külas. Tutvustasin siis tallegi oma tegemisi aias. Eriti pikalt vaatasime kõigepealt asju mida veel näha pole. Esiteks Tootsi peenart. Seal praegu ju vaid ümmargune mullaplats aga meie vaatasime neid lilli mis seal varsti ehk kasvama hakkavad. Teiseks on meil mehega plaanis majast eemale künkale mingi vaatetorn-ronimispuu ehitada. Seda torni me siis õega vaatasime päris jupp aega. Hea on kui on ilmas olemas inimesi, kellega saad vaadata asju, mida tegelikult vaadata ei saa.
Teiseks vaatasime olemasolevaid asju ehk valget peenart. Tunnistasime mõlemad, et selline valges õieehtes aed tekitab tahtmise abielluda. Vat ei teagi miks. Valge vist mõjub nii pühaliku-piduliku ja romantilisena. Kurvalt tuli siiski nentida, et mõlemad oleme sellise ideega juba hiljaks jäänud. Sest ilusad pulmad on ilusad pulmad aga pulmadega käib kaasas mõtlikuks tegev tõsiasi, et tuleb oma ellu ka miski mees kaasata. Aga uut meest ei taha meist vast kumbki. Oma vana asjaliku meest, kes ostis just suure autokoormatäie mulda vahetada mingi uue võõra ja koolitamata jobu vastu lihtsalt selleks, et saaks ühe päeva valges kleidis ringi töllerdada... nojah, see pole eriti tark idee. Nii et seekord jäävad pulmad ära.
5. Täna kraapisin ja kratsisin kiviktaimlat. Tundub, et asi idaneb! Mürke pole kasutanud ja ikkagi liigub asi sinnapoole, et laialehine kellukas hakkab end koomamale tõmbama. Kaevata oli see aasta palju mõnusam juba. Ka on laienenud ka taimede sortiment: lavendlitele on see igastahes priima paik. Nii pinnase kui ka ilmakaare tõttu. Ühe põldmarjadest panin ka sinna. Nii katsetamisi. Peab mainima, et kiviktaimla näeb juba täitsa kiviktaimla moodi välja.

Ja sellised nad juba ongi!

No küll oli keeruline pildistada neid kassipoegi! Muudkui sehkendasid ringi. Kümnest pildist üks oli nii enam- vähem. Vöödilist ei saanudki pildile, hoidis end tagasihoidlikult pesas, keeldus välja tulemast. Punane poiss on aga väga tragi, üldse ei taha pesas püsida. Niikui keegi neid vähegi uudistama läheb, ronib kohe pesast välja ja hakkab kusagile marssima.
Paar päeva tagasi said kõik kassid ussirohuga nö. profülaktiseeritud. Head rohud on tänapäeval välja mõeldud. Selline kassile hästi maitsev pasta. Vanasti pidi mingit tabletti kassidele suhu toppima. Arvata võib, et see alati ju ei õnnestunud.
Oi, nad on vahvad! Niisugused sehkendised. Ja kassimamma on hästi kaitsev. Välguga pilti teha ei luba, astub ette. Tubli emme, kas pole? Õige ju kah. Teistel silmad ju alles arenevad, sina seal oma välgutamisega.

Vaataks ühe silmaga "Valget peenart"

No praegu on küll väga ilus aeg. Suuri õitsejaid küll pole veel aga valge aianurk on siiski täis valgeid õisi. Nimelt kasvavad seal ju ploomid ja kreek, mis see aasta rikkalikult õitsesid kõik.
Tagasihoidlikke õiepuntraid näitas ka karulauk ja kobarhüatsindid. Praegu troonivad seal uhkelt valged triumphtulbid.
Tundub, et mõne aja pärast hakkab sealt väga ilusaid fotosid saama.
Seal kasvab ka paar "segajat" st. vales värvis õitsejat, nagu näiteks lilla kurereha ja kollased kullerkupud. Mõlemad kasvavad vana kiviaia jäänuste vahel, keeruline oleks neid sealt välja saada.