Minu kõige uhkem

Ei tea, kas hästi mõjus möödunud soe talv või peaaegu poolemeetrine liivamultsh terrasssi näol, aga roos Linderhof on võimas.

Vaade eemalt, kus on teine roosa roosipuhmas Angela:

Ja tema naabriteks on kaktus ja Köögikata käest saadud madal liivatee.

Loodus, suvi ja lapsed

Blogija Köögikata ütles, et mida vanemaks, seda lapsemaks ja leiutas igati kasutuskõlbliku ja mõistliku sõnaühendi: marja-lonk.
Harrastasin ise ka eile marja-lonki ja sain metsa servast posu maasikaid. Kui ilma peab, teen teise marja-longi täna veel ja võtan tasuta laps-tööjõud ka kaasa.
Aga kas lapselikust soodustab mu kaasblogija kõrge ja auväärne iga, teate, ma julgeks vaielda. Pigem suvi ja loodus ja see, et ise ei keela seda endale. Sest kui see vanusest oleneb, peaks mina ju muldvana tudike juba olema. Näe, mis ükspäev tegin:

See on teleekiakübara ja kellukesekleidiga proua. Vat nii, tehke järgi ehk pakkuge üle, kõik, kes te seal liiva ja kividega mängite, lugupeetud aiablogijad!

Ülevaade

Ennevanasti tehti hullembad tööd ära hobese kaasvedamisel, tänasel päeval peab tehnikat piitsutama.
Võtsingi kohe oma nutise tehnika ja katsetasin panoraamvaadet oma turuletist. Siin ta on:

Päris elus ei haara isegi silmad kogupilti korraga aga nüüd on see kaardus pikk turulett korraga minu vaadata ja kritiseerida. Sest, teate, olgu nende taimede asetuste ja järjekorraga nagu on, värvigamma on minule oluline ja selle foto abil saan parema ülevaate.
Aga tõesti kuidagi imelikult väikseks, lausa pisikeseks, teeb see panoraamvaade mu pika turuleti.
A ongi hea. Ülevaade missugune!
Ja ülevaate tulemusena ma ütlen: kollast on vähe! Rohkem kollast, seltsimehed!


Tagapool, kus hilisema õitsemisega kõrgemad püsikud suurte roheliste mütsakutena seisavad, muudavad olemist säravamaks punased ja roosad moonid.

Vaade tagantpoolt maja poole:

Ja vaade nn ülevalt alla:

Mulle tundus, et seal on vähe potikesi, et peaks juurde tekitama.

Aga viimase foto pühendan Sveale ja selle foto sisuks oleks sümboolselt ja kokkuvõtlikult kogu minu tarbeaia lõpptulemus ja saak. Kaks kärbatanud kibepiprataime.
Ma panen talle nimeks Tünni-vana ja kes hoolega vaatab, näeb tema suuri kõikemõistvaid silmi, nina ja suurte hammastega naerusuud.
See on aiaskulptuur.

PUNKT

Sest üldiselt kisub tormiks ...

... ja siis peab kähku tuppa minema. Suure jooksuga!

Hoganase peenar nagu turulett.

Tuuseldasin aias ringi, tegin seda ja teist, ja tabasin end mõttelt, et Hoganase peenar on nagu turulett. No suvi nii kaugel - taimed suured ja lopsakad. Trügivad üksteise kõrval. Ei mingit ilupeenra disaini, üks taimehunnik teise kõrval.

 Peab vist hakkama kaevama,

 kääridega näpsima.

Kaske ja kaske.

No esiteks dammeri tuhkpuu. Sain Köögikatalt hulga pistikuid, istutasin maha, kõik läksid kasvama aga nii palju pole mulle neid ju vaja. Kas võtan mõne kokkutulekule kaasa?

Puned on suured puhmad kasvatanud. Kui nüüd vähegi vihmavahet on, et ikka kuiva taime saab tuppa tuua kuivama, siis saab peenrasse hulka ruumi ja õhku juurde.

Pune taga pakutakse turuletil salatitaimi:

Ja ärge unustage põldkannikeste õisi raamatu vahele toppida, nendega saab hiljem kunsti teha või midagi.
Ja kõrvuti rooside, liiliate, iiriste ja muu peenema värgiga kasvavad sibul, kartul ja salat:

Potiroosidele see koht meeldib:

Kui vihmapühad möödas, ...

... saab jälle õues peenardes rohida. Pärast vihmasid ju ON, mida rohida. Kohati on selline tunne, et võta parem trimmer ja tõmba kõik maha. Maltsavars on jämme nagu rabarber.
Aga see kõik on hea, on väga hea. Meil siin on suvi, ilus suvi.
Kõrvalfotol on pilguheit valgesse peenrasse. Keset peenart ilutseb kui hüüumärk punane loitev tulinelk. Muud seal on kõik valged, täitsa valged. Ja praeguste renoveerimistööde käigus kolivad vähegi sobimatu värvigammaga taimed mujale. Mõni tiigi äärde, mõni Hoganase ehk segapudru peenrasse.

Valge uhkeldab vägevalt. Sinna ma praegu oma parandustöödega ei jõua veel, urgitsen tiigi ümber. Ja valged invasiivikud juubeldavad.

Kasvuhoone taga on mu abikaasa kartuliprojekt - kasvatab kah tünnides. Eks varsti ole näha, mis saaki sealt kah saab.

...................

Mul on nii kahju, et ei jõua pidevalt blogida. Palju aiainfot, mis oluline eelkõige mulle endale, lendab kus see ja teine. No lihtsalt pole aega üles tähendada.
Igal juhul olen peenra korrastustöödega jõudnud tiigi äärde. Hoolimata sellest, et praeguste vihmadega on rohimine nagu tants - kaks sammu ettepoole, kolm sammu takkapoole, sest prisked maltsad muudkui tulevad. Ja täna jäi kah rohimine unarusse, sest loomulikult oli vaja ju taimi ümber tõstma hakata. Tiigi kaldalt kolisid tähtputked minema ja asemele maandus kaks hostat, sinna hosta Sum and Substance'i ja kastiku Karl Foersteri kõrvale. Tähtputke jaoks oli seal lihtsalt liiga vale koht, nad eelistavad varjulisemat. Olen juba mitu aastat nende päikse käes kõrbemist vaadanud, nüüd viskas üle. Oi, tiigi ümber on mul veel palju tööd ....
Aga selle vaatega olen ma nüüd väga rahul:

Lihtsalt lahe vaatepilt.