Möödunud suvel ...

Kes palju blogib, sellel on album pilte täis. (Roosna-Alliku)
Tegin FB-sse ühe korraliku tulbialbumi ja avastasin, et mul on veel massiliselt pilte, mis tehtud otseselt just blogi jaoks. Neil piltidel on osake minu valgeõielistest-lehelistest.
Ootangi kangesti kevadet, sest valges peenras jäi sonkimine nii põnevas kohas pooleli ... ideed jäid pähe toksima, ootavad aega, mil realiseeruda. No kaks kuud vähemalt peaks veel kannatama.

Head uut aastat!

Head uut aiandusaastat!
Mina tegin eila oma esimesed külvid ära. Vaatasin oma mullused seemned üle, tegin peas ühe udu-sudu rehknu ära ja otsustasin, et külvab natuke vanu seemneid kah. Hiljem ostab poest mõne uuema ja imelikuma sordi veel lisaks, juhul kui vanad seemned eriti ei idane.
Möödunud suvel kogusime lastega hoolega jäätiste pulki, nüüd hea neid nimelipikutena kasutada.
Külvasin tomatit, basiilikut ja okrat. Möödunud suvel sain päris ilusad okra taimed, kuid kasvuhoones neile ei meeldinud, said hukka. Ei tea, mis neile ei meeldinud. Mis halvasti, see uuesti.

Kolm udust linnu-pilti

Need linnud elavad meie aias, hoolimata kassidest, koertest ja metsa takka piiluvatest rebastest. Varemalt elasid niisama siin-seal põldudel ja heinamaadel. Viimased paar aastat kooserdavad mööda meie õue ringi. Vist põldpüüd. Vahel ehmatavad, kui järsku kõrvalseisvast võsast või põõsast parinal välja lendavad.
Vat kus saaks prae?

Mõista, mõista, mis see on: pealt lumine, seest ja peast soe ja kevadine?

Õige! See on aednik veebruarikuus. On alanud arvuti ja iseenda magus piinamise periood, kui lappan süüdimatult mööda erinevate puukoolide ja istikumüügi kodulehti ja pean aplaid plaane.
Paras aeg oleks alustada romaani kirjutamisega a la

Mõistus ja Tunded.

 Oleks ainet :)

Mõnede taimedega on lihtne. Nagu näiteks roosidega. On küll imeilusad ja lõhnavad ka läbi arvutiekraani aga mul ei ole neile sobivat kohta. Pealegi paar uuemat roosi vindusid eelmine aasta, kui need nüüd uuel aastal tublimad on, eks siis vaatab, kas mahub mõni uus ka juurde.
Pojengidega on keerulisem. Kohta pole aga :P mul on neid hädasti vaja .... Koht tuleb leiutada?
Paar veetaime saab endale lubada küll.
Puid on juurde vaja ja põõsaid ka. Kohta on, juba eelmine aasta sai toigastega paar kohta ära märgitud. Nimekiri on pikk kui lohemadu. Tõenäoliselt on nimekiri pikem kui on kohti ja eks raha mängib ka oma rolli. Mis siin salata.
Püsikute üle ei saa enne otsustada, kui ma näen, mis mul seal lumehunnikute all õieti toimub. Paar päevaliiliat oli ammu plaanis. Samuti jäi sügisel silma üks siilikübar, mis jäi ostmata ja siiamaani meeles... ohh tundeid :)
Nimekiri on pikk ja muutub aina pikemaks.
Olgugi, et minu praegune elu pakub piisavalt tegemist ja ma võiksin 24/7 mingi töö-õppimiste-jms ära sisustada, ootan ikka tõesti juba väga-väga kevadet.
Hakkasin siin omasoodu meenutama, et mida ma sel kevadel eriti ootan: no need on need pistikud, mis edukalt juured alla võtsid ja talvituma jäid. Ja pookimist ootan ka. Ongi vast paras aeg mõned oksad varuda ja kuuri ootama panna. Kevadel üritan tüvi-arooniat tekitada. Samuti ootab veel üks õunapuu pookimist. Oli Orlovi õunapuu, selle närisid jänesed maani maha aga alles jäi mingi jupike, see võib ka pookealus olla. Eelmine aasta õnnestus tal korralikud võrsed tekitada, eks sinna saab ju edukalt midagi juurde tekitada.

"Toit pole mängimiseks ja umbrohust pole miskit kasu." ... kes nii ütles?

Mängisin siin üksvahe toiduga. Jõulude paiku muudkui uhasin küpsetada küll seemnesaiu, kooke ja kukleid. Vägevate vürtside, sihvkade, mandlite ja seesamiseemnetega. Väga maitsvad kukkusid välja. Seesamiseemned on üldse mul üks uuemat sorti söödav avastus, neid sobib igale poole panna: pannkoogitaignasse või ahjukartulitele, väga hüva maigu annab. :)

Sai ära proovitud ka maguskartul. Järgmisel pildil on pannitäis enne ahju minekut. Unustasin hiljem pildistada :P ohh ma tobe, küps kana näeks ju fotol ilusam

Miks ma seda üldse siin üles tähendan? Vat seepärast, et kuskilt lugesin, et kana on väga hea küpsetada saia või leivaviilu peal. Kahtlesin, olin kindel, et see kõrbeb kuskile kinni ja rikub kõik ära. Aga tõepoolest oli selline küpsetamisviis igati ok, proovin teine kordki.
Tüüpiline marjamoosipirukas:

Ja see viimane "küpsetis" on pooltoode kangakudujale umbrohukasvatajalt. :) Naudin siin veel viimaseid umbrohtudega värvitud villaseid lõngu. Käärpuudele sai kääritud toredad voogavad mustrid ...

Talviselt ...

Plaanid uueks hooajaks

Hommikune. Päikesetõus. Vaade möödunud aastal pügatud sirelihekile ja lumehangele selle kõrval.

Pean tasapisi juba uue aia-hooaja plaane. Varsti külvab natuke lobeeliaid, sort lillakaspunased Rosamond, ja on varutud ka maasikaseemneid Московский деликатес.
Maasikaseemnete külvamine saab olema selle suve katsetus nr.2. Ma pole varem maasikaid sedamoodi juurde hankinud.
Selle suve katsetus nr.1 on agaavide talvitumine õues. Istutasin kaks agaavipojukest kesksuvel aeda ja unustasin hiljem mõlemad sinna. Eks siis paari kuu pärast näeb, mida nad sellisest kohtlemisest arvavad.
Tomatite seemneid veel varutud pole. Aga olin hüper-super rahul Tolstoiga ja ega sel sidruni-tomatil ka viga polnud.
Minu eelmise aasta vägitegu: kolm kipakat punutud korvi püsivad ilusasti. Saab neid kindlasti veel kasutada. Plaan ongi sinna kurki istutada, seda va avamaa oma. No ja lilli ka kindlasti. Nüüd on tänu eelmise aasta kogemusele tarkust rohkem, teab kuidas istutust planeerida. Kresse ma sinna näiteks enam ei pane. Need läksid seal nii võimsaks, et matsid kogu korvi enda alla. Sametlillede korv oli aga väga ilus.

 
Esiplaanil kaks pügatud kuuske. Tagaplaanil paistavad ka pügatud männid. Seda pügamist ja uute puude-põõsaste istutamist aia tagumisse külge kavatsen ka jätkata.
Tegelikult on plaane palju uueks hooajaks, no huupi pakun: oma miljon äkki? Tänu möödunud vihmasele suvele, kus teha sai vähe aga mõtelda palju (mis sa vihmaga muud teed?), on põhiplaan sel suvel oma tegemisi aias hoopis pisut ratsionaliseerida-mehhaniseerida. Peenarde kuju juba hakkasin möödunud aastal korrigeerima. Samuti on plaan peenraist välja kaevata paar puud-põõsast, mis seal üksnes ruumi raiskajana asuvad. Jne, jne.
Plaan on ära käia loomulikult ka Lätis, võib-olla isegi mitu korda. Kevadel Siguldasse ja pisut hiljem, kui suvi juba hullab, siis Jurmala-Lauciene-jne kant (puukoolid, päevaliiliad jms)

Nendel fotodel on minu tiigrisabakuusk. Keegi käib tal noorematel võrsetel okkaid närimas :( Varem kahtlustasin, et see on mingi haigus, et puistab äkki ise okkaid. Aga ei. Kontrollisin: okkad on näritud tõepoolest. Kummaline küll, aga kes? Kits võtaks koos oksaga arvatavasti. Kas hiired ronivad oksi mööda tippu ja siis näkitsevad seal?