laupäev, 6. veebruar 2010

On aeg hakata atra säädma


Ilmateade lubab ilusaid talveilmu veel kauaks. Ok. Mis siis ikka. Aga kui sirvida oma blogi kevadisi postitusi, näen, et möödunud aastal õitsesid 14.-l märtsil mul juba lilled.
Esialgu küll ei ole õues küll märkigi millestki niisugusest, mida võiks kevadeks nimetada. See-eest on keegi meil taeva triibuliseks rapsinud.


Lennukid, muidugi mõista.
Seemnete ja istikutega kaubitsevad netipoed on oma kaubavalikud juba välja pannud. Käisin kah silma nuumamas. Huvi pärast lõin kokku, et kui suure summa eest ma ostaks. Arve tuli 3700.- Mkhm! Ja seda, muideks, ainult ühest poest!
Ühesõnaga: ma jätsin silma nuumamise pooleli ja otsustasin hoopis kõhtu nuumata.
Meil oli kapis jupike lambaliha. Tavaliselt küpsetab mul lammast mees aga siis ma pole rahul sest lambaliha jääb kõva. Seekord tegin siis mina ühe Armeenia pärase hautise:


Pruunistasin lambalihatükid ja segasin nad tomatite, sibulate, aedubade, kõrvitsa, paprika ja kuivatatud aprikoosidega. Maitsestasin rohke peterselli, sibula, chillipipra, koriandri ja köömnetega. Soola panin ka muidugi.


Kui liha pruunistatud, kuumutasin samal pannil ka pisut vett. Sellest sai kaste. Siis kõik kaanega hautamispotti ja tulem oli super! Vahest natuke liiga piprane. Aga minu meelest oli hirmus-hirmus hea ja liha oli mõnusasti pehmeks haudunud. Mehele muidugi ei meeldinud. Ütles, et hautises liha pole enam õige liha maitsega.
A mis ta kobiseb, närigu toorelt siis.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Aiahooaeg on alanud. Tomatitaimekesed (need amplipoti omad, sordinimi Cherrola F1) on pikeeritud. Järgmise satsuna läksid potikesse idanema hõbepael, lobeelia ja mehhiko vanikkuljus, sest nii otsustas seemnevalikukomisjon:


Seemned on pärit Seemnemaailmast, nagu ikka. Vaatan, et mida aasta edasi, seda enam on seemnete valikus ülekaalus köögiviljad. Lilleseemneid olen ostnud muidugi ka aga valik on üha enam kuidagi konkreetne ja asjalik. Teada tuntud taimed kõik. Nagu ei kisu enam eriti eksperimenteerima ja katseid tegema. Kisub väga traditsiooniliseks. Kabatshokk, kurgid ja oad. Lilledest nelgid ja tokkroosid. Ma hakkan muutuma igavaks ja traditsiooniliseks. Ainukesed "uued" on porgandid ja salveid see aasta. Nojah, ja tomateid pole ma ka tegelikult varem ette kasvatanud.
Järgmistena lähevad mulda vist basiilikuseemned. Ülejäänud kraam ootab märtsikuud või isegi aprilli, eks näeb

teisipäev, 2. veebruar 2010

Jamie Oliveri sparglipirukas Lillekasvataja moodi


Retsepti ja sissejuhatuse leiad siit (link) Minu pirukas on siis selline:
Alla läks poest ostetud pärmi-lehttaigen, peale siis see kartuli-juustu-muna-koore segu, siis kõrvitsaviilukad,


siis nii maitse, ilu kui värvi pärast paprikaviilud ja riivitud juust.


Ahju ja valmis!


Täitsa hea aga soovitan seda kardulapudruosa mitte liiga paksult panna. Ma panin, kippus liiga pehme olema ja laiali valguma. Aga maitse oli nämmm ja arvamus kogu pere poolt, nii suurtelt kui väikestelt, et sünnib süüa küll. Minu isiklik arvamus on, et see on üks eriti peenelt serveeritud kardulapuder. Sobib ehk MASU ajal eriti peenetele külalistele pakkuda. Iseenesest ju väga lihtne ja odav toit aga väga sheff näeb välja.

Teadmiseks

Callicarpa bodinieri

Üks taim, 0,4% tõenäosust, et kasvab minu aias. Praegu kontrollida ei saa, peab kevadet ootama aga igaks juhuks kirjutan nime üles

esmaspäev, 1. veebruar 2010

Valged nartsissid

Ega kellegil juhuslikult õitse kuskil peenras nartsissid "White Medal"?

laupäev, 30. jaanuar 2010

pühapäev, 24. jaanuar 2010

Külmavõitu on, peab vähe kütma


Mees kütab nii, et laob halge ahju.
Mina kütan nii, et laon mõned tulbipildid netti.

Casa Grande:


Texas Flame ja Fantasy


Wonderful Life


Dante'd ja Jan Bos(s?)


Lucky parrot


Üks minu punastest parrotitest,oletatavasti Bastogne


Wonderful Life avamas oma õisi esimesel päeval. Alul on ta üsna kollakas, hiljem muutub üha valgemaks


Salmon parrot


Texas Gold täispäikeses


Top parrot


Top parrot


Peach Blossom


Dante


Top parrot, Snowstar parrot ja Texas Gold

Top parrot


Hakkas soojem?

Tulpidega on samuti nagu inimestega, et mõned tulevad piltidel ideaalselt välja ja teised ei õnnestu kohe kuidagi. Selle, 2009 aasta lemmik oli mul vist too Topparrot. Terve posu pilte on temast. Tee vai eraldi näitus.

Kunagi oli aeg kui mulle parrottulbid ei meeldinud. Praegu ei oska isegi öelda, et miks. Mõtlesin, et neid ma küll omale ei soeta. Selliseid ... lopergusi. A nüüd on mul papagoitulpe 27 eri sordinimetust. Ja ma ei suuda neid imetlemata jätta.