Igasugust:

Pole tükk aega olnud sobivat vaba momenti, et siia ka midagi kirja panna. Ometi on suvel tegemisi tunduvalt rohkemgi kui külmadel aegadel.

Näiteks nn. liivakeskuse rajamine. No kas pole meil vägev liivakast? Sinna juurde tuleb veel pisike lehtla koos ronitaimedega (Mehhiko vanikkuljus, ängislill, hernes Aamissepp, lattuba), kiigega ja ronimispuudega. Loodetavasti ei pannud ma ronitaimi liiga palju. Vastasel juhul on meil augustikuus keset õue dzungel.

Järjekordne saak meie aiast: hihii, redised. Tomateid ja kurki tuleb ikka veel nädala või kaks oodata.

Selles toidunurgakeses võiks ka ära mainida pisikest külaskäiku Põltsamaale. Tõime sealt omale mitu pudelit siidrit. Pikk, loodetavasti päikeserohke suvi ju alles ees. Ûllatavalt huvitav linn, see Põltsamaa. See jõgi, sillad ja roosisaared! Soovitan kõigil läbi astuda, vaatamist on.

Kaua planeeritud aga lõpuks tehtud: ostsime aiakiige! Nüüd on hea logeleda õues palavate ilmadega.

Tagaplaanil peaks ka näha olema, et meie vana maja on omale uue vundamendi saanud.

Lisan ühe pildi veel meie majast. Metsaveotraktor eemaldab parasjagu ülearuseid juppe, millest hiljem siis hakkaski liivakeskus valmima. Pildil olev vana trakats pandi ka liikuma.

Viimasena läheks siis tagasi haigete tulpide teema juurde.

Kõigepealt läksin enda lohutamiseks shoppama ja tarisin koju vot sellise taime. Nimi algas tal M tähega. Muu läks meelest ära.

Lisan tarkuse kuupäeval 31.juulil: taime nimi on mikania scandens. Sootaim, meie kliimas toataim. Suvitab meeleldi õues.

Nüüdseks on enamik tulpe välja kaevatud, mis järelvalmimas, mis kuivamas, mis juba sorteeritult paberkottides augusti lõppu ootamas. Ûhe sordi viskasin kõik minema, aga ta oligi suht niru ja ei meeldinud mulle eriti. Selle maa-alaga polegi nagu muid erilisi plaane kui, et laiendame natuke maasikamaad ja lisame veel mõne vilja- või marjapuu. Osa maad jääb ka lihtsalt muru alla. Ei tohi ju olla riski, et haigusetekitajaid mujalegi tarime.

Haiged tulbid

Kirjutasin kunagi oma blogi alustades, et kirjutan siia ka kõikidest oma ebaõnnestumistest. Ai kui ebameeldiv on vahest oma sõna pidada. Parema meelega kirjutaks alati vaid kui hästi mul läheb ja kui edukas ma olen. Aga kahjuks ei piirdu tänavaastased tulpide kahjustused vaid kevadiste külmanäpistustega:



Tulpide viiruslik kirjuõielisus.
Ei saa salata, nad näevad päris ilusad välja. Aga sellegipoolest lähevad hävitamisele. Hea on see, et neil pole teiste tulpidega kokkupuuteid olnud. Nad on eraldi olnud kiviktaimlas kaks aastat.

Need tulbid sain ka koos majaostuga, sestap ei tea nende nime ega midagist. Oletan, et liiliaõieline Siren aga kindel ma küll selles pole. Selle foto tegin umbes 4-5 päeva tagasi ega märganud siis veel miskit halba.

Selle foto võtsin täna hommikul. Peaaegu kõik selle peenra tulbid on täpilised, õielehed on justkui pimedate kirja täis tipitud. Varred on ilusad aga lehtedel on ka üksikuid täppe.

Nüüd ma siis istungi siin, kõrvad kurvalt lontis ja üritan kirjanduse ja foorumites liikuvate tarkade abiga selgust saada, et mis haigus see on ja mida ma peaksin küll tegema.

Lilletünn

Täna hommikul sisustasin oma aega siis ühe lilletünniga. Esiteks: no kas pole mul omapärane postament seal tünni all? See on nimelt meie maja endine trepp, mille kopp lihtsalt majast eemale lükkas. Kuna ennevanasti armastasime ikka hommikuti trepil kohvi juua, jääbki ta meile niimoodi alles. Hiljem lisame trepi taha veel mõned kivid mille vahele istutan taimi.

Tünni täitsin kõigepealt suuremate kividega, siis väiksematega ja lõpuks pisut killustikku. Siis muld ja taimed: petuunia, maasikas ja lehtertapud.

Senikaua kuni petuunia ja lehtertapud veel pisikesed, suviab seal ka astrite pott. Trepile ritta laon lillepotid tubaste taimedega ja nende taimedega, mida alalisse kasvukohta istutan alles sügisel või hoopis alles järgmine kevad.

Kevadised sebimised 3

32. black parrot

33. nartsiss mõistagi. See sort on meil siin nagu umbrohi, teda on igal pool. Praegu, kus ta igal pool õitseb, püsib mõnsa aroom. St. lõhn on neil väga tugev. Tagaplaanil on meie maja(hihii)

34. hiline täidisõieline

Sain selle tulbi ka koos majaga. Ajapikku on temagi võrdlemisi metsistunud. Lisaks peenardele, kus ma teda kultuurselt kasvatan, on teda puude-põõsaste all ja isegi täiesti suvalistes kohtades keset lilleaasa.

35. tulipa sylvestris ehk lihtsalt metstulp

Ûks õhtu sai osaletud pisikeses taimevahetuses. Sain sealt allpool asuvast aiast natuke lisa oma lilleaeda. Ikka on hea aeg-ajalt teiste aeda kiigata, annab uusi ideid. Sihukene tünn mul küll juba oli, aukudes maasikad. Aga mulle meeldisid seal aias just need hästi lopsakad lillepuhmad, üksteise otsa laotud kivid(meil selliseid suuri kive ju nüüd peale remonti on rohkem kui küll) ja aiatiik oli ka huvitavalt kujundatud

Sääsed versus vabadus

28. darvin-hübriid

Päevasel ajal on keeruline leida aega aias toimetamiseks. Kui mu aastane tütreke koos minuga aias on, ei tule tööst midagi välja. Küll ronib ta kättpidi kastmisvee vanni ja solistab seal kuni on üleni märg, küll kipub kasvuhoonesse kurki ümber istutama- huvitav on ju emme eeskujul kühvliga sonkida ja taimi välja kiskuda.
Lõuna ajal, kui tüdrukul pikem uneaeg, ei ole ka erilisi võimalusi aias sebimiseks, vast pool tunnikest vaid. Sest see selline lõunasöögi kellaaeg ja siis tuleb mees ja vaatab kurbade silmadega mulle otsa, et kas talle süüa täna ei antagi?

Sestap' leidsingi, et õhtul, kui laps juba magama pandud, on hulka mugavam. Ka ilm on hulka soodsam. Tuulevaikne paras soe olemine. Ainuke kehva lugu, et kui minul on aias hea, siis on seal teisigi, kes õhtust vaikust naudivad: sääsed.

Mis aeg siis järgi jääb? Ôö?

29. naistenõges
30. võilill
31. meelespead

Vihm ja külm

27. multiflora tulbid

head lõikelilled vaasi. Ûhel varrel ju mitu õit.

Praegu on vihmased ja jahedamad ilmad. Märjaga on kehva kaevata, täpsemalt öeldes lihtsalt võimatu. Muud siis polegi teha kui toas sitsida ja aeg-ajalt lihtsalt jalutada veidi aias ja vaadata, et kus mõni uus võrse on nina mullast välja pistnud. Olen nimelt Seemnemaailmast terve posu seemneid tellinud. Enamik selliseid nö. "maikuus avamaale". Eks ma siis toppisingi nad mulda ja nüüd ootan.