Igavene lahe on ikka nende küülikutega mässata. Suuremad pojad on juba üsna oma mamma mõõtu. Mamma ise on aga raske sülle võtta, ilusasti on kosunud.
Meie "tõutäkk" Joosu tahab kah hirmsasti õue hüppama aga kahjuks peab ta veidi toaarestis olema.
Viimane kord tuli üle aia ja patseeris mööda vabadust ringi. Õnneks läks nii, et koer see hetk vabadusse ei pääsenud ja saime põgeniku ikka kätte. Nüüd ei saa teda enne välja lasta kui aed on kõrgemaks ehitatud.
4 kommentaari:
Aikuinunnud.
Vahvad kõrvikud :)
Täitsa uskumatu, kui kiiresti jänksid kasvavad! Kas talvekodu on neil juba olemas? Väga tubli ja töökas oled, Eva!
Aitäh, eks ma püüan. Nad ei karda külma. Meil on neile küll soojustatud onnid aga muidu nad on lihtsalt võrkpuurides, kes neid rohkem kasvatavad. Noh, katus peal ja tuulevari ka muidugi. Neil on uskumatult tihe karvkate
Postita kommentaar