Esialgu jalutasime niisama. Arvasin, et selle tuulega ma küll miskit aias teha ei taha. Aga polnud see tuul midagi nii hull ja aiakäärid on mul nagunii kogu aeg taskus ja töövalmis.
Dammeri tuhkpuu on igal kevadel natuke kärssanud olemisega. Kõrgemale ulatuvate okste lehed puha pruunid.
Kuna ta mul suve jooksul viskab ikka päris hoolega kasvu, pügasin teda päris hoolega.
Suure posu kõrsi-varsi sai ära lõigatud. Möödunud aastal jäi ju neid rohkem kui tavaliselt. Hiljem oli ilus vaadata kohe.
Jalutamas käies imetlesime kõikvõimalikke umbrohtusid. Varakevadel on ju iga roheline ai kui ilus ja eriline.
Ja oi-oi, mis meie mäe külgedel toimub. Suured eelmise aasta maltsavarte tihnikud. Künka järsemad küljed ei luba trimmerdamist, nii nad sinna jäid. Pole halba ilma heata - talvel nokkisid linnud seal seemneid. Kükitasid seal paksude parvedena.
Aga ehk niidutaimed on tugevamad ja teevad maltsale tuule alla. Sai sinna ju hullult igasugu erinevaid õitsejaid istutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar