teisipäev, 3. november 2015

Täna selgub tõde. (Uus ja parandatud trükk)

Jaa-jaa. Ei jää enam miskit vaka alla.
Juba me tegutseme.

Plaanisin küll tõe paljastada eile õhtul aga kui arvutisse ei pääse, siis arvutisse ei pääse.
Tõde selgub nüüd - hommikul.

Nimelt avastasin eile hommikul, et minu viigikaktusel on üks kõrv natuke haige ja lõikasin selle kõrva lihtsalt ära.


Suvel ümberistutuste aegu mekkisin agaavi, ei olnud suurem asi. Võiks öelda, et nõgese ja shampuse vahepealne asi oli. Ei soovita. Viigikaktus olla ka söödav. Uurisin retsepte ja olin tiba kriitiline - kui su supis on kanaliha, tomatit jms, siis mida saab juurde pakkuda üks kaktuseviil?
Kui ma selle viilu sain puhastatud (ai, okkad) ja "fileeritud" (ai okkad) jäi sealt suht vähe järele. Kaktus on ju suht kokku tõmmanud end juba. Aga maitse oli täitsa ok. Meenutas avokaadot aga ei olnud selline rasvane.  (Ai okkad - paar tükki jäi pöidlasse)
Nii et kui hästi läheb ja minu Kaku ka liiga suureks kasvab, siis on teada, mida ma temaga teen - ära söön!
Aga seni näksime õunakooki (no meil on peaaegu iga päev see kakuke laual), õunakoogihooaeg ju. Kui üks maitse tüütama hakkab, tuleb vaid lisada mingit uut maitseainet või külma  jäätist kuumale koogile ja ... pikaks talveperioodiks peab ju natuke priskust kasvatama.


13 kommentaari:

Rahutu rahmeldaja ütles ...

see on jälle üks neid sinu eriliselt kiuslikke postitusi :) kas sa selle peale ka mõtled, et vanainimene võib uudishimust haigeks nt jääda ?

Eve Piibeleht ütles ...

Sa kohe oskad põnevust üles kütta :)

mustkaaren ütles ...

:o
mISIGANES SEE ON, MA TOETAN JA KIIDAN.

Eve Piibeleht ütles ...

Ma muuseas ei ole sel sügisel ühtegi tükki õunakooki söönud. Meil polnud muidugi õunu ka, mingid ussitanud kribalad. Lisaks ei tohtinud kiiritusravi ajal õunu süüa.

Köögikata ütles ...

Vot, mina ei kujuta ette, kuidas neid kaktuseid süüakse, sest lisaks suurtele okastele, mille saab üsna ohutult eemaldada, on neil ju veel need pisikesed vastikud põletikkutekitavad kidakesed, mida õieti ei näegi.
Hehee, üks paras lohelause tuli. :oP

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Okkaid on kõige parem näpitsatega nokkida aga tõsi ta on, see pole päris lihtne.

Futu ütles ...

Kaktusi mul pole, kuid oma aiast olen proovinud päevaliilia mugulad. Kõlbavad nii toorelt kui hautatult. Isegi maitsev, ma ütleks.

Rahutu rahmeldaja ütles ...

haa, tubli oled, nüüd on teada, mida kakudega teha :) minu omad kasvavad mühinal ja see innustab mind lõpuks ometi kord vihmausse ära proovima :D

Nodsu ütles ...

Appi, õnnelikud inimesed, kes saavad "tundmatuid suurusi" endale suhu panna... ma sureks ilmselt enne nälga...
Õunakook pani suu vett jooksma! :)

Ise Hakanud Lillekasvataja ütles ...

Kaktus ei ole tundmatu suurus, kuule.

MUHEDIK ütles ...

Päevaliilial on head nii mugulad kui õied, hostalehed on ka proovitud, kõrvitsaõied olid tavaline hommikusöök. Kaktuste fileerimiseks on oma nipp, süüakse ainult seda pehmet sisu. Mulle meenub ähmaselt, et see varrelüli vist pistetakse enne fileerimist kuuma vette. Kuldliilia sibulaid pole ka veel proovinud, Sul ju üks uhke puhmas, mõne pisikese sibulikese võiksid põske pista :D
Ehh, aga õunu, millest kooki teha, meil tänavu polnud :(

mustkaaren ütles ...

Õunakooku syyakse meil ka, aga kokkasid on vähevõitu ;)
Mina hakkan oma kakusid alles siis sööma, kui naesterahvas terve talve rahumeelega pitskleidis, aga ilma kasukata saab koera jalutada. Enne seda tuleb vesiheina ja maltsaga leppida, sest kaku on haruldane ja eksootiline maitseaine.

vesiroos ütles ...

...jätke lilled rahule!!!!