laupäev, 12. aprill 2014

Maavaradest ...

Kevad on taas tulnud: minu lillepeenralammas on lume, kõdu ja kõrte vahelt välja sulanud ja jätkab oma tegevust :) misiganes ta seal, minu peenrates, siis teeb. 
Igal pool õitseb. Krookused, lumikellukesed, tsillad, võrkiirised ... ainult märtsikellukesi on kuidagi väheks jäänud.
............................................................................................................................
Muidu on meil maa oma sisemuse poolest järgmine: 10 - 30 cm musta savikat mulda ja selle all paeklibune savi. Raskesti kaevatav, päikese käes kivistuv mõtetu kraam. Puid istutades oleme seda soga ikka välja kaevanud, asendanud ta kompostiga segatud mulla jms, et puudel oleks, kus kasvada. Kohati on maa sees ka üüratult suuri kive, nii meeter korda paar või kolm meetrit korda paar :) Maapinnal on vaid servake, kui labidaga küljelt sonkida, on näha, et kivi ei mõtlegi liigutada, on teine liiga suur.
A see selleks. 
Heinamaa tagaotsas leidsime aga täiesti normaalset kasutuskõlblikku liiva. Eks mingi mutt näitas, et seal liiv on. Keset heinamaaad kõrguvad liivakuhilad.


Mees käis labiodaga sonkimas ja leidiski liiva. Savikas ja raske aga ikkagi liiv. Huvitav, palju seda seal on?




1 kommentaar:

MUHEDIK ütles ...

Vähegi suuremal krundil on tõesti nii erinevad mullad, et raske on enne istutamist isegi välja mõelda, kas väljavalitud koht enne parandamist ka (puit)taimele üldse meelepärane on