"Netivaba inimese pihtimused"
1. päev. Hommik. Netti pole. Käin pidevalt kontrollimas, et kas ikka tõesti ei ole. On tekkimas motoorne rahutus ja ma võtan ette suuremat sorti koristamise. Õnneks on mu maja päris suur. :P
Pärastlõuna. Netti pole tõepoolest (kontrollitud). Jätkub põrandate küürimine. Pidevalt tekib vajadus midagi netis toimetada, retsepte kontrollida, võõrsõnu tõlkida, muusikat kuulata, kooli kodulehelt inffi hankida. Vajadused saavad küll teisi kanaleid pidi rahuldatud aga hinge jääb siiski kripeldama.
2. päev. 100% kindel, et netti pole. Hommikul esimene mõte - ma saan hakkama, mul on ju õppimist, õmblustöö on pooleli, ma saan hakkama! Ajul pidi olukorraga harjumiseks kuluma 3 päeva. Ma olen poolel teel! Elu aga muutub veelgi huvitavamaks. Kell 10 hommikul algab plaaniline elektrikatkestus, mis peaks kestma kella 14.00-ni. Haaa! Nii et õmblemine jääb ka ära. Ilm on sombune, nii ei tule ka aknaist piisavalt valgust, et ma lugemisega saaks tegeleda. Nagu mingi koopaelanik.
Mis siis alles jääb üldse? Mööbli ümber paigutamine? Laste kasvatamine? Lapsed on nohu tõttu kodus ja mul on nüüd ju riiulitäis moodsaid pedagoogilisi üllitisi! Aga noh, nagu varem öeldud: lugemiseks on liiga pime ja kurgukrõbisevaid lapsi pole ka ilus kiusata.
Mis siis mulle alles jääb üldse???????????! Kontrollime algained üle ja kirjutame võrrandi:
1. puuküttega pliit
2. vanad head kokaraamatud
3. need kaks nohust ja natuke tujutsevat last
NB! HOIA VETT KOKKU! Meil käib vesi elektriga. Pole elektrit, pole ka vett.
= see teeb kokku: st. meil on vaja mingit tegevust, mis väga ei määri aga aga teeb tuju heaks.
KÜPSISTE KÜPSETAMINE!
Elekter saabus oodatust varem, kell 12.30, st, poolteist tundi mitte-elektrilisi kannatusi :) Selle aja jooksul tõin küttepuid, kütsin ahju, lõikusin õues kahte noort õunapuud (möödunud talve kahjustusi ära viska järgmise kevade varna), panin keedunõu õunapuukoorte ja peterselliga keema, olin küpsetanud valmis umbes pooled küpsised, mängisin lastega ja kerisin 1 parajalt suure kera valget villast lõnga.
Neti ja elektrivaba inimene on üllatavalt toimekas ja tulemusterohke!
3.päev. Lapsed jagavad oma batsille lahkelt mullegi, seetõttu märkmed katkevad. Nuuskamine ja jalgupidi kuumaveevannis istumine muutuvad tunduvalt tähtsamaks kui vahet pole missugune kommunikeerumine.
Aga kokkuvõtvalt võib öelda, et pole sel netita elul häda midagi. Eriti kui seda vaid ajutiselt juhtub. ;)
'''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''
Uitmõte.
Mismoodi see elu üldse välja näeks kui aeg ja inimesed jääksid samaks aga tehnoloogia, need va elektrid ja internetid kaoksidki ää? Eks vist tavainimese elu läheks nagu ikka. Teeks päeval oma tööd, õhtul sööks perega õhtusööki ja pärast peaks niisama küünlavalgel videvikku nagu vanastigi tehti. Lapsed mängiksid, eit kooks sokki ja taat räägiks 167.-t korda, et kui kõva mees ta ikka noorest peast oli. Ja läbi astuks mõni jutukam persoon, meedia-inimene, jagaks uudiseid, et mis mujal maailmas ka juhtunud on, viskaks natuke nalja ja siis pere ja külalised laulaksid natuke. Isiklikult minul poleks sellise elukorralduse vastu ehk midagi. Teatud piirini. :D Sest mis meil saab selle vastu olla kui videvikku astuks meie poole pidama näiteks Jan Uuspõld või Aleksei Turovski? Aga hoidku taevas kui õhtul külalisele ust avades avastad sealt kaks jalgpallimeeskonda teatega, et selle kohtumise peavad nad sinu elutoas diivani kõrval. Või ehk tunneb peaminister vajadust teha pressikonverentsi või IRL järjekordset reklaami , et kui toredasti ta rahvaga tahab suhelda (neil enne valimisi ikka käivad hood peal) Ai jah.
Olgu jääv meile elekter,
olgu jääv meile internett,
olgu jääv meile telku,
olgu jääv minu õnn*!
* Kui üks kanal on jampsi täis, peab olema võimalus mujale klikkida!
6 kommentaari:
Jah, nii ta on. Hea, et see kõik olemas on, aga väga tore, et vahel pole ka. Muidugi, kuna minu mehe rahateenimine oleneb sellestsamast internetist (ja elektrist), on meie majas suur jama, kui seda pole.
:D
Inimene harjub üllatavalt kiiresti kõiksugusemate mugavustega, ümberharjumine võtab tunduvalt rohkem aega. Aga samas on see ka üsna hirmutav, et tegelikult oleme me oma tegemistes väga sõltuvad igasugu tehnikavidinatest.
Muide, ega polegi vaja ajas väga kaugele tagasi minna kui polnud ei pesumasinaid ega külmkappe,isegi lauatelefone, sellest rääkimata, et maal oleks majas vesi sees olnud, mingitest mähkmetest, TV-st, mobiilidest ja arvutist ei osanud inimesed unistadagi ja näedsa, saime ka hakkama.
Saime hakkama küll. Me just emaga ükspäev meenutasime, kuidas voodipesu sai pestud, linad ööseks vanni ja hommikul tampisid jalgadega seni otsas, kuni arvasid küll saavat. Ja siis see loputamine ja väänamine. Mul oli kolmekümneselt juba selline randmeradikuliit, et asjad kukkusid käest maha.
Mina aga mõtlen hoopis sellele, et ilma netita aednikku must kohe kindlasti poleks saanud. Ja kui palju armsaid sõpru ma neti kaudu leidnud olen :D. Ja ma usun ka sellesse, et kui nüüd nett ja elekter kaoksid, siis aed ja sõbrad jääksid ju alles :D
Jaa! Suhtlemisvahendina on ta super!
:D
Siinkohal tervitan kõiki netituttavaid! :)
Ma proovisin ka lühidalt kuidas on kui on vesi, aga kätte ei saa.
Telekast loobumine läks lihtsalt, sest mul oli nett. Uues kodus alles õpin, mis pulgaga mida saab.
Ma loodan ikka väga, et ei pea seda päeva nägema, kui ekraanil vilgub no signal. Ramsis oleks see küll eepiline ja rahvastikuregistris ka.
Aga ilma selle võrguta peris hästi ette ei kujuta. Ma olen ju paari viimase aastaga nii palju toredaid aiainimesi näinud, algul virtuaalselt ja siis...
Oo, see on teema, mis puudutab meid kõiki väga lähedaselt ja sygavalt.
Me oleme elanud päris pikalt ilma vee, elektri ja netita, nii et maitse on tuttav. Kuna igal aastal kaob elekter mõnikord kuni paariks päevaks, siis on ka vesi & kyte dubleeritud.
Mida soovitab mh ka Kaitseliit kriisiolukordade puhuks.
Aga mis siis teha, kui side maas on, mina ei tea. Varuda generaator ja õppida naeltest madalsagedusraadiosaatja-vastuvõtjat tegema?
Postita kommentaar