laupäev, 15. märts 2008

Kärsitus

Selle aasta talv teeb kole kärsituks. No tuleks juba kevad, saaks näpud poriseks, saaks riisuma, saaks õue jne. Proovisin vahepeal painti programmiga meie maja värvida ja nuputasin natuke terrassi ja maja ümbruse üle. Ega siin praktiliselt veel miskit teha saa, seetõttu mõttedki poolikud alles. Ei taha suurt terrassi, tahaks pisikest ja pergolat vist. Sellele ronima elulõnga või lausa mõne roniroosi. See rõduukse esine on meil see koht aias, kuhu tuleb igakevadine esimene päike kuumutama ja on üldse üks soe tuulte eest kaitstud nurk.
Mina tahaksin laudterrassi, ümber siis kaootilises korras kivid ja lillemättad. Mees tahab paekividest terrassi. Kah sobiks. Nii palju ilusaid ideid aia ja maja ümbrusega aga muud pole kui peab ootama...
ootama...
ootama...

6 kommentaari:

Kadakas ütles ...

Heh, sa ju ise ütlesid, et mees rohkem kivi kui puidumees - peabki kivi meeldima:) Mina tahtsin elutoa ukse ette puuterassi tollepärast, et lastel nagu ehk pehmem kukkuda ja siledam, et saaks seda nagu toapikendusena kasutada - kasvõi lauamänge mängida või muude muidu tubaste mänguasjadega seal mängida. ja et ise ka tuleks toast suvel sokkis sinna...a need mõtted muidugi, kogemust ju pole veel.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Tjah, kiviterrassile sokkis ei lähe tõesti.

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Mari ütles ...

Aga ära terrassi väga väikest küll tee, arhitektuuriliselt loetakse normaalseks vist lausa 1/3 maja aluspinnast, täpselt ei mäleta, pean konspektist järele vaatama.

janku ütles ...

Nii suur maja,ohh ja ahhh.Hea küll ma lohutan siis ennast, et ma pean ainult 1 ahju kütma ja puid kulub vähem.