Hostade sügisene ilu

Pauls Glory on see tumerohelise serva ja helerohelise lehega. Vist 2 aastat tagasi saadud taim.

Alumisel fotol on Praying Hands ja First Frost.
'

Laat

Teen siin väikest viisi ümberkorraldust. Suureks ja teistele jalgu läinud hostad kolivad. Ja mingeid taimi kolib potti. Need on vahetuseks või müüa.

1. Hosta First Frost
2. Hosta Golden Tiara (2 tk)
3. Loitev tulinelk, punane
4. Kurereha, kõrge, õis valge siniste träpsudega, sordinimi on olemas aga meelest läinud ja praegu ei viitsi otsida.
5. Spargel. Asparaagus ( 2tk)
6. ....

Küülik, hostad ja augud

 No ja eile õhtul saidki küülikud hakkama - kaevasid uru aia alt läbi otse minu hostapeenrasse. Õnneks pööses putku vaid üks. Üritasime teda tagasi puuri saada aga no selle loomaga võidu joosta ... halllooo! ... ei ole eriti tark ja mõtekas tegevus. Panin teised loomad kinni, kaapisin kinnivajunud urukäigu jälle lahti (ise kukkusin sisse ja trampisin kinni, kui küülikul sabas käisin) ja jätsingi ta ööseks õue. Hommikul vara teda veel nägin korra tagaaias ringi silkamas aga kui vaatama läksin, istus paharet süütu näoga juba puuri sees.
Illustreeriv pilt kah sellest august, mida ma varem muttide omaks arvasin. Aed on umbes 50 cm maasse kaevatud , lisaks suuremad raskemad kivid seal ümber. Aga neid kaevur-Matisid see ei häiri, tulevad veel sügavamalt.
Puure vaja juurde teha, hostasid vaja mujale istutada. Õnneks sealsamas hostade jaoks üks hea varjukas paik. Pime, muru seal nagunii ei kasva. Panen hostad sinna, toon kooremultshi peale. Muidu vaatan igal kevadel seda liivakasti ümbrust - porine ja jube. Siis on multsh vähemalt.

Ülla-ülla!

No ja siin ma nüüd olengi oma umbe kasvanud aia, segaste plaanide, küülikute ja aina pikeneva hostade nimekirjaga. Oi, kuis tahaks neid veel aga see aasta vist ei jõua enam midagi.
Aed on ikka totaalselt umbes, proovin siin lihtsalt järgmiseks aasataks ette valmistada platse, kuhu oli ka see aasta ilulilled ja süügitaimed plaanitud aga kasvatasid hoopis ilu-söögitaime - naati. Ja kui hästi läheb, siis on ka järgmine suvi väga tegevusterohke, nii et ei mingit aiapidamist. Eks ma vist sellepärast eelistangi pisipõõsaid, hostasid ja kõrrelisi - need ei vaja eriti hoolt.

Samuti on minu lemmikuteks igasugu kopsurohud saanud, sest neid ei häiri minu sassis aed ja tegutsevad igal pool jõudsalt.

Väiksematele hostadele rajasin jänkuaia taha väikese kasvuala koos liatriste, helmikpöörise ja ümaralehise kivirikuga.

Muudkui kosuvad :)

Igavene lahe on ikka nende küülikutega mässata. Suuremad pojad on juba üsna oma mamma mõõtu. Mamma ise on aga raske sülle võtta, ilusasti on kosunud.

Meie "tõutäkk" Joosu tahab kah hirmsasti õue hüppama aga kahjuks peab ta veidi toaarestis olema.

Viimane kord tuli üle aia ja patseeris mööda vabadust ringi. Õnneks läks nii, et koer see hetk vabadusse ei pääsenud ja saime põgeniku ikka kätte. Nüüd ei saa teda enne välja lasta kui aed on kõrgemaks ehitatud.

Jõulukaunistused meite moodu.

Kirju kõrvits on puudu ... ja triibuline kass. Need tuleb siis juurde mõelda.