Lillikeste teema (pildipostitus peamiselt)

Tulevad, tulevad, kuigi väljas sajab lund või misasiseeongi ...

Ja posu seemneid sai kah ära ostetud. Pooled neist on mulle kasvukasse ja ülejäänud valisid lapsed välja oma peenra jaoks - peet, naeris, porgand, kõrvits, suhkruherned ja mõned lilled.

Ei mingeid klantspilte! Mullane värk

 Tööriistateema.
See teema on aednikel aasta läbi aktuaalne. Kevadel on aga kohe eriti.
Ülemise pildi esimene must hark - saast. Ei mina tea, miks ma teda üldse alles hoian. Liiga pehme metall, väändus kohe, nii kui hargi maasse lõin. Aga ta on mul kasvuhoones alles, seal pehmem muld, äkki võib vaja minna. Nojah. Tore tööriist küll - kasutatakse aastas 1-2 korda, kui mõned tomatid on liiga lähestikku ja on vaja ümber istutada.
Järgmised 2 lillat värvi tööriista - suht aktiivses kasutuses, kui komposti vaja sügada või tõsta.
Järgmised kaks - valge kühvel ja metallist võilillejuurikaurkija - minu lemmikud. Kasutan kordamööda absoluutselt igal pool.
Kahvel. Täitsa tavaline kahvel. Kasutusel pikeerimisel
Järgmised kaks on lastele ostetud komplekt. Aga kasutan mina. Kribamate taimede vahelt harimiseks ideaalsed. Ja see oranz kahvlike on super relv pisikeste umbrohukeste urkimisel. Mul selliseid kohti küll, kus kõpitsat ei tohi liiga sügavale lükata, juured või sibulikud all. Vot seal asendamatud.
Ja viimane on pärit Vanaema käest. Käras siis ja kärab praegu kah. Ei väändu ega midagi. Klassika. Aga väga ma teda ei kasuta, raske kaalult. Mina ju nii õrn :D
Kõrvalpildil on sibulakorv. See ripub mul kasvukas. Seal hea hoida töökindaid, seemneid jms.
Järgmisel fotol on ettekasvatuspotid. Amplid ja suur savipott lähevad hiljem välja, seal mu lemmik - värviline kassitapp. Ilupotid. Ja plastmasskastis on salatikülv. Need pikeerime ka pottidesse ümber. Salat on väga sobilik potitaim.

Kastekannud. Igavene häda on nende otsikutega. Iga kevad käin uusi otsimas/ostmas. Ei taha püsida kannu otsas.

Potid ja kastid.
Kastid on vajalikud potikeste transpordiks. Eriti, kui seal mingid taimed ka juba sees on. Potte on liiast kogunenud. Peab minema viima. Muidu võtavad liiast ruumi.

Tünnid on kah kasutuses. Ühes on kasvuhoones vesi. Teises kompost välikurkide jaoks.
Kasvuhoones võiks lamamistool ka olla. Kas seda just öövahendiks siis nimetada saab. Aga kui kasvukas on see aasta ainus koht aias, kus mingisugust sooja eksisteerib ja seda nautida saab?

Ja lõpetuseks pisike kimp minu praegu õitsevaid priimulaid:

Kuhu me siis jäimegi?

Kasvuhoone sai paar päeva tagasi uue katte. Jäime kile juurde, kuigi sai kõiki teisi võimalusi ka kaalutud.
Kile odav ja selle paigaldamine läheb mehel ludinal.
Mina sain seal sees siis kraamida ja külvata. Ainult lamamistool puudub. Sest saabusid uued talvekülmad ja kasvukas on ainus soe koht aias.

Kolekohad ja ilukohad

Selle kolekoha ehk Eritijubedaparaadpeenraga on siis esialgu selline plaan: potid ja potikesed.
Ühel pool vana vundamendi juppi on õuepealne autotee ja teisele poole tekitan kõrgpeenra, et matta ja varjata siivsalt igasugu koledusi.
Praegu on see muidugi kole nii koos kui ilma pottideta. Eks taimed peavad appi tulema, lehti ja õisi luhvtitama. Siis ehk saab asjast asja.
Ja ma ei sure iga kord häbisse, kui mõni inimene meie õue peale keerab.

Ja no ilukohtadest pole vaja midagi kribada. Fotod räägivad enda eest.
Need katted on tegelikult kootud Etsy poe ja näituse tarvis aga kaks esimest jätan endale. Esimesel olid vead kah küljes ja teise pärast hakkas lihtsalt kade. Et no mis ma müün, kui endalgi vähe. Aga sellise katte lõim on mul praegu telgedel. Laius on 55 cm ja pikkust võib ise valida. Kudumine must go on!!!

Raskelt lahe tekstiil.
(See pole reklaam. Ma lihtsalt jagan rõõmu. )

Jeeee! Sai ometi midagi aias tehtud!

1. maiks kingiti ilus päev ja nii kui sai, tunglesin õue aiatama. Täna ju hea päev. Mul tervelt kolm lapsehoidjat. Laps saab hoitud ja mina saan ometi rohida!

Hommikul oli muld veel märg ja nätske. Rohides olid kindad sekundiga 10 korda suuremad kui normaalne oleks. No märg savikas muld on kui liim. Jäka-päka.

Jätsin siis mulla tahenema päikese kätte ja imetlesin oma kolme tooni sinist aia dekoori (no kas ma pole ikka peene jutuga?)

Sinilillebordüür sirelites:

Siniste kirgaslillede sätendavad puisted:

Ja siniliiliate vaip. Oolalaa.

Ma arvan, et mul on neid veel vähe :)
Võrkiirised on kõik alles aga ei õitse see aasta. Samuti leidsin lillaka õiega vullrohu aga ei mäleta jälle, kus ggggrrrrffff ma selle valge panin. Ja õrn ülane on alles. Hoolimata, et gggrrrfff mutt oli sinna kohutavalt suure hunniku mulda peale uhanud. Ja noh, negatiivne ggggrrrrffff - minu põdrajuur ehk kuuporgand on vist otsad andnud. Jätsin juurejupi praegu puutumata aga pealsed olid läbi mädad. Ggggrrrrfff.

Hästi lahedalt on see bergeenia end pärast talvelume minekut (kuu aega tagasi, ma neid aprillikuu poole päeva lumesid ei arvesta üldse) kikki ajanud. Oi, ta meeldib mulle.

Kasvuhoone on kui suur dinosauruse skelett keset õue. Talv tegi kile katki. Ehk järgmine nädalavahetus saab siis õiged katted peale. Sees pole seni muud teinud, kui maasikad kobedaks ja redis maha. Eks selle korda tegemine on järgmise nädala üks ülesannetest.

Ja natuke sai oma uut kompostikorvi punutud. Väga kõrgeks seda ei ajagi. Kompost läheb see aasta ju hoopis sinna kolekoha müüri kõrvale. Siia teeb madalamat sorti kõrgpeenra igasugu köögikraamile.

Selle kolekohaga on küll nii, et ma muudkui toimetan seal tasapisi aga ega seal ilusamaks nüüd küll ei lähe. Sellepärast pole pilti kah. Sinna ladustab praegu igasugu kõrsi ja seda muru, mis peenardest tuleb. Jäin mõtlema, et oleks ma Ristttee talu perenaise moodi, teeks ma sinna lillepoe. Praegu kasutan ma seda müürijuppi selleks, et sokutan sinna kivide vahele taimi (pottidega või ilma) mis mujal ülbelt laiutama on hakanud. Paar kõrget kukeharja, paar madalat. Ja sinna vahele pottides taimed, mis mujal kuidagi ette on jäänud. Ajutine rendi"pleiss" noh. Kujundad sinna oma pisikese "taimemüügiplatsi" ses mõttes, et tegelikult ma ju müügiga ei tegele. Aga selliseid ajutiselt potitamist vajavaid taimi on ikka natuke rohkem kui paar potti, mis kuskil peenraservas kah võiksid seista.

1.mai - esimene selle aasta soe päev

Maikuu hakkas pihta ja andis väikese vihje, et äkki tõesti tuleb see aasta kevadet kah. Aprillikuu ilmadest ma parem ei räägi. Hommikul ärkad - akna taga talvemuinasjutt, paks lumi, puud härmas. Õhtul mingi novembrikuu, kõik pime, tilgub, porine.
Aga täna oli soe. Ja aeg oli oma seriaali järgmine foto poetada.
Kõik tärkab. Nii tore.