Põhjus, miks blogida

Ja blogida absoluutselt iga oma liigutust, mis aias või lillepottide lähedal on tehtud. Võib muidugi ka lihtsalt kuhugile vihikusse kirja panna.
Nimelt hakkasid mulle nii umbes pool aastat tagasi näppu mõned seemned. Osad neist olid Lõuna-Prantsusmaalt toodud, osad mingi muu kraam, ei mäletagi. Mingid küpressiseemned, mõned palmi seemned... neid mäletan, muid mitte. Suskasin nad lihtsalt lillepottidesse, mõtlesin, et vaevalt sealt miskit tuleb.
Aga mida ma avastasin mõned päevad tagasi? Ühe jõulukaktuse potis kasvavad kaks võrset. Esimese hooga arvasin, et umbrohi aga siis meenus see "külvamine" Ja see umbrohi näeb välja nagu okas, kõva ja terav roheline paari sentimeetri pikkune okas.
Ja mina, vaeseke, ei mäleta kohe üldse, et mis taim see võiks küll olla.

Hüatsint nr. 3

... on siis selline virsikuvärvi.
Natuke kehv pilt on aga paremat enam teha ei saa.
Praegu tundub kull, et info, mille korjasin kokku igaltpoolt netist, et hüatsinte on kõige lihtsam ajatada, et see on õige küll.
Segupotiga läks natuke nihu, kõik taimed kipuvad erinevatel aegadel õitsema. Krookustel pole viga, päris ilusad. Esimene õis oligi vaid selline, kahtlane paberõie sarnane.
Muideks, sealt on näha ka kahe tulbi äranäritud otsad. Hea on, kartsin, et tookord kui ma neid kõiki sealt potist ei osanud välja kaevata, et lähevad mädanema.

Stratifitseerimine.

Eelmine aasta külmutasin külmkapis mingeid männi ja Alpi ogaputke seemneid. Ei tulnud kummastki midagi.

Eile panin külmkappi priimula seemned. Neid on seal vaja hoida 7-10 päeva, hiljem tuleb nad panna akna peale sooja ja valguse kätte.

Sellised pisikesed katsekesed vaigistavad kevadeigatsust ja võib rahulikult talve edasi oodata. Tahaks ju see aasta pisut ilusaid lumeilmu ka nautida.

Plaan kiviktaimla jaoks.

Sügisel jäi siis selline seis, et kaotasin võitluses umbrohu ehk kellukaga kiviktaimla omamises. Kogu mu ehitus jäi talle. Eks see aasta üritab jälle. Mürgitada vist see kevad ei saa, sest istutasin sinna ühed tokkroosid, bergeenia ja helmikpöörise. Pluss kõik pisikesed siniliiliad ja kobarhüatsindid. Liiga paljuks läheb neid kõiki ümber kolida. Võitlus jätkub siis paljakäsi edasi. Ega see aasta midagi uut sinna väga istutada ei tahagi. Vaatasin, et lavendel tundis end seal väga hästi. Kui talv teisi lavendlitaimi ära ei võta, mis mööda aeda laiali kasvavad, siis istutan kevadel nad kõik sinna.
Lisaks jäävad sinna veel hõbevalge kadakkaer ja jänkusabad (kui nad muidugi ise end külvata suudavad) ja roosa sulgnelk.
Aitab sellest küll.
Vaimusilmas tundub see ilus.
Ah jaa ja üks nõmmkann kasvas seal ka. Roosa.

Hüatsint number kaks

Järgmine õitseja on siis selline heleroosa. Alumisel pildil on ta kõrvuti eelmisega. Värvivahe ilusti näha. Õisikud on nii rasked, et kipuvad ilma toeta pikali vajuma.
Segapotis õitses üks lilla krookus juba ära. Kui järgmine õitseb, ehk siis saab pilti ka tehtud. Olen selle poti vist üle väetanud. Ma pole elus näinud, et nartsissidel nii pikad võrsed on. (Õienupud paistavad küll ka)
Alumisel pildil poseerib ka ananassi-tutsakas aga ega ta meil kasvama ei lähe. Tüdruk käib teda aeg-ajalt potist välja tõmbamas. Ma siis topin ta ilusti tagasi aga nojah... eks ta ole. Ära kuivanud ta siiamaani pole...

Seemneplaanid suveks 2008

Panen siia kirja taimed, mida plaanis see aasta seemneist külvata. Liiga pikaks ei ole seda nimekirja hea ajada, sest kahtlane kui palju seda vaba aega mulle üldse antakse aias sebimiseks.
Hernes (Aamissepp)
Kõrvits ( mitu erinevat sorti võiks olla)
Mais
Päevalill
Dekoratiivkapsad ( nende soetamise üle peab veel pisut mõtlema, ei usu hästi, et nende kasvatamine õnnestub. Mul läbi aegade kõik kapsakasvatused rohkem või vähem aia taha läinud)
Tokkroosid ( ilusad, nostalgilised, laisa inimese meetodil kasvatatavad = ideaalsed minu jaoks + veel see, et meie mullastik paistab neile sobivat)
Sulgnelk ( see minu imelik pentsik kiviktaimla vajab miskit roosat)

Maitse- ja ravimtaimed:
petersell
till
apteegitill
basiilika
Agrotehnika. (copy-paste seemnemaailma lehelt) Basiilikut kasvatatakse istikutest. Seemned külvatakse 2 kuud enne taimede väljaistutamist 1-1,5 cm sügavusele. Külv harvendatakse, jättes vahekauguseks 5 cm. Peale öökülmaohu mõõdumist istutatakse taimed kasvukohta vagudesse, jättes vagude vahekauguseks 30-40 cm ja taimede vahele 25 cm. Hooldamiseks kobestatakse, rohitakse, kastetakse ja väetatakse. Saaki korjatakse õitsemise algul kui on juba küllaldaselt rohelist massi. Parem on korjata kuiva ilmaga. Hooajal saab 2-3 saaki. Edasise saagi saamiseks kaevatakse septembris taimed välja, lõigatakse pealsed ära, istutatakse kasti ja tuuakse sooja ruumi.
kummel
juurseller

Köök

Hiina supp külmetuse puhul ja muidu ka maitsev ollus.
kanafilee - 187,5 g
porgand - 150 g
harilik sibul - 0,75 tk
küüslauk - 0,75 küünt
vesi - 7,5 dl
kanapuljongi kuubik - 1,5 tk
külmutatud herned - 112,5 g
sool
must pipar
munanuudlid - 37,5 g
petersell
karri
õli - 3 sl
sidrunimahl - 0,4 tk
punane tšillipipar - 0,75 tk
roheline tšillipipar - 0,75 tk
Sega kokku marinaad, pane kanafileed sinna mõneks tunniks kuni terveks ööks. Puhasta ja koori porgandid, lõika viiludeks. Haki sibul ja küüslauk. Võta kanafileed marinaadist, kuivata, lõika viiludeks ja pruunista õlis. Lisa tükeldatud porgandid, sibul ja küüslauk. Valmista kuumast veest ning puljongikuubikutest kanapuljong. Lisa kanafilee, porgandid, sibul, küüslauk ja maitseained. Kõige lõpuks pane supi sisse nuudlid ja külmutatud herned. Keeda 10 minutit. Serveeri hakitud peterselliga.
Teine variant: kuumutasin porgandi, juurselleri, ingveri ja küüslaugu. Lisasin eelmarineeritud kanafilee tükid. Pruunistada.
Lisada puljong, tsipa hiljem hiina kapsas, selleri lehed, maitsesta.