Pidusai ehk iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde.

No ma ei tea, kuidas sellised asjad juhtuvad aga igal juhul nad juhtuvad. No mõtlesin täna, et teeks ühe korraliku aastavahetuse saia. Suure, maitsva ja ilusa nagu kord ette näeb. Senini olin vaid kaneelirulle ja pirukaid teinud, mis seal`s siis ikka nii erilist on. Sai on sai. Tegin hea taigna. Kõrvitsa-lisandiga. Sisse veel õunatükke, rosinaid, kuivatatud aprikoose. Kogu pere limpsas keelt, tundus, et tuleb üks nämma värk. Keerutasin rullid, lõikusin parajaks, sobitasin nad vormi sisse. Ahju!

Aga no juhtub! Juhtub kohe! Ja ma ei saa aru, kuidas see taigen nii hästi kerkis seekord! Ai jumpsadi juu, kogu ahi oli seestpoolt seda saia täis! Ja loomulikult, ega ta niimoodi ei küpse ju! Mõista-mõista, mis see on: pealt kärssan`d, seest puha tainane? See on Lillekasvataja vana-aasta pidusai.
Seda asja ei saanud niimoodi jätta. Keerutasime portsu saiasid veel ja olgu nende nimeks uue-aasta-saiad. Et jäägu see kärssan`d ja tainane vanasse aastasse, uued ja ilusad ikka uude aastassse. :)

 

Nooh, järgmistel pole ju viga! Suhkur või shokolaadiglasuur peale ja ai-ai kui isuäratavad. Enam ma saiasid vormi sisse ei topi. Arenegu vabalt ... :)

Lillekasvataja pööripäevane tervitus :)

Egas midagi, lugupeetud aiablogijad, muidu-aiandajad, sugulased ja teisedki. Eestis on need va pidustused jõulud-jaanipäev tsipa nihkes, päris pööripäevadest tibakese möödas. Vat ei tea, miks see nii on. Igal juhul oleme meie juba teel kevadesse, juba hulka lähemal võimalusel jälle seemneid külvata ja käpuli mööda aeda roomata. :D
Soovin kõigile järgmiseks aastaks õnne, särtsu, tervist ja tarkust. Ja isiklikku head silmanägemist või häid prille, et uut ja huvitavat aiakirjandust lugeda. Ja et näpukrampi ei tuleks, et teistel oleks ikka midagi uut ja huvitavat teie blogidest lugeda. Ja hoidke ja armastage oma kalleid (inimesi ja kapsataimi), sest nii saab neid hulka rohkem olema kui enne (nii inimesi kui kapsataimi) ja nautige iga koos oldud hetke. Sooja südant teile kõigile!
Ja tarige ikka igasugu erinevaid kõrsi-varsi koju, mis sest, et vahel tundub liiale mindavat. Teate, mis täna tehtud, see homme hooleta! Üks aasta ostad, teised aastad kasvatad, jagad ja paljundad. Tööd, rõõmu ja suhtlemist rohkem kui rubla eest! (no mis totter väljendus see mul on, see rubla jutt?! See tuleks vanasse aastasse jätta...)
No näete, minu krüsanteemid on täiesti toimivad:

Igerikud küll aga toimivad. Lasen neil veel pisut olla, siis viin sauna-eesruumi. Seal on valge aga paras jahe. Üks aasta mul talvitusid ühed krüsanteemid seal, väga rahul olid. Loodetavasti saan ikka ilusad taimed kätte. Saavad minu aianduslikuks katsetuseks aastal 2012.
Õnneks pole kõik minu toataimed sellised rootsud :D
Kuuking ajab vapralt oma võrset, loodab õitsema minna. Mina loodan ka. Muidu oleks piinlik, et taimi piinan või midagi. Tahaks ju ikka hea olla :P Aga ma ikkagi arvan, et talle meeldib selline vannitus-istutus meetod, mis tal siin on. Mees kommenteeris kah seda minu pikale veninud vanni-aega, et no mis siis, et oligi vihmaperiood, ta ju vihmametsataim.

Ja alpikann on kui pöörane.

Ta on õites juba mitu kuud ja kes viitsib fotot lähedalt uurida, näeb, et teine sats õiepungi on kobaras veel tulemas. Ju talle meeldib see koht.
Nii et jah. Olgu teie elud ka õiterohked nagu minu toalillikesed. Tsauh!

Aalujate KT tõenäoliselt suve II pooles

Eelmise teema kommentaar kiskus na pikale, teen hoopis eraldi teema. Ilm on nii kole täna, tiba külma ja marupalju tuult, hing vajab lohutust kohe, mõtleks parem ilusast suvest.

No vat jäin mõtlema, et meil on vedanud. Kõik kokkutulekud on möödunud ilma vihmata. Huvitav, kuidas see üldse võimalik on? Igaks juhuks plaanisin paar vihmase ilma tegevust ka, näiteks kabemäng kasvuhoones. :)
 Teiseks kangasteljed oleks ka kena kuskile üles panna. Nii et kes pole proovinud oma elus vaipa teha, saab seda siis proovida. Ühisvaipa me tegema ei hakka, sest esiteks, pole meil ju nii palju aega ja teiseks- mis me selle vaibaga pärast teeme? Lõigume tükkideks?
No teiseks võiks teha mingit kunstiasja või vana-aegse meetodiga keraamikat. Peab mõtlema, et mida ja kuidas nimelt. Et ikka aias kuskil seda asja äkki saaks kasutada.
Ahju tegemist, ei tea, kas saaks koos teha. Ma loodan, et äkki saaks teda siis juba koos kasutada. Ühine pizza küpsetamine? No nii kaua kuni ahju pole veel, ei saa seda plaani võtta.
Üks müürsepa-töö on küll mul plaanis veel. Vot seda võiks küll ... vaat nimelt see Hilise prügikastivarjaja on üks super ehitus. Tekkis küsimus, et miks mul sellist asja ei ole? Vundamendi-auk kaevati sügisel valmis küll. :)

Nii et tegemisi nagu oleks. Tõenäoliselt tuleb mõni veel juurde ja mõni vajub unustusse. Äkki on Tsiil selleks ajaks midagi huvitavat õppinud, mida oleks vahva teistega jagada?
Ja ajaks pakuks suve teist poolt. Vist. Sest kevad on küll lahe aeg, eriti see hirmvarakevad ja hirmvarasuvi, eks ikka minu tulbikeste pärast aga see aeg on teatavasti aiapidajale töörohke. Tõenäoliselt kratsib siis igaüks omas aias ega taha kuskile sõita. Nah, välja arvatud ehk kuskile puukooli või aianduspoodi või ...teate ju küll.

Paar tähtsat asja ehk uue aasta lubadustega tuleb varakult alustada, jõuab rohkem ... lubada ... igal juhul!

Mulle eriti ei meeldi tegelikult igasugu lubaduste üles kirjutamine (mis ma kirjutan, võib-olla ei jõua järgmine suvi üldse aeda, kust mina tean, eks ole!?) ja nimekirjad ka ei meeldi. Ja igasugu imelikud lubadused a la koristan see aasta kogu aeg, saan vähe rikkamaks ja võtan paar kilo alla - no ei ole tegu ei nägu sellistel lubadustel minu jaoks. Tuleb ikka normaalsuse piiridesse jääda.

A paljugi, mis ei meeldi, ikkagi tehakse!
Minu nimekiri järgmiseks aiandusaastaks:
1. See kena terrassikene siin suveukse ees tuleb remontida. Paadisild küttepuudeks ja paeplaadid asemele. Selle asjaga on küll ka mitu "aga", näiteks see, et siin õitseb mitu posu tulpe ja nii tuleb seda terrassi jupi kaupa teha. Aga tegema peab sest kasutasime seda ehitades vanu laudu ja ajaga tekkis paadisillale mitu laia auku.
2. See õueahi. Pizzade ja leivukeste ja kana küpsetamiseks.
Aga enne kui seda tegema saab hakata, tuleb mehega mitu tuleohutus-müürsepatöö-teemaõhtut pidada. No ma ei tea, kas ma pean vastu. :P
3. Valge peenra laiendus tuleb korda teha. Ma sonkisin selle koha sügisel nii segi, et ma pean seal tahes-tahtmata midagi ette võtma. Ei tea, kas valgeõielisi rododendroneid on olemas? Ma ühega hea meelega katsetaks.
4. Võtan paar kilo juurde ... haahaaahaa, jõulude paiku kindlasti! Edasi loodame, ehk ... :)

Rohkem ei julge miskit plaani võtta. Sest minu tavaelu on mul ka plaanis ja seegi võtab rohkesti aega ja energiat. :D

Detsembrikuine aiandus

Tänane ilm: sooja 1,3 soojakraadi. Sajab lörtsi.

Ometi sain ka lõpuks ajanatukest blogimise tarvis. Aianduslikud tegemised pole ju lõppenud. Nad on lihtsalt köögiaknale kolinud. Esiteks on mul ka oma orhideega tegemist. Huvitav oleks teada, et kuidas teised neid vannitavad? Minu oma kasvab ripp-potis. Umbes üle nädala kallan poti vett täis, nii umbes pooleks päevaks. Ja siis kallan vee jälle välja. Selle aja peale on kooresodi, ma arvan, läbi vettinud küll. Tundub, et talle meeldib see süsteem, kasvatas uue õievarre
Teiseks. Sügisel sünnipäevaks kingiti mulle kolm suureõielist valget krüsanteemi. Seisid vaasis väga kaua ilusad ja kui õied hakkasid norgu vajuma, ei visanudki ma neid ära vaid lõikasin üksnes õied ära. No tundus, et varred on altpoolt kahtlaselt mühklikud. Ja läkski mu soovike täide. Kõigil kolmel lillevarrel on juured all! Praegu siin nuputangi, et kuidas oleks neid parem ümber istutada. Ja huvitav, et mis sort see on. Eks ta üks soojalemb ole. Aga ikka põnev oleks proovida neid kasvatada.

B

Käesolevaga on mul rõõm teatada, et minu B jääb mulle alles.
Valla volikogu otsus oli, et minu maavaldusele uut nime pannes arvestati keeleseaduse nõudeid ka juba 12 aastat tagasi. 
Väga arusaadav ja mõistlik.

Aga pikemalt kirjutan sellest mõni aeg hiljem. Praegu õpingute aeg, pea täis filosoofilisi, pedagoogilisi, psühholoogilisi ja ajaloost seestatud mõtteid. Neid mõtteid, et kuidas võidelda bürokraatiaga, eriti ei mahu. ;D

Kirjutamiseni! Ja kindlameelsust kõigile, kellele alles potsab nime muutmise kiri postkasti. Ps!: Kui see tuleb tähitult, on teil vastamiseks kaks nädalat, muidu muudetakse nimi automaatselt ja teie arvamust ära kuulamata.

November võib ju sõbralik olla aga ta on siiski november ja uni kipub silma

Vahel on külma olnud nii, et maa valge, vahest on vihma sadanud nii, et õuepealne on kui porimülgas aga täna oli kui tellimise peale (ma tellisingi, hädasti oli vaja) ilus ilm ja nii sain minagi ometi oma roosid mullatud. Ja plataanid samuti. Ma kahtlustan, et ega nad seda külma väga kardagi, neid lõhub pigem kevadine sulalume raskus. Iga aasta on "pealsed" murtud olnud.
Aga äsjane läbipõetud viirus koos kõrvapõletikuga andis tunda, väsisin ära ja nii kolisin tuppa puhkama. Vahtisin niisama aknast kuidas sügisene päike metsalatva maalis ja mõtlesin, et korraks võiks linnuks hakata. Et lendaks madalalt üle metsalatvade, vaataks niisama maa peale alla. ...ja oleks lind. Ainult paariks tunniks. Ja ilma tuuleta päikese käes. Tegelikult mulle meeldib ikka inimene olla ja puude latvu altpoolt vaadata.

Ajakirjanikud käisid eile külas. Kirjutavad talunimedest lugu. Kui ilmub, jagan teile ka.

Aias ei õitse enam midagi. Aga roosid on ilusad ja uhked. Eriti Linderhof. Tal on isegi pisikesed pungad. Ja haigusekahtlusega lehti oli vaid üksikuid.

Kasvuhoonest nii palju, et kindel ma muidugi pole aga vist sain see aasta kedrikust lahti. Mürgitamisi tegin ainult kaks korda. Kevadel esimese tegin liiga lahja kogusega, see neid ei hirmutanud. Teine mürgitamine toimus varasuvel kui salatisaak koristatud ja muu kraam alles sättis end õitsema. See oli põhjalikum ja see nad hävitaski. Mingi spets-mürk oli. Aiapoest ostetud. Plaanisin ka kolmandat mürgitamist aga see jäi ära. No kus sa mürgitad, ise korjan kurki ja tomatit sealt. Lapsed ka kogu aeg ninapidi juures.

Head talveund aiapidajatele ja aedadele ja muulegi aiarahvale  :) Eks me talvel vist ärkame jälle, hakkame saiasid vorpima, korve punuma, kassi nuumama ja seemneid sortima. Aga seniks tudigem, puhakem, kogugem jõudu!
Ja ärge unustage, et voodi peab olema selga toetav ja soe. Näiteks esikukapi otsas küüslauguämbris on päris mugav.

Tibusid loetakse sügisel (fotod minu blogist)

 Varajased lihttõielised: Apricot Beauty
                                       Yokohama
                                        Princess Irene
                                       Christmas Marvel
                                       lillakaspunane, väike õis, valge serv

Varajased täidisõielised: Monsella
                                    Dante
                                      Beach Blossom
                                     Monte Carlo
                                    Cartouche

Triumph:  Rem`s Sensation
                Cairo
                 Jan Reus
                Snow Star
                Early Glory

Darwinhübriid:  Apeldoorn`s Elite
                          Golden Apeldoorn
                         Russian Princess
 
ja minu vanad talutulbid

14. eriti kõrge roosa (vana)  darwintulp

15. madal erkroosa (vana) hiline liht

16. mingi tume-tumepunane, peaaegu mustjas, väikese õiega (vana) hiline liht

17. lillavaskneroheline (vana) darwin
18. Vaarikapunane, longusvarreline 

Fringed:  Black Jewel
            Canasta
            Blue Heron
            Swan Wings
            Gold Dust
            Fringed Family
            Davenport Fringed (?)

Hilised lihtõielised: Atlantis (?)


Liiliaõielised: Claudia
                      Aladdin`s Record
                      Purple Dream
                     Yellow Spider
                     Moonshine
                       Yuri Dolgoruki
                      Elegant Lady
                      Punane Svea käest
                         Picotee
                        Sonnet (?)
 
Viridiflora:   Spring Green
                  Flaming Spring Green
                  Hollywood

Parrot: Fantasy
           Salmon
           Apricot
           Estelle Rijnvelde
          Black
               Blue
            Air
              Rai
           Top
          Cerise
          Bastogne  (?)
          Texas Flame
          White
          Super
         Snow
        Flaming
            Orange Favourite
           Monarch
           Rococo
          Green Wave
           Wonderful Life
           Libretto
           Texas Gold

Hilised täidisõielised e. pojengtulbid: Orange Princess
                                                   Angelique   (?)
                                                   Blue Diamond   (sinine südamik
                                                   Lilac Perfection(valge südamik, tolmukad)
                                                   vana taluaia punane, südamikus kollast, õie all üks lisaleht

Kaufmanniana: Show-Winner
                     Fashion

Fosteri tulbid: Purissima Design

Greigii tulbid: Casa Grande
                    Pinocchio

Muud liigid, teisendid ja sordid:

62. Metstulp T. silvestris,

63. Tulipa Tarda,

64. T. Turkestanica,
Polychroma,

65. Tulipa humilis Alba Coerulea oculata

66. Quebec

67. kollane multiflora

68. punane multiflora

69. vana taluaia heleroosa, valge põhjaga
Tinka

Praestans Tubergen Variety , Oivaline tulp
Praestans Shogun
Saxatilis
Peppermint Sticks
Persian Pearl
Little Princess
Tulipa Bakeri Lilac Wonder



Tibude arv vähenes kõvasti. Alles on 88 sorti. Neid ma ei lugenud, kus küsimärk sulgudes taga on. Neid loeme kevadel.
See sügis juurde ei ostnudki. No mida ma ostan, eks ole?! Arvestades möödunud talve kogemust.  Rotitoitu saab tunduvalt odavamalt kah. Pealegi, eks ma olen pepsiks ka läinud. Valin, sindrinahk.
PS.: Päris paras posu tuli Muhediku-Papa käest kah. Nende nimede üle mõtleme kevadel.

Tehnika versus inimene

Istusin siin vahepeal ilma internetita. Vahetasime teenusepakkujat. Kuna ma olen võrdlemisi IT-sõltuvuses inimene, tundus see netivaba õhkkond natuke hirmutav ja kahtlane, noo, et kas saan hakkama või ei saa. Ja et pisutki korvata võõrutusnähtude ilminguid, pidasin päevikut (pastakaga!)

"Netivaba inimese pihtimused"

1. päev. Hommik. Netti pole. Käin pidevalt kontrollimas, et kas ikka tõesti ei ole. On tekkimas motoorne rahutus ja ma võtan ette suuremat sorti koristamise. Õnneks on mu maja päris suur. :P

Pärastlõuna. Netti pole tõepoolest (kontrollitud). Jätkub põrandate küürimine. Pidevalt tekib vajadus midagi netis toimetada, retsepte kontrollida, võõrsõnu tõlkida, muusikat kuulata, kooli kodulehelt inffi hankida. Vajadused saavad küll teisi kanaleid pidi rahuldatud aga hinge jääb siiski kripeldama.

2. päev. 100% kindel, et netti pole. Hommikul esimene mõte - ma saan hakkama, mul on ju õppimist, õmblustöö on pooleli, ma saan hakkama! Ajul pidi olukorraga harjumiseks kuluma 3 päeva. Ma olen poolel teel! Elu aga muutub veelgi huvitavamaks. Kell 10 hommikul algab plaaniline elektrikatkestus, mis peaks kestma kella 14.00-ni. Haaa! Nii et õmblemine jääb ka ära. Ilm on sombune, nii ei tule ka aknaist piisavalt valgust, et ma lugemisega saaks tegeleda. Nagu mingi koopaelanik.

Mis siis alles jääb üldse? Mööbli ümber paigutamine? Laste kasvatamine? Lapsed on nohu tõttu kodus ja mul on nüüd ju riiulitäis moodsaid pedagoogilisi üllitisi! Aga noh, nagu varem öeldud: lugemiseks on liiga pime ja kurgukrõbisevaid lapsi pole ka ilus kiusata.

Mis siis mulle alles jääb üldse???????????! Kontrollime algained üle ja kirjutame võrrandi:

1. puuküttega pliit

2. vanad head kokaraamatud

3. need kaks nohust ja natuke tujutsevat last

NB! HOIA VETT KOKKU! Meil käib vesi elektriga. Pole elektrit, pole ka vett. 

=  see teeb kokku: st. meil on vaja mingit tegevust, mis väga ei määri aga aga teeb tuju heaks.

KÜPSISTE KÜPSETAMINE!

Elekter saabus oodatust varem, kell 12.30, st, poolteist tundi mitte-elektrilisi kannatusi :) Selle aja jooksul tõin küttepuid, kütsin ahju, lõikusin õues kahte noort õunapuud (möödunud talve kahjustusi ära viska järgmise kevade varna), panin keedunõu õunapuukoorte ja peterselliga keema, olin küpsetanud valmis umbes pooled küpsised, mängisin lastega ja kerisin 1 parajalt suure kera valget villast lõnga. 

Neti ja elektrivaba inimene on üllatavalt toimekas ja tulemusterohke!

3.päev. Lapsed jagavad oma batsille lahkelt mullegi, seetõttu märkmed katkevad. Nuuskamine ja jalgupidi kuumaveevannis istumine muutuvad tunduvalt tähtsamaks kui vahet pole missugune kommunikeerumine.

Aga kokkuvõtvalt võib öelda, et pole sel netita elul häda midagi. Eriti kui seda vaid ajutiselt juhtub. ;)

'''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''''

Uitmõte.

Mismoodi see elu  üldse välja näeks kui aeg ja inimesed jääksid samaks aga tehnoloogia, need va elektrid ja internetid kaoksidki ää? Eks vist tavainimese elu läheks nagu ikka. Teeks päeval oma tööd, õhtul sööks perega õhtusööki ja pärast peaks niisama küünlavalgel videvikku nagu vanastigi tehti. Lapsed mängiksid, eit kooks sokki ja taat räägiks 167.-t korda, et kui kõva mees ta ikka noorest peast oli.  Ja läbi astuks mõni jutukam persoon, meedia-inimene, jagaks uudiseid, et mis mujal maailmas ka juhtunud on, viskaks natuke nalja ja siis pere ja külalised laulaksid natuke. Isiklikult minul poleks sellise elukorralduse vastu ehk midagi. Teatud piirini. :D  Sest mis meil saab selle vastu olla kui videvikku astuks meie poole pidama näiteks Jan Uuspõld või Aleksei Turovski? Aga hoidku taevas kui õhtul külalisele ust avades avastad sealt kaks jalgpallimeeskonda teatega, et selle kohtumise peavad nad sinu elutoas diivani kõrval. Või ehk tunneb peaminister vajadust teha pressikonverentsi või IRL järjekordset reklaami , et kui toredasti ta rahvaga tahab suhelda (neil enne valimisi ikka käivad hood peal)    Ai jah.

Olgu jääv meile elekter,

olgu jääv meile internett,

olgu jääv meile telku,

olgu jääv minu õnn*!

* Kui üks kanal on jampsi täis, peab olema võimalus mujale klikkida!

Novembrikuised mustrid

 

Tänane fotosessioon oli ette võetud ühe kindla eesmärgiga: otsida uusi mustreid, mida tekstiilisse pressida, tikkida, kududa, pintseldada, trükkida, ... jne. Sügisene aed pole mustritest just vaene. Ja kui sellest jääbki väheks, võib alati kööki minna ja oma taignakaussi pildistada ;)

 

PS.: kuna kõik midagi arvavad ja ennustavad, tahan ka sõna sekka öelda ja ära mainida, et tänavune talv tuleb pehmeke. Suuri külmasid ja lumelaviine pole oodata. Lund tuleb mõõdukalt ja alles jõulude paiku kui ehk üldse alles jaanuaris.

Vat nii.

Suur Lillekasvataja on rääkinud

(PS.: mul on täna pisuke malaaria kallal, nomaitea, mis jama see on aga neid uuema aja lasteaia-viiruseid ma ei kannata! Varemalt toodi meile koju haiguseid ikka põhikooli baasil aga nüüd on see pisikute levitaja lõuna-osariikides gümnaasiumis ja nohubatsillide levitamine on noorema generatsiooni ülesandeks. Varem sain nakkuse üliharva aga nüüd põen nii et seda nägu. Kõige otsesemas mõttes.)

Veel üks PS.: see viimane seletus oli selleks, et kui mu ilmaennustus täppi ei lähe, siis ma saan öelda, et ma olin ju haige ja sonisin niisama. Aga kui täppi läheb, siis saan öelda, et oman ülimat läbinägelikkust ja sensitiivsust, et isegi haigena näen tõde.

Vat nii.

Suur Lillekasvataja on nüüd tõepoolest lobisemise lõpetanud ja läheb nüüd kööki omale ravimit tegema.

Sammal, sidrun, spl konjakit, küüslauk, männikasvud ja hoolega segada.

Sügis, ... eee

Kuidagi uimane ... sügis vist ... ja lugema peab palju (kooliasju), oi oi oi kui palju peab lugema.

Aias on kõik tip-top, korjasin külma saanud tageetesed peenardest minema, õitsevad need, mis õitseda tahavad. Ja ega neid polegi vähe. Saavadki soleerida.

See on see vahva suvik. Talle ei tee praegused öökülmad midagi. Õitseb nagu suvelgi, suur ja uhke.
Ja veel ühe puuseene leidsin, õige eputrilla teine :) puha pitsid

Ja uhke punane-punane

... ja udu...

Sügis on ilus. Kunstiline.
Ma teen natuke kunsti- ja käsitööringi ka see aasta jälle. Hakkame Thelalt saadud kangaid puruks lõikama ;) Tekitasin pisikese kodulehe ka (link), ega seal praegu midagi erilist pole. Käputäis eelmiste aastate pilte, mõned selle aasta tööde fotod (neid ju esialgu vähe alles) ja pisike plaanide nimekiri. Seegi alles koostamisel.

...ARS LONGA

Üleüldine seenetumus (või kuidas seda üldse nimetada?)

Sügisesel ajal on omad plussid. Lihtsalt see tore PLUSS, et aias tööd teha enam ei saa. Liiga märg igasugu kaevamisteks ;)  Ainult oota sobiv hetk, pane kummarid jalga ja jaluta kenasti vilistades mööda oma aeda. Naudi oma kätetööd. Jaluta. Imetle. Kiida ennast ja kiida oma aeda. Ja imesta, et mida omapärast seal ka ilma sinuta sündida võib.
Na vat. Imetlesin täna oma punast krüsanteemi, seda, mille paar aastat tagasi Palamuse laadalt tõin. Eelmine aasta ta õitsema ei jõudnudki minna aga see aasta on ta supervormis, talle ju esimesed öökülmad ei tee midagi

Tagaplaanil meil see imelik õunapuukönt on ikka veel koristamata (ai laisad!) ja see on ilusasti seenetama läinud:

Nagu mingi skulptuur.

Panin täna just ühed värviseened potti jälle. Nendega katsetasin juba mõnda aega tagasi (link), nimetusega soomusmamplid. Seekord siis ootasin, et nad hästi vanad ja koledad juba oleks värvimise ajaks. Eks siis näeb, õnnestub mul neist seekord midagi välja keeta või ei.
Kuuseheki all kasvab mul veel seltskond mingeid punakaspruune seeni. Eks ma katsetan nendega ka arvatavasti.

Kui ma seal niimoodi tuustisin ja oma aia seenevarusid kontrollisin, langes pilk turbahunnikule:

 

Jube imelik, üleni valget puru täis?! Läksin lähemale ja mis ma näen?! See on see va harik vist mingisugune. Pilt lähemalt ka:

Tõenäoliselt mittesöödav. Tjah. Miks kukeseen sellist farmi mulle ei tekita, küsin ma teie käest?

Üks umbrohi, kes/mis mõistab seda va "pugemise" kunsti

Kõigepealt foto võhumõõga seemneist tiigis:

Nagu tatar aga suuremad. Proovisin neist ka kaelakeed tekitada aga need seemned olid nii kõvad, et sellest ei tulnud midagi välja. Isegi ööpäev leotamist ei muutnud neid pehmemaks.
Aga muidu on tiik ilus, ai-ai kui ilus.

Ja hoolimata sellest, et sügis juba kriibib lehti ribadeks, mäkerdab neid pruuniks ja solgutab vihmaga, on mõni taim eriti ilus ja kasvuhoos:

Suvel Muhedikult saadud kõrreline luzula. Vat ei teagi, mis tema eestikeelne nimi on.Suvel, teda istutades ma isegi kahtlesin, et on mul teda üldse vaja, et päevaliiliate varju ju jääb? Peenar jälle suuremaks ve? Aga praegu on ta eriliselt laheda olemisega seal peenras, nii et kui mõni taim kolima hakkab, pole see kindlasti mitte see luzula.
Ja igihalid:

Sattusin see aasta igihalidest vaimustusse ja tassisin kõikvõimalikud endale aeda kokku. Praeguseks on mul neid viis erinevat. Kui keegi teab juhatada, et kust neid VEEL saab, ikka ROHKEM, ikka ROHKEM!, siis andke teada, mul on neid hädasti vaja.

Ja siis ma tahtsin küsida, et äkki teab keegi sellise umbrohu nime?

Ta ei tekita ei õisi ega varsi, ongi läbi aasta selline lehekodarik. Täpselt kindel ei ole aga selline lehekodarik püsib kaks aastat ilusasti igihaljana ja rõõmustab silma ka lumeta talvel.
Vot tema ongi selline umbrohi, mis mõistab ideaalselt seda va"pugemise" kunsti. Ei poe ta kuskile torudesse vaid hoopis mulle, aednikule, et vaata kui lahe ma olen, ära rohi mind ära! Vähe sellest, et ta aeg-ajalt kuskil kivimüüritisel kükitades end pea keskmise hosta suuruseks kasvatab, vaadake, milliseks ta end minu valges peenras on meikinud:

Valgetriibuline! Ma tean küll, et selline triibulisus võib mingi aine puudumist tähendada aga äkki! äkki mitte? Äkki see on mingi sort? Või veel lahedam: ongi selline kameeleon-umbrohi. Paneks ta punaste taimede peenrasse, värvib end äkki punaseks?
Mis te arvate, haritlased Tsiil ja Muhedik?

Huvitav leid

Kui eriti sageli aeda ei pääse, on kõikvõimalikud üllatused naastes garanteeritud. Esiteks muidugi see üllatus, et mul aias nii palju naati jms. umbrohtu kasvab. Ja teine üllatus, et seal kus naat ja võililled väikeseks jäävad ja püsikule pigem alla vannuvad (hanerohi), möllab kasvada piimanõges! Hea lõhnaga nahhaalne kasvutis!
Ja kolmanda üllatuse tegi ... üks tiigitaim. Vaatan mina tiigi poole ja näen, et see on mingit puru täis. Nagu telliskivipuru, sellist roostepruune ühesuuruseid tükikesi. Lähen siis lähemale, peas keerlemas kaks varianti: kas on lapsed mingit prahti jälle tiiki pildunud või on need purud punase maltsa seemned, vees lihtsalt pisut paisunud. Ehk.
Tegemist oligi seemnetega, küll aga võhumõõga omadega. Ta siin kasvatas omale vägevad kuprad, mis olid nüüd lahti löönud ja oma sisu välja puistanud. Korjasin nüüd osa kupraid ära. Loodetavasti saab neist mõne looduspärase ehtekese tekitada. Pildid lisan järgmises postituses

Lillekasvataja õpib ehk "Pange pada tulele!"

Täna oli igati sobib päev õppimiseks. Turgutasin end hommikul kohviga inimeseks ja tassisin kogu oma lektüüri suurde tuppa laua peale.

Kass tuli ise, tema ei kuulu tegelikult ei kohustusliku ega soovitusliku kirjanduse hulka. Ma olin varem end juba ilusasti ettevalmistanud, raamatukogud koju tühjaks tassinud, õppeplaani valmis kritseldanud ja poest üht-teist tarvilikku soetanud.

Ohh, kooliaeg, ohh kooliaeg!

Õppisin, õppisin ja sain selgeks mõned asjad:

1. mul pole kodus normaalset liimi

2. ma olen ostnud kunstitööde jaoks täiesti vale mapi

3. enne kui ma hakkan referaati kirjutama, võiksin ma mõned raamatud läbi lugeda

... siis me väsisime ära ....

Päike paistis ka nii lagipähe täna. Võtsin siis tunnikeseks akadeemilise ja hakkasin toalilli kastma. Ja oi-oi-oi, mis ma leidsin!!!!!

Naised, miks teil pill ei hüüa?!

Mina tahan putru süüa!

Minu riis õitseb!

Ma tõin ju riisitaimed ühes vesipalmidega mõnda aega tagasi tuppa sooja. Ja näete - õitsebki!

Köögikatale!

 

Päike paistab, ilm on soe,
  Kata jookseb ümber poe,
torti osta tahab ta
sest Kata täna sünnat peab!
PALJU ÕNNE, KALLIS KATA!

Talu nimi

Sain vastuse! Kopeerin teilegi. Ühe lause värvisin punaseks.



Olete pöördunud Siseministeeriumi poole palvega säilitada Teile kuuluva maaüksuse nimi Borka. Selgitan antud teemaga seonduvat.
Kohanimeseadus (RT I 2003, 73, 485) sätestab, et Eesti kohanimed on eestikeelsed (§ 9). Kohanimede keelsuses on lubatud aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid, millised teeb kindlaks tuginedes kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise korrale (RT i 2003, 73, 485) üldjuhul kohanimemääraja, kelleks käesoleval juhul on kohalik omavalitsus.
Antud juhul on tegemist Järvamaal Roosna-Alliku vallas Kaaruka külas oleva kohaga. Tuginedes 1930. aastate katastrikaardile paikneb tänane Borka maaüksus endise Vaadu A-132 (ajal: Roosna-Alliku mõisa maa, omanik Hermann Rooba) kinnistu ühes osas, hõlmates ka taluhoonet. Muu osa Vaadust on nimetatud Künkaks. Praegune Vaadu paikneb aga maal, mis ajalooliselt on olnud Sepamäe A-88 (lisaks veel maid muudelt kinnistutelt). Seega vana seisu taastamine ei tule kõne alla.
Borka on iseenesest võõrsõna struktuuriga (algab b-ga) nimi ning sellisel juhul on vaja nime säilitamiseks selle aja- ja kultuuriloolist põhjendust. Kui omanikuna soovite senist nime säilitada, siis peaksite vastava kultuurilis-ajaloolise põhjenduse andma kohalikule omavalitsusele. Kui kohalik omavalitsus kohanimemäärajana on omaniku toodud põhjendusega nõus, siis on võimalus nime säilitamiseks ja edasiseks kasutamiseks olemas. Võimalus, mida Teile on pakutud, oleks ka nime mugandamine, st eesti omanimede struktuuriga kohandamine: Porka.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
osakonnajuhataja,
kohanimenõukogu esimees

Koeraga kahekesi ehk olgu jääv meile päike.

Suur Poiss läks Tartumaale kooli, väiksed jõmmid lasteaeda, mees sebib tööl käia. Aeda oleme jäänud koeraga kahekesi. Pluss kass muidugi. Ja teine kass ka vahetevahel. Ja hiired. Mutid. Rotid tõenäoliselt kuigi pole neid just näinud. Linnukesed ja herilased. Nii et seltskonda on. Vahest isegi liiga palju, sest herilased tegid pesa minu kiviaiapeenrasse suurte kivide vahele ja muudkui sõeluvad seal. Ja koer elas minu septembrikuus õppesessioonil viibimist nii üle, et ei jää minust enam sammugi maha. Nii käimegi nagu paarisrakend igal pool koos. Ainult sauna ta minuga koos ei trügi. Õnneks. :) See veel puuduks, hahaa.
Praegu ootangi siin, et muru vähe kuivaks, tõotab ilus päev tulla. Viimasel ajal on kole vihmane olnud, mulle niimoodi ei meeldi aias toimetada. Ikka päikese ja mõnusas olemises. Ehk pääsen täna aeda oma aia-hooaega lõpetama. Ikka need püsikupeenrad ja tulbisibulad. Ja rooside muldamine ja kasvuhoones viimase tomatitaime likvideerimine. Et tõmbaks kah kriipsu alla

Paar tundi hiljem ehk natuke pilti kah:

Selle aasta lühikokkuvõttena võiks öelda, et vähe sai tehtud aga mis tehtud sai, sai hästi tehtud. :D (sai ikka lause tehtud!) Pikem kokkuvõte tuleb hiljem, noh, et mis sordid ja mis oli hea ja mis paha. Aga aasta tegu minu aias oli kindlasti kiviaiapeenra ilusaks tegemine, see on fakt.

Filigraanne ...

Sügise kallal ikka jorisetakse, et see pole hea ja too pole kena. No et porine ja pime ja ... eks ma ise jorisen ka loomulikult. Aga te vaadake kui imelisi vaatepilte ta pakub, see sügis. No näiteks minu aiatiigi põhi:

Justkui allikas päris ehtsas looduses või siis kõikse nooblima kvaliteediga moodne telekas. :)
Ja mõni taim on äraõitsenult eriti omapärane ja huvitav:

Tegelikult oli mul tahtmine kangesti lobiseda ka sellest, et mis ma Tallinnas kuulsin ja nägin, just aianduse koha pealt aga kuna fotosid pole ja aega ka napib, siis jäägu see järgmiseks korraks. Nii palju ikka mainin ära, et nägin ühes aias kahte ülisuurt jalaka leinavormi, üks neist oli kui värava varikatus. Ääretult huvitav nägi välja. Ei tea, vanad nad olla võisid? No et kui sellise jalaka alt täismees püsti läbi käia saaks?
Ja äraütlemata palju nägi aedades hortensiaid, iseäranis roheliste õitega. Ilusad õitsevad hortensiad teevad mind tsipa kadedaks. Mul on aias see tavaline, no mitte ei taha õitseda. Ei tea, mis tal viga on.
Aga see-eest tunnevad sõnajalad mu aias end päris hästi. Ja pärast paariaastast kolimist leidsin ka oma kivi-imarale hea koha: kiviaia-peenras loomulikult.

Ja seal kasvab ka mingi mulle tundmatu loodusest korjatud pisike roomav sõnajalg. Mis ta nimi on, vat seda ma ei teagi. :(

Seal kivide vahel on nad nii lahedad!

Väga peeneid mustreid võib kohata.

Vaimustav!

Jäin ka ju sel kevadel reklaamide võrku mässida ja kolm uut roosi osta. Tegelikult kaks neist, roniroosid, olidki plaanitud. Kolmanda, Black Magic`u, ostmine oli küll hetke tuju ja reklaami sugestioon. Ilusad tumepunased õied, nohh! Teadagi ...
Aga ega ma ei kiru neid oste. Black Magic jäi see aasta küll nirukeseks aga ehk pole hullu. Linderhof (roosa lihtõieline) oli kaks aastat paras õudus kuubis (rotisaba kolme lehega) aga see aasta kasvatas nii uhke põõsa, et ohohohhooo!
Teine uustulnuk, Indigoletta,  kasvatas ilmatuma pikki varsi ja vägevaid lehti aga õitsema ei suvatsenud hakata. Kolmas (nimi kadunud muidugi) aga tegi mulle sügiseks kingituse:

Delikaatne õrn roosa varjundiga õieke, mis täna lõunaks vaasis oma õie täiesti lahti lõi.

PS.: Nimi: Climbing Snow