... läheb elu meie aias ikka edasi. Kiire on. Palju on kohustusi. Ja suvekuumus välistas üldse igasuguse aias tegutsemise. Nüüd siis lihtsalt korjan kõrsi ja varsi ja lötsi vajunud hostalehti. Mõtlesin küll, et paneks blogi kinni - no ei tule aia juttu ju. Aga täna hommikul tabasin end mõttelt, et ei saa kinni panna. Järgmine aasta jälle kevad. Aed peab edasi töötama. Jänksidele peab porgandit külvama. Loomapeeti ja muid imevidinaid.
Kahjuks ei ole see loomapidamine kõige lihtsam tegevus. Vahepeal saime mingi haiguse kah kuskilt kätte. Täiskasvanuil polnud midagi viga aga pisikesed jäid vist kõik haigeks. Kolm pisikest läks looja karja. Kurb. Eriti selle viimase pärast, sest siis jõudsin juba ravimiga kohale aga haigus oli juba mingit paratamatut kahju jõudnud teha. Najahh ... loomapidaja nukker saatus. Aga meil läks vist tegelikult hästi, et mingi hull viirus ei olnud. Loomaarst ütles, et iial ei või teada, jänes ei näitavat enne tõbesid välja kui juba hilja. Ja need tõved on kah kõik ühtemoodi. Ainult lahkamisega saadavat teada, et kas oligi hull surmatõbi või oli tobuke lihtsalt liigsest kapsast gaase täis. Või suutis sisse süüa mingi inimsilmale nähtamatu hallituse.
Nojah, jõudu tööle kõik loomapidajad!
Mul nüüd kapp täis igasugu jäneste esmaabi ja puuride desinfitseerimise vahendeid. Loomapidamine on ikka raske töö.
Aga need kes alles jäid, kosuvad jõudsalt. Keksutavad ja möllavad. Söövad nagu segased. Igaühel oma iseloom ja kombed.
No seda ma mõtlen - kahju, et loomapeeti ei külvanud. Praegu annab ju otsida, et mis rohelist kraami veel kuskilt saaks. Põhiliselt on nad juba kuiva heina, graanulite, õunte ja porgandite peal. Kaerahelvest saavad kah. Aga värske roheline on populaarne. Uitan iga õhtu mööda põldu ja otsin piimanõgeseid ja valget ristikut. Need on ainsad, mis veel söödava välimusega on.
Nendega on ikka väga äge toimetada. Päev otsa vahiks neid - et mida teevad ja kuidas tegutsevad.
Heh. No see asi ka veel aia teemadel, et ei või iial teada, mis taim sul seal kord väärtustaim on ja suured kasud sisse toob. Kunagi ammu, kui mul see seemnast taime kasvatamise vaim peal oli, külvasin ka kolm mingisugust poest ostetud õunaseemet. Mees ütles, et see aasta nad olla isegi õitsenud aga vilja küll ei olnud. See-eest selgus nende kasu nüüd - sügisel. Huvitaval kombel hoiavad nad lehti kauem küljes kui teised puud. Jänksidele aga õunapuulehed maitsevad väga. Ja puukesed on täitsa suured, neid mul siin jagub ilulõikuda terve talve - oksi loomadele järada.
