laupäev, 26. veebruar 2011

Haigus, lohutus ja selginemine

Lapsed hankisid omale viiruse. Päevakese jagu kõrget palavikku ja siis tüütu nohu ja veel tüütum köha. Ja kõige tüütum virr.
Õnneks saadeti meile postiga kõrgemate jõudude poolt üks teatud ajakiri ;P , lohutuseks nii tõbistele kui ka põetajale, st. mulle.


Istume ja uurime ja arutame, et mida meil siis vaja on ja mida mitte. Kollaste vaarikatega on lapsed nõus aga siniste marjadega kuslapuud ei sobi mitte. Ei ole isuäratav. Maasikate lehekülg on poisi lemmik, tüdruk vaatab roosasid roose. Mina vaatasin ka roose aga kui mees korraks ligemale astus, keerasin kähku lehte ja ütlesin, et pirnipuud on ka vaja. Kuidagi ahvatlev tundub see aasta nende väljapanek. Jajahh.
Tasapisi saab see talv ükskord ikkagi läbi ja me saame juba tõsisemaid kevade plaane pidama hakata.

neljapäev, 17. veebruar 2011

Sain jälle tarkust juurde


Kui on saabunud see aeg, et jõulud möödas ja kuusk on välja viidud aga lumekellukesi tuppa vaasi veel kuskilt tuua pole, ehin mina oma elamist no näiteks sibulatega.
Ja alati toon sel ajal ka mõned männioksad tuppa. Traditsioon selline, ammuaegne. Teevad head lõhna tuppa ja on muidu toredad.Ja kaua püsivad. Tavaliselt toon neid metsast aga see aasta arvasin, et mu omad männid on juba piisavalt suured, et mulle paar oksakest ohverdada. Mul on nimelt plaan ühte konkreetset mändi hakata pügama. No kord nägin netist, KoduKauniks foorumi vahendusel väga ilusat pügatud mändi. No ta nägi super lahe välja. Nagu jaapani bonsai, ainult et hulka suurem muidugi. Väga troopiline-eksootiline igal juhul! (Iseasi mis sellistest mändidest siis saab kui pügajat enam pole...) Nooh, selle viimase sulgudes faktikese pärast valisin omale pügamise-männi ikka asukohaga majast kaugemal. Muidu mu lapse-lapse-lapselapsed vihastavad end seaks. Nooh, et oli ilus väike peenkujuline puuke ja kui vanamutt ise (mina siis) kõlgutab jalgu pilve serval, paar aastat ja neile tuppa enam valgust ei paistagi: ilusast puukesest on saanud laiali sirutunud männikoletis-käpp-tuhatnäpp. Saate aru küll mida ma silmas pean.
Vat siis kui olid need sula-ilmad, läksin ja lõikasin väljavalitud männil paar ülearust oksakest ära. Sellised mis vales suunas kasvasid ja segasid õiget eksootilis-troopilist kuju. Naksisin neil kääridega tipud ka maha, seal oli vist mõni metsaloom maiustanud, imelikud otsad olid, kuivanud ja tõin tuppa vaasi.
Paar päeva tagasi tabas mind õllatus! Männioksad olid okastest uued võsukesed ajanud!


Foto on küll pisut udune aga siiski on näha nii uued võrsed kui ka äralõigatud oksakoht. Vat mina ei teadnudki, et mänd nii võib teha! See on ju väga tore! Nii võib ju seda mändi hulka julgemalt pügada. Väga lahe!
Minu tagasihoidlik männi-nimekiri (mulle männid jubedal kombel imponeerivad!):
1. Korea seedermänd
2. Mitu tavalist mägimändi
3. Mitu umbes meetrikõrguseks kasvavat mägimändi
4. Üks ülimini mägimänd, maksimaalne kõrgus pool meetrit
5. Must mänd
6. tavalised männid

teisipäev, 15. veebruar 2011

Watiopo seljas (meil oli hommikul 29 miinuskraadi!) ja kööki vaaritama ehk kuidas sebida kuni on paksenenud.


Mis sa hing talvel külmaga ikka teed lisaks elektri maksmisele kui vahid telkut ja keedad suppi. Meie vahime ikka seda va Ameerikamaa vingeima koka väljaselgitamise saadet ja seal praeti ükspäev kala. Kuna mina oskan kala mitte keeta, mitte praadida, hautada ega paneerida vaid üksnes solkida, vaatasin seda saadet tookord väga hoolega. Ja katsetan kah omakorda seda retsepti. Retsepti sain netist ja tõlkisin samuti netist. Natuke huumorit, teate! Minu kommentaarid on punaselt.

Tõlge inglise keelest eesti keelde

Sweet Corn Zabaglione (koorekastmega) Pam 1-3 T vett (mitte õli) 1 / 2 c värske kollane corn tuumad (umbes 1 EAR) 2 küünt küüslauku, hakkliha (hakitud, mitte hakkliha)2 c rasvata pool ja pool (mitte raske koor) (vahukoor)1 munakollane Kosher soola maitse järgi
Paltus 2 T oliiviõli 4 6 untsi hiidlest fileed Kosher soola maitse järgi Värskelt jahvatatud pipart maitse järgi 2 c Sinep Kapsas, varred eemaldatud (rukola)1 c kirsstomatid, poole võrra 1 / 2 c õhukeselt viilutatud punane sibul 04/01 c värske kollane corn tuumad (umbes 1 / 2 kõrva) 1 / 2 c Fava oad
Valmista koorekaste - Heat pannil ja pihustatakse Pam ja küpseta mais ja küüslauk 4 minutit. Lisa pool ja pool ja kuumuta väga madalal kuumusel 10 minutit. Kuna pool ja pool ei ole rasv, sa pead olema ettevaatlik, et mitte lasta sel tulla keema.
Transfer kõik segisti ja püree kuni sile ja seejärel filtreeritakse läbi peene avadega sõela. Too 1 inch vee keema topelt boiler ja vala maisi püree kaussi ja sebima munarebu, seejärel paigutatakse top pan kahekordse boiler ja sebima kuni paksenenud, umbes 10 minutit. Maitsesta soola.
Kui te ei taha minna välja ja osta topelt boiler, saate hoolikalt kokku sobitada 2 kaste pannide ja täita sama asi - peamine eesmärk topelt boiler on tagada pannil toitu ei tulnud otsene kontakt soojus - see on nagu keetmine kaudse soojusenergiat. See on palju pehmem kastmete ja muude preparaatidega. Nii lihtsalt täitke alt kausis veidi vett, ülejäänud väiksemad pan peal hoolitsedes see ei puutuks alla teistele pan. See võtab mõned koordineerimist, kuid seda saab teha;) (kuumuta veevannis)
Sest kala - Kuumuta ahi 400 kraadini. Maitsesta kala soola ja pipraga. Heat 1 T õli väga kuum ja neil pruunistatud kala 2 minutit ühel küljel on kindel, et saada kena kuldne Kärventää kummalgi küljel. Asetatakse kuivatuskappi ja küpseta 5-6 minutit süüa kogu aeg.
Too 2 c vett keema ja keedetakse koorega Fava oad vaid minut või 2 pehmendada neid mõned.
Toss koos Sinep Kapsas, oad, tomatid, sibul ja mais ning segada 1 T õli, soola ja pipraga.
Jaga koore kastmega roogi, plaat kala atop ja lisada salat bitti üles. 

HEAD ISU!

laupäev, 12. veebruar 2011

Tegin kah ühe näpuotsa mullaseks.

Ühe näpuotsa tõesti. Suskisin kah paar seemet mullatopsi. Punased tomatid, kollased tomatid, neli paprikaseemet, tiba sellerit ja sutsu basiilikut. Natukese.
Esimesena külvasin punaseid tomateid, see tegi tuju kohe nii heaks, see mulla sees näpuga sorkimine on ikka eriliselt tore tegevus. Ainult, et sordiga panin puusse. Mina ei tea, kuidas see juhtus aga poes valisin välja pikakasvulise tomatisordi ja pärast kodus võtsin kotist välja lühikasvulise Beta. Aa noh, abiks ikka. Ongi hea kui on palju erinevaid sorte.
Ikka hea tunne on kohe kui aknalaua peal karbikeses natuke muda. Hulka kevadisem kohe! :)

Tegelikult on kevad ilmatuma kaugel veel. Minu ilmaennustajad, kassid, koer ja aknatagused linnud on 100% ja rohkemgi veel talvisel reziimil. Söövad ja magavad. Söövad ja magavad. Mis siis ikka. Mullakarbile kile peale ja ronin ise ka teki alla tagasi. Talveuni. Norr.

esmaspäev, 7. veebruar 2011

Talv, saladus ja ikka veel vangis


Eile võtsin kätte ja lõikusin natuke õunapuid. Alumiste okstega sai nagu enam-vähem. Kõrgemate tarvis tuleb oodata kuni lumi ära sulab. Selle pehme  hunniku sisse poleks redelit kuskile panna. Ülemise foto õunapuu võtame üldse maha. Mingi haigus on küljes, tüved seest pruunid ja ega ta eriti häid õunu ka ei anna. Sellised "sea" õunad. 
Teise õunapuu küljest leidsin ka mingeid haigustunnuseid. Mingi seen vist:


Lõikasin loomulikult haiged oksad ära. Eks tegelikult on meie aia vanad õunapuud kõik väga nirud. Enamjaolt. Ainult üks on 100% korda tehtav. Aga noh, silume neid kuni ise pikali kukuvad, head sordid ju! Kaks sibulõuna, antoonovka ja Paide taliõun. Ja neile, kes Paide taliõuna kiruvad, et kõva ja hapu, siis neile pajatan saladuse: seda õuna ei söödagi suvel! Samuti ei sööda teda ei vara- ega hilissügisel! Seda õuna süüakse talvel. Jõulude paiku. Vot siis on ta koor punane-punane ja seest on ilus kollane ja oi-oi kui magus ja mahlane!!!!
Vot nii on selle õunasordiga.
A muidu sitsime toas. Lapsed nohused, mina vangis. Jälle. Mis teha, emmede värk.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

Hiigelsuur lumivalge lumenälkjas jõuab varsti maapinnale.


Esimesena on eilne pilt, teine ja kolmas tänased.

teisipäev, 1. veebruar 2011

Vat mis juhtub kui aiapidaja toas talveund magab, seinu värvib ja unistab roosadest lilledest ...

... tuleb jänes ja närib aiapidaja puud koortest paljaks!!!
 No vat. Me siin ju sattusime tubaste tegemistega hoogu. Pintseldamine hakkas meeldima. Katkusime lastetoas (teatavasti jäi seal ju sügisel samuti remont nö. ootele) nii palju tapeeti maha kui saime ja värvisime seinad roosaks. Niisama.


Lastele meeldis. Saavad priilt seinu täis sorgeldada. Ema ei pahanda sest ema sorgeldab ka.
No vat. Ja täna oli soe sulailm, läksime aeda lumememmi tegema ja voila!:


KURAMUSE JÄNESED!
Konkreetselt sellest puust esimesel fotol nüüd väga kahju ei ole, see meil isehakanud metsik. Plaanisime seal pookimist harjutada kevadel. Eks näeb siis kuidas ta nende kahjustustega hakkama saab. Võtsin küll abinõud tarvitusele, vahatasin ja lõikusin lootusetud kohad välja aga jama ikka ju! 


Ja mis neist võrkudest kasu on kui lumi nii paks ja sulades vajutab võrgu lössi?!  See teisel fotol õnnetu on Kasper, tubli nooruke õunapuu, mis hoolimata oma noorusest on mõlemil aastal ka õunu kandnud.
On ikka lund! Hea on, et meil nii püstised katused. Lumi venitab end katustelt maa peale kui mingi imelik roomaja.