laupäev, 26. veebruar 2011

Haigus, lohutus ja selginemine

Lapsed hankisid omale viiruse. Päevakese jagu kõrget palavikku ja siis tüütu nohu ja veel tüütum köha. Ja kõige tüütum virr.
Õnneks saadeti meile postiga kõrgemate jõudude poolt üks teatud ajakiri ;P , lohutuseks nii tõbistele kui ka põetajale, st. mulle.


Istume ja uurime ja arutame, et mida meil siis vaja on ja mida mitte. Kollaste vaarikatega on lapsed nõus aga siniste marjadega kuslapuud ei sobi mitte. Ei ole isuäratav. Maasikate lehekülg on poisi lemmik, tüdruk vaatab roosasid roose. Mina vaatasin ka roose aga kui mees korraks ligemale astus, keerasin kähku lehte ja ütlesin, et pirnipuud on ka vaja. Kuidagi ahvatlev tundub see aasta nende väljapanek. Jajahh.
Tasapisi saab see talv ükskord ikkagi läbi ja me saame juba tõsisemaid kevade plaane pidama hakata.

7 kommentaari:

Köögikata ütles ...

Kiiret paranemist!

Hiline ütles ...

Kiiret paranemist! Ja soovitan Sul kohe kindlasti tellida selle "igavese elu tee" (Vitis pentaphyllum), Kriiniumi ma ei soovitaks, selle asemel muretse kalanhoe, aga Hiina sidrunväändik on ka taim, kes peab igas kodus (eriti kui lapsed on) kasvama.
Aga viljapuid ostes sealt, ära ehmata - saad pisikese peene vitaskese (okulaadi), ühtpidi hea, juurduvad hästi ja saavad hea kasvujõu (2-3 aastastel on tiba pikem kohanemisperiood) ja saad ise võra kujundada, teistpidi lükkub kandeiga paari-kolme aasta võrra edasi.

Unknown ütles ...

Sidrunväändik on huvitav küll. Liiatigi ta sobib minu tingimustega hästi.
Aga sellest eluteest ma ei saa aru, et misasi ta õieti on, toataim?

Lillekasvataja

MUHEDIK ütles ...

Jajaa, palju ilusat värvilist paberit ja tervis tuleb, mis mühin:)
Vitis on üks viinapuudest, uuri ise edasi, ma pole seda kataloogi väga uurinud, vaatasin korra neid värvilisi rodgersiaid, aga tellida neid ei saa- plantpostis pole neid olemaski. Ei taha see Juhani minu tarvis oma mainet parandada

Hiline ütles ...

Viinamarja sugulane jah. On ka sellest teed saada, Panta(Penta) tee
Päris toataim ta just pole, aga kuna ta ei talu ka meie külmasid, siis ma hoidsin teda ületalve suures potis garaažis ja suvel siis õues. Heitlehine ja mitte just väga pikaealine (mul kasvas kusagil 10 a. piires) Kuna tal on nii isas- kui emastaimed, siis ühe taimega seemneid ei saanud ja nii ta mul välja surigi, pistikuid ka ei õnnestunud juurutada, kuigi ka eriti ei pingutanud, see taim oli minu noorema elupäästja (peale antibiootikumi ravikuuri tekkisid probleemid seedimisega ja immuunsüsteemi häired), tal pea samad raviomadused kui ženženil, aga erinevalt pole üldse toksiline. Tee sellest on väga hea, magus, õrnalt mõrkjas, mida peaaegu ei tunnegi ja lapsed jõid väga hea meelega.

Nodsu ütles ...

Oi-oi-oi, saage nüüd ikka ruttu terveks, varsti-varsti on vaja ju kevadvetele laevukesi ujutama minna! Ja seda peab ikka mõnuga tegema, niimoodi pooles vinnas ei saa ju mitte... :)

Tsiil ütles ...

Jah, suure inimese saab õue lasta, nohuga on õues nagu kergem terveks saada, aga väiksematega on keerulisem.
Tegevust peab ikka jaguma.

Hiina sidrunväädik mul on, aga ilmselt üksik, sest ta ei õitse ega vilju ammugi mitte. Vahel närin lehti, et pidi vägagi kasulik olema.

Külvake redised potti, nende tõusemed on rohkem redised, kui redised ise :) Hea vitamiinilaks