Sellesamatsel issanda aastal ...

... anno domini 2018 läks meie saunakrempel nüüd kapitaalremonti.

Praeguseks on vaheseinad kah juba maas. See on natuke aegunud foto juba. Sauna asemel on tühi auk - kõik kraabiti välja. Tühi liivaauk. Aga pildistada seda ei saa sest fotole jääb üksnes pime auk, nagu koobas mingi. Eelmisel fotol käib esialgu vaid saunakatla ahju lammutamine. Ennevanasti oli seal reheahi. Ja selle reheahju põranda/vundamendi tõttu meie saunapõrand kippuski lagunema. Õhukese tsemendikihi all olid suured paelahmakad ja nende vahel tühimikud, kus kunagi oli liiv. No kivi on kivi - läheb taaskasutusse.

Vana saunaahju tellisedki ootavad oma õiget kohta:

 Paekivilahmakad lahendavad mul ühe ammuse mure - maja esine "peenar", esialgu küll kolekoht läheb timmimisele.

 See vana vundamendiserv. No nüüd ma jätkan müürijuppi ja kompostihunnik saab ilusasti raamitud. Esialgu see koht ilus küll veel ei ole aga tasapisi viisakamaks kujunemist on juba aimata.

 Sügise poole tellime koorma kildu. Kompostipeenra kõrvale jääb lihtsalt killukattega plats. Mkhm. Majandustegevusteks. Või parkimiseks.
Peenra esimene ots on juba igasugust mudru täis istutatud. Kõrvitsaid ja muid rohtseid taimi.
Et kolepiltide tõttu mõnel uni ära ei läheks, panen paar ilusat pojengi kah lõpetuseks. Esimene roosa on nimetu. Sain selle kunagi Koselt Niina käest. Väga ilus. Aitäh sulle sinna Kosele! PS.: lehed on ahtalehise pojengi omad.

Ja teine on kauaoodatud Bartzella. Möödunud aastal oli tal kah õis aga see aasta lausa viis õit juba!

Romantiseerides vanasid aegu

Täna öösel läks uni ära ja ei tahtnud enam kuidagi tagasi tulla. Pool neli hommikul. Ohh. Eks ma alguses üritasin und tagasi kutsuda - sinder ei tulnud. Kui ei tule, järelikult pole vajagi. Tegin omale ühe mõnusa kuuma tee ja lasin jänksid õues aedikusse jooksma. Õues tundus lootustandvalt mõnus (päike piilus, kõik lõhnas) aga vilu. Tuiasin veel maja vahet aga veendusin, et tuppa pole mõtet minna. Mis ma seal teen kui kolistada ei tohi - teised ju magavad. Võtsingi vikati ja läksin hommikul kell neli niitma.
Ennemuistsel aal võeti võileivad kah heinamaale kaasa. Niideti päev otsa, ma oletan. Või lähtuti ehk hoopis vanasõnast, et kelle jalg tatsub - selle suu matsub? Noh, et meetrijagu niidad ja siis jälle kiluvõileib põske ja kalja peale? Või tõesti uhasid niita mitu tundi ja siis tegid lõunapausi? Ega vanasti ei olnud ju talus heinasööjaks vaid kaks ilujänest. Lehmad ja hobused ja lambad ja ... tsirkust kui palju.
No ja siis tulin pannkooke küpsetama hommikuks. Teised ikka magavad.

Küülikud = palju toredaid asju

Mõnna suvi. Suvine suvi. Kartsin küll, et juba natuke aega pärast jäneste võtmist katkun karvu, et ohh, miks me seda küll tegime!!! Aga vastupidi. Nad on nii lahedad ja nendega koos juhtub igasuguseid lahedaid asju. Näiteks "ärkas ellu" vana aida lakapealne:

Jänestele on ju vaja talveheina varuda! Alguses mässasime vana vikatiga. Noh, et kas saab korda või ei. Nagu saimegi korda. Enam-vähem. Niitmine klappis nagu kah. Aga lõpuks võttis mees ikkagi trimmeri, niitis siit ja sealt. Mina kaarutasin, riisusin ja sikutasin lakapealsele. Hein sai tehtud kahe päevaga. Kui vikatiga jandamist mitte arvestada. Sellele kulus küll nädal ...  Ega ma polegi kindel, et kui palju seda heina vaja ongi. Äkki tegime liiga vähe. Eks kui ilma antakse, eks proovime juurde teha.

Aida ümber on mul noored hostad. Ega neile sellesuvine kuumus eriti ei istu. Mõni sort on ikka kohe väga tundlik. 

Lakapealne näeb aga juba väga lahe välja. Ei tea, palju need jänesed kuivatatud puulehti ikka tahavad aga eks mõned teeb veel juurde.

Jänkside maja on jõudnud kah juba teise etapini - st maja on täitsa valmis, ainult lõppviimistlus veel ehk tuleb laudadega üle lüüa. Kahetoaline veneetsia-tüüpi soojustatud. Selline loomaaed siis meil keset õue.

 Redelitest käivad ise üles-alla. Väga hästi teavad, et kumb puur on kumba oma. Õhtul, kui toiduga tulen, pole vaja jäneseid taga ajada, ronivad ise puuri ja võtavad toidu vastu.
Vanad rehvid, mis enne jänkumaja katusel raskuseks peal olid, said nüüd uue funktsiooni - muutusid pingiks. Seal hea istuda ja vahtida, et mida need jänesed teevad.

Männi koorepõletik

 
Hiljuti avastasin oma terrassil kasvava kääbus-mägimänni küljest koorepõletiku tunnused.
Õnneks oli nakatanud vaid kolm oksa. Lõikasin need välja ja kogu taime pritsisin korralikult. Ta näeb nüüd muidugi veidi rääbakas välja aga kui see haigus teda rohkem ei ründa, jääb ta ellu.

Herne teema

Meil on see aasta see hernevärk tiba teistmoodi. Sest vat kui ma tilli-peterselli-sibulad-salati sokutan ürdipeenrasse muude taimede vahele, siis hernestega ju nii teha ei saa. Pealegi on mu lemmiksort Aamisepp, see kasvab kõrgeks - vajab korralikke tugesid. Selle pärast kaevamegi iga aasta kannatlikult hernele eraldi platsi. See aasta aga tegime tiba teistmoodi. Hernekepid (hihihhhiii) panime enne maasse, alles siis külvasin. Põhjus lihtne - need olid ikka korralikud toekad vemblad. Hiljem poleks neid kuidagi saanud hernetaimede vahele saanud sokutada.

Jänesed ja muud loomad

Küülikud tunnevad end hästi. Suhtlevad vabalt ka koera ja kassidega. Ei näita põrmugi välja mingit hirmu või kahtlustamist. Panevad aga ninad kokku ja vahivad üksteist.

Jänesemaja ei ole veel päris valmis. Sestap ka need rehvid jänkumaja katusel. Aga küülikutele meeldib seal ronida, eriti poisile. Sealt kõrgelt hea ülevaade.

Leidsin kuurist vana vikati. Proovin, ehk saan sellest asja - nüüd ju vaja heina tegema hakata.

2018. Suvi on hea aeg ehk suveluule ja koduloomad.

Pole ammu kirjutanud.

Ei olnud aega.

Kuhu aeg jäi?

Kust mina tean ... ei olnud aega aru saada.

Nüüd tuli suvi.

Korralik

Hea.

Soe.

Ja suvel saab teha igasuguseid asju.

Rohida.

Aeda ümber korraldada.

Praadida õues gilli peal spagette.

Ujumas käia.

Niisama vahtida.

Karikakraid või mida ...

Sisustada aega remondiga ja kogu õuepealse mingit kola täis tassida.

Otsida omale uus töökoht.

Minna kuskile õppima mingit uut asja.

Logeleda.

Kasvatada herneid.

Ja laatadel käia - no niisama vahtimas, et mida nad müüvad.

Ja kui ühest kastist paar küülikuid sulle tõsise näoga otsa vaatab, siis võib nad ära osta ja koju tassida.

Seda me igal juhul tegime. Ja nüüd on meil kaks uut kodulooma - Kiki ja Joosu.

Esimese päeva veetsid need tegelased laste mängumajas, öö saunas. Teisel päeval ehk täna toodi nad õue, sest aedik sai valmis.
Nii see on jah, et kui ülejäänud pere kilkab, et jänesed - jeeee - ja nopib võililli, siis pereisa peab mitu päeva mingit aedikut ja puure ehitama. Lootuses, kord saada jänesehautist, seda kõike nüüd tehtigi. No ja niita on tal nüüd kah vähem maad.
Teised loomad kontrollisid ka uued tulijad üle. Koer teeb küll supertööd. Laseb muudkui ringiratast ümber aediku ja naabrite koerad ajas aiast minema, nii et tulejutt käis taga välja. Nojah, eks ta loodab ka hautist.