Palmidel sai muld otsa

Selline asi juhtus mõnda aefa tagasi keset suve jah, et palmidel sai muld otsa. Vaatasin, et kõige suuremal palmil hakkavad lehed kuivama. Kangutasin ta potist välja ja mis ma nägin: alles oli vaid ülemine 10 cm paksune mullakiht. Allpool, nii 10 - 15 cm oli mullast puhas kui lakutud, ainult juurte kägarik! Istutasin palmikese kasvuhoonesse end värskendama. Sama teed läks ka teine palm, kuigi tema muld oli enamjaolt alles.
Eile istutasin toataimi ümber, tarisin agaavi tuppa (päris suur juba teine, päris raskeks oli muutunud)
Ühe palmidest tõin kasvuhoonest tuppa tagasi. Rõõm oli näha, et kasvuhoones suvitamine oli olnud meelepärane tegevus; olid tekkinud uued juurehakatised, sellised prisked kohe :) Kolmas palm on veel mõnda aega kasvukas, las olla, las suvitab seal maiside ja viinamarjade vahel ja kujutab ette, et on külm Prantsusmaa talv.
Kevadel sain omale tuppa ka kaks uut sõnajalga. Üks neist on alumisel fotol, lahe vigur, Austraalia jänesekäpp-sõnajalg (Svea! APPI, mis ta nimi oligi?)

See sõnajalg kasvatab vahvaid karvaseid jalgu nagu ämblik, millele siis tekivad sõnajalalehed. Äge taim ripp-potti.

Väike reis koos väikese hamsterdusega

Täna sai Lõunaosariikides säuhti ära käidud. Viuh sinna ja viuh tagasi. Algselt oli küll plaan see reis vähe pikem ja mõnusam teha aga noh, tuli leppida vähemaga seekord. Nii palju küll sain, et kargasime Tartus Bauhofist läbi ja imetlesime igasugust erinevat aiakeraamikat.

Lahedad karud ju? Hinda ma üldse ei vaadanud, selge ju, et pole odavad. Õhkasime niisama :) Ise sellist teha ka ei oskaks

Vahvad aialaternad.

Laternat vist ikka oskaks kuidagi teha, ma arvan. Peab mõtlema. Peab proovima. Mõnel soojal augustikuuööl oleks nii lahe kui sellistes tuli sees ...

Hiljem tegelesin Tartust vähe kaugemal lõuna pool hamsterdamisega. Leidsin selle põõsa alt paar pisikest põõsapoega. Vahva põõsas, a mis ta nimi on, kas keegi teab?

 Ja veel kasvas seal selline taim:

Hästi vahvad suured lehed aga jätab sellise invasiivse mulje:

Veel siginesid minuga koju kaasa söödav kuslapuu, Nipponi naistesõnajalg ja ümaralehine kivirik. Pean täpsustama natuke, et milliseid kasvutingimusi igaüks neist soovib, siis saab jälle istutada..

Ja üks peatus peale Siguldat. :)

See imeilus ja salapärane, kusjuures legendiga (õnnetust armastusest loomulikult) koht asub pisut maad Siguldast eemal suunaga Turaida poole. Gutmani koobas.

Suur-suur-suur liivakivi koobas koos salapäraste taimedega, millest osa on looduskaitse all ja kasvabki ainult seal, muideks. Mingid samblikud ja vetikad. Koopa kõrval on tahvel nende tutvustamiseks:

Kusjuures võin hirmus rahul olla. Kohtusin seal taimega, st sõnajalaga, mille kunagi Tori põrgust allamurenenud liivakivikamakalt üles korjasin ja koju tassisin. Üritasin küll uurida, et mis nimeline ta on aga ei ole keegi senini osanud mulle nõu anda. Nüüd ma siius tean.

Tema nimi on Cystopteris fragilis ehk siis väike põisjalg ja minu aias on ta praegu selline:

Mulle tundub, et ta on oma kasvukoha heaks kiitnud, sest eelmine aasta oli neid lehekesi hulka vähem.Aga looduses seal õnnetu armastuse koopas nägi ta välja selline:

Ja pildistasin ka neid teisi eripäraseid taimi ja nii palju kui ma kuskil mingeid koopaid tean, on need samblikud/vetikad seal alati olemas. Eks neile meeldib see niiskus ja pidev ühtlane temperatuur, mida koopad suudavad hoida.