laupäev, 30. juuni 2012

Ilusad pojengid, ilusad iirised


Santa Fe


Red Red Rose
 ja järgmisel fotol Krinkled White


Pojengiaasta on tänavu hea. Üks põõsas on uhkem kui teine. Hoolimata pidevast vihmast ja kiirelt kasvavast umbrohust ei ole märgata mingeid murettekitavaid haigusnähte, no ma praegu pean silmas seda va hahkhallitust. Profülaktika mõttes ikka urgitsesin pojengide all natuke eile ja pudistasin sinna liiva-tuha segu. 
Ühel pojengil oli küll midagi viga aga kuna ma ei leidnud ei netist ega ka raamatuist mingit seletust ega kirjeldust, et see võiks mingi haigus, kahjur või viirus olla, jääb see pojeng esialgu sinnasamasse kus on ja eks järgmine aasta vaatab seda asja. Tal olid nimelt õied imelikult kortsus. Esimesed õied nimelt. Viimased õied olid veatud jälle, ilusad. Ehk oli asi kliimas või mingis ainete puuduses. Loota ju võib.Kui keegi teab, kust saaks lugeda kõikvõimalike uuemat sorti Hollandi viiruste kohta, andke juhatust, oleksin tänulik. 
Vaatasin oma blogist oma pojengikeste ajalugu. Läbi aastate on toosama pojeng olnud üks kõige elujõulisemaid üldse. Nii et loota võib, et ehk lihtsalt mingi, nomaitea, anomaalia ühekordne.

Mulle nii-nii-nii meeldivad noorte siberlaste üksikud õied sihvakate varte otsas kõikumas. Eemalt vaadates nagu kirjud (tiigi värvidele kohaselt kollased ja sinised) liblikad laperdamas tiigi kohal.


:) Kui ma kevadel vaatasin, et ohh, aed ilus ja kõik on super, siis praegu ma juba vaatan, et kuhu ja kuidas peenraid pikendada ... no ei mahu taimed ära enam. :D


reede, 29. juuni 2012

Võitlus seitsmepealise lohega

Teate ju küll: raiud ühe pea ära, tuleb kaks asemele. Ühesõnaga: ma üritan siin juba mitu aastat sirelite kõrvale ilupeenart rajada. Sirel üritab jälle lihtsalt sirel olla. :D
Kumb võidab? Tehke panused, armsad prouased!


Ometi kord saabus ilma vihmata päev, nii saan oma rohimisi jätkata. Viskasin siin juba haledalt enda üle nalja, et peaks oma ilusasti rohitud tillipeenrat pildistama ja raamituna seinale panema ... nah, et lapsed ja kunagi ka lapselapsed saaksid vaadata ja öelda, et näe, meie mammil oli vähemalt üks peenar, mida ta ikka rohis ka... Ai õnneks pole asi nii hull! Täna panen turbo peale ja teen, mis vähegi teha annab


neljapäev, 28. juuni 2012

Pojengid tänavu


Otsisin ja otsisin oma blogist aga ei leidnudki. See oli vist ikka varakevadel 2010 (või oli varem ? 2009?) kui me oma suurest mitteõitsevast roosast pojengist poole ära võtsime, laiali lammutasime ja ümber istutasime istanduseaeda hekiks. Seal pole ainult roosat, Maxima Festiva paar taime on ka ja üks ilus tumepunane, nimi teadmata on ka. See aasta näitab see hekikene mulle esimest korda oma tõelist palet. Ilus on :) Ja kuna nad on ikkagi alles noored põõsad, nii ei tee nad ka suuri õisi nagu latakaid, nii ei pea ma neid ka toestama. Aga järgmiseks aastaks tuleb küll midagi välja mõelda. Nad on kõik kõrgekasvulised, ei saaks kuidagi ilma hakkama.

Do Tell



Primevere


kolmapäev, 27. juuni 2012

Köögiviljandus


Hoolimata pidevatest vihmasadudest leidub siiski vabu hetki ka rohimise jaoks, :) leiab oma tillid ja kapsad üles rohelise segaduse seest.
Möödunud aastal istutatud salveid on hakanud õitsema. Väga ilusad sinised, kahjuks foto ei tulnud kuidagi välja. Neid salvei taimi oleks mul jagada ka. Ja päevaliilia Sammy Russelli hakkan lähipäevil ümber istutama. Panen ehk kellegile mingi jupikese kõrvale?
Kasvuhoones mühiseb ka kõik kasvada. Välja arvatud okra. Ilusad taimed olid, kui kasvukasse istutasin. Jäid põdema ja alles nüüd hakkavad uusi lehti tekitama.
Kurkide külviga jäin uimerdama, taimed praeguseks alles pisikesed.
Ainult tomat ja mais rõõmustavad silma. Tomatitel esimesed punnid küljes, mais sätib end õitsema.
Viinamari on ka lootusrikas :D ja meie tema ümber samuti.
Tubakataimedest on kõige ilusam see taimeke, mille kasvuhoonesse jätsin. Suuuuuuuuured ilusad lehed. Avamaale istutatud on alles pisikesed, ei saa hoogu sisse. Külm?
Suhkrupeeditaimed tulid peaaegu kõik üles, kasvavad nii et kohiseb. Juhul kui see siirupitegu meil ei õnnestu, tarin need taimed tõenäoliselt mõnele omakandi loomapidajale.
Kõrvitsatest esimesed lähevad peagi õitsema.
Ka hernes õitseb. Esimestena läksid õitsema need hernetaimed, mis lapsed korvidesse istutasid.
Muideks, mis puutub korvidesse ... seesamunegi, et ei olnud hea mõte korvidele sangasid teha ... teate, linnud käeivad seal istumas ja teadagi, mis siis sinna alla korvi pudeneb ... eeee ... väärtuslikku linnusõnnikut, aga mul seal salatid jms. Eks istutasin ümber, mis muud. Lilled korvides pole eriti agarad õitsema minema. Ainult öölevkoi rõõmustas mind ometi, teeb õhtuti lõhnateraapiat mulle.
Õitsejaid ja lõhnateraapia-tegijaid on praegu muidugi massiliselt: pojengid, kibuvitsad, juba alustavad roosid. Mul on üks hästi lahe kibuvits. Selline roosa aga tema omapäraks on pisitillukesed õied. Pildistamise ajaks tõstsin selle tavalise pargiroosiõie talle kõrvale. On ikka vahe, mis?!


Nii armas :)


pühapäev, 24. juuni 2012

Kopi-paste pojengidest


Pojengi-hahkhallitus (Botrytis paeoniae)
Jahedal vihmasel kevadel on noortel võrsetel, hiljem ka vanematel, maapinna lähedal pruunikad laigud, mis peagi ümbritsevad kogu vart. Varred maapinna lähedalt pehmenevad ning hakkavad mädanema, hiljem varred lamenduvad. Nakatunud õiepungad ei avane, pruunistuvad või mädanevad ja kattuvad niiske õhu korral tolmava hallitusega, mis sisaldab haigustekitaja eoseid. Suured pruunikad laialivalguvad laigud ilmuvad kõrge niiskuse korral ka lehetippudele ja -servadele. Nakatuvad ka juuremugulad. haigustekitaja säilib väikesete mustade seenemügaratena taimejäänustes, peamiselt vartes, ja mullas. Hahkhalitusele on eriti vastuvõtlikud just varajased sordid.
Haigestumist soodustavad:
  • raske, märg ja happeline muld,
  • varjuline kasvukoht,
  • tihe istutus,
  • tihedad ja suured puhmikud,
  • sajused ilmad,
  • madal temperatuur ja järsud temperatuuri muutused,
  • liigne lämmastikuga väetamine ning samaaegselt kaaliumi puudus.
Tõrje
  • Nakatunud taimeosade õigeaegne eemaldamine ja põletamine.
  • Raske lõimisega mulla korral lisada sellesse jämedateralist liiva.                                                                                          Joonis 4. Pojengi-hahkhallitus 
  • Suured ja tihedad taimed jagada väiksemateks või harvendada.                                                        (http://www.plante-doktor.dk/Botrytis%20paeonia%202.jpg).
  • Vältida liialt sügavat istutamist (juurekaelal olevad pungad kuni 5 cm sügavusele).
  • Kasvatada pojenge päikselisel kasvukohal.
  • Kasutada keemilisi haigustõrjevehendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.
Pojengi-ümarlaiksus (Phyllosticta paeoniae)
Lehtedel paiknevad, enamasti alumistel, õitsemise ajal ümarad, algul mõne millimeetrise läbimõõduga pruunikad laigud, mis hiljem suurenevad ja kattuvad sügisel mustade algeoslatega (täpikesed). Laikude vananemisel langeb kahjustunud lehekude välja. Haigestuvad ka varred, mis pruunistuvad ja kuivavad. Pojengi iga-aastase kahjustuse puhul jäävad õied väikesteks või ei arene üldse.
Tõrje
  • Varred lõigata sügisel võimalikult madalalt maha ja kõik taimejäätmed põletada.
  • Kasutada keemilisi haigustõrjevahendeid vastavalt pakendil olevale juhisele.
Viltrooste (Cronartium flaccidum)
lehtede mõlemal küljel kollakaspruunid, violetse äärisega laigud. Lehe alumisel küljel on laiukdel väikesed, kollakasoranžid tolmavad suvieoste padjandid. Tugevasti nakatunud lehed keerduvad ja kuivavad. Sügisel tekivad lehtede alumisel pinnal 2 mm suurused pruunid, sarvjalt kõverdunud talieoste sambakesed. Viltrooste vaheperemeheks on harilik mänd. Patogeen talvitub seeneniidistikuna männiokstel, aga ka talieostena pojengilehtedel. Roostest nakatunud taimed on vastuvõtlikud hahkhallitusele.
Haiguse arengut soodustavad eelkõige soojad ja niisked, vihmased ilmad.
Tõrje
  • Nakatunud lehtede hävitamine.
  • Fosfori- ja kaaliumipuuduse vältimine.
  • Keemiliste haigustõrjevahendite kasutamine vastavalt pakendil olevale juhisele.
Pojengi-ringlaiksus (Peony ringspot virus)
Lehtedel esinevad helerohelised kuni kollased, ebaselge piirdega viirulised laigud ning kontsentrilised kloroosiringid ja -poolringid. Lehed kimarduvad ja muutuvad laineliseks. Võrsed känguvad. Õite arv ja suurus ning kroonlehtede arv õitel väheneb. Sageli õienupud ei puhke, vaid kuivavad. Kasvuperioodi lõpul võivad kloroosilaigud lehtedel kärbuda. Viirus levib õite lõikamisel, samuti kandub edasi ka lehetäidega. Nakkusele on vastuvõtlikud valge- ja roosaõielised sordid.
Tõrje
  • Nakatunud võrsed haiguse ilmnemisel (peamiselt kevadeti) välja lõigata ja põletada.
  • Tõrjuda regulaarselt lehetäisid. Pojenge võib selleks pritsida küüslaugu-, raudrohu-, kesalille- või põldpujuleotisega.
  • Haigestunud taimi paljundamiseks mitte kasutada.
  • Õite lõikamisel nuga desinfitseerida.
Maasika-kärbuss (Aphelenchoides fragariae)
Lehtedele tekivad alguses vesised kollakad laigud, lehesoontega piiratud laigud. Hiljem laigud suurenevad ja pruunistuvad. Tugeva kahjustuse korral lehed hävivad. Tabanduda võivad ka õienupud. Õied võivad deformeeruda. Kahjustavad imeväikesed ümarussid, kes imevad kudedes taimemahla.
Tõrje
  • Kahjustuse tunnustega lehed hävitada.
  • Taimede kastmisel vältida lehtede märjaks saamist sest närbussid kanduvad veepiiskadega uutele lehtedele.
  • Enne istutamist hoida pojengide juuremugulaid 15-20 minutit +40 oC vees. Seejärel juuremugulad jahedas vees jahutada ning tahendada.

laupäev, 23. juuni 2012

See on hea, et jaanipäeval vihma sajab, ...

sest sõnajalad vajavad õitsema hakkamiseks ikka külma ja niisket, st igati tavalist Eestimaist ilma. Aga täna olid suurepärased tingimused, nii et sõnajalaõisi avanes isegi mitu:


Minu aias kasvab vaid heleda õiega sõnajalasort. Aga räägitakse, et Lõuna-Eestis olla ka kollaseid ja roosasid, Saaremaal aga lausa lillavärviliste õitega sõnajagu.


Ilusat jaaniaega!

reede, 22. juuni 2012

Köögikatale!



Õnne Sulle ja Su perele tütre kooli lõpetamise puhul! 


neljapäev, 21. juuni 2012

Minu siberlased




Esimesed kaks on Muhediku käest saadud! Jälle! Nii et nimesid teab Muhedik. Muideks, enamik Muhediku käest saadud siberlastest plaanib õitseda, mõni isegi mitme varrega.

Siguldast toodutest tekitas õiekese Sprinkles:



Hästi armas helelilla. Nummiduse kehastus :) Kuna õues tehtud pilt jäi udune (värv on küll 99% õige), lisasin toas tehtud pildi ka aga sealt pildilt tuleb ta üles otsida. Tegelikult pildistasin see hetk hoopis isetehtud niiepakku

? Proovime?

Umbrohupesto, retsept võetud siit: link


• Taimi kokku u 100 g: võrdses koguses hanemaltsa latvu, värskeid pehmeid ja ladvast korjatud põdrakanepi lehti, varesjalgu meenutavaid noori naadilehti, vesiheina
• Paar suuremat küünt küüslauku (sobivad ka värsked küüslaugupealsed)
• 50 g seedripähkleid, maitse järgi päevalilleseemneid või Kreeka pähkleid
• 50 g Parmesani või muud kõvemat sorti laabijuustu
• 150 g oliiviõli (sobib ka linaõli, kui selle maitse meeldib)
• Maitse järgi soola ja pipart

teisipäev, 19. juuni 2012

Töö tegi ahvist inimese ja õunapuu kasvab per aspera ad astra


Iris flavescens
Hea ikka, et aiablogijad on olemas! Tänu Köögikatale tean nüüd oma iirise nime :)

Nagu ma kevadel kurtsin, närisid jänesed mul õunapuu Kasperi päris ära. Ainult 30- 40 cm pikk tüvejupp jäi järgi. Ma ei tahtnud puukesest loobuda. Sooritasin pookimise. No hästi vara kevadel. Oksakesed ei võtnud ega võtnud vedu. Kui olin juba kindel, et läks mokka see pookimine, märkasime väikesi lehekesi tekkimas. Ja nagu kuri saatus! Järgmine päev mängisid lapsed puujupi kõrval kastmisvoolikuga ja tõmbasid pookoksakesed küljest ära.
Häda ja viletsus! Aga mina ei jätnud. Ei tahtnud jätta! Roomasin oma punutud korvide alumise serva juurde ja sikutasin sealt ühe vitsakese välja. No mõtlesin, et seal maa ligi on ehk piisavalt niiske ja pime ka, et ehk toimib. Et ehk on selles oksakeses piisavalt elujõudu.
Ja TOIMISKI!!!!!!!! :


Õienupud ma nokkisin küll küljest ära. Ma tean, et see puuke on vaprake aga üle ka pingutada ei tasu.
Kuna mul spets-pookekile polnud, kasutasin suvalisi kileribasid. Kunagi kui pookimiskoolitusel käisin, seal räägiti, et vanasti nii tehtigi. Kole näeb välja aga noooh, eesmärk pühitseb abinõu! Ei tea, millal ma võiksin need koledad tolgendised sealt küljest ära võtta?
Ilm on vihmane. Las olla. Käärisin omale kolm palmikut telgedel tekstiilideks kudumiseks, nirude ja külmade ilmade ajal hea sellise asjaga tegeleda.


See kirjumate lõngadega palmik koosneb igasugu lõngajääkidest, osa villast lõnga ja osa maiteamis-lõnga. Aga see teine, maalähedasemate värvidega on ise taimedega värvitud lõngadest ja mustergi on suure hoolega välja arvutatud :) Lisan LINGI sellest, et kuidas ma värvisin.
Ja kui vihma parasjagu pole, saab juba hakata saaki koguma. Esialgu küll ravimtaimi ainult. Kogutud on juba männikasve, kortslehte.
Ja nüüd kausitäis tüümiani:


Üks pisike tüümianitutsakas jäi mul omal ajal nö. üle. Istutasin ta tiigi kaldale. Ta kasvas teistest tüümianitaimedest nii kolm korda suuremaks, tekitas vahva suure palli. Huvitav küll, et ta sellises pinnases kasvada tahab. Koos hostadega turbaseguses pinnases

esmaspäev, 18. juuni 2012

Inventuur lillepeenras


Kuna hiljuti läks jutt sellele, et mis puudu ja mis üle, võtsin vihiku ja pliiatsi ja hakkasin oma lillendusse tõsiteaduslikult :P suhtuma st. läksin ja kirjutasin üles kõik taimed, mis mul valges peenras kasvavad.
Sain mingi 65 ühikut, st. erinevat sorti. Najahh, suvikud jätsin märkimata, välja arvatud valge kosmose, mis järjekindlalt isekülvi teeb ja mitte vähe. Aga ega see paha ole. Ta on imeilus ja vähenõudlik ja mahub kuhu iganes.
Inventuur on aeg-ajalt ikka hea. Avastab uusi. Ja taastutvub vanadega.
Halb ka. Avastasin, et mul on umbes mõned meetrid peenart puudu. Aga seda ei tasu vahetuskaubana vast üheltki aiablogijalt küsida, tõenäoliselt on neilgi seda asja puudu.
Nojah. Leidsin "uusi" taimi. Näiteks tõin oma esimese külastuse ajal Muhediku käest roosat lupiini ja sellega koos tuli mingi kuutõverohi. Ta pole selline tavaline, mis puhmasse kasvab, hoopis kasvult madalam ja roomav, lehed mitte-sinakad vaid rohe-rohi-rohelised:


Et äkki keegi teab sordinime öelda?
Ja teine taimeke, mis samuti tulli Muhediku aiast, seekord koos drüüasega, on selline:


See ilusa korrapärase sinise õiekesega peenikeste ridvakeste otsas.
Pilt on kehvake aga see taim ei armasta poseerimist eriti. Õisi avab vaid täispäikses aga mu fotokale ei meeldi see liigvalgus.
Lõpetuseks Eestis ka looduslikult eksisteeriv kukehari. Kas pole armas?


neljapäev, 14. juuni 2012

Värvid aias


Kogemata kombel on tiigiäär ühest küljest päris pikalt sinise-kollase värvi päralt. Pole paha.
Kollase värvi esindajad:

  • kullerkupp, varsakabi, läätspuu, võhumõõk, metsvits, siberi iiris
Sinised:
  • kahte sorti aediirised, akakapsas, siberi iirised
Muid värve on ka aga kollased-sinised domineerivad üle. Ilus muidugi. 


teisipäev, 12. juuni 2012

Ärgem siis unustagem, et ...

... augustikuus on meil kokkutulek. 
ÜRITUSE KAVA :)
  • koguneme
  • muliseme
  • tutvume, kellega veel tutvumata
  • grillime, sööme (söögiasju vaatab igaüks ise, sest meie oleme kohutavad kokad. Ainus asi, mis meil välja tuleb, on vahukommide grillimine) Paar mõtet mul küll on veel (mingi kala grillimine) aga parem karta kui kahetseda
  • muliseme
  • oletatavasti viskan elutoast mööbli välja ja panen oma maateljed jms kaadervärgi üles, kes soovib, see proovib
  • muliseme
  • muliseme
OOTAN KÕIKVÕIMALIKKE ETTEPANEKUID, ET MIDA VEEL TEHA JA  kuidas ja misasja jne

Algust ja lõppu peab veel täpsustama aga telkimiseks on mul see:


... ja seda on pooleteist hektari jagu, ehk jagub :P
mailiaadress: evaorlova[at]hot.ee, kirjutage, kel juhtnööre vaja kuigi aadress on lihtne: Tartu poolt tulles paremat kätt, põldude vahel enne metsa. Kui mõni plaanib bussiga tulla, sel on pisut keerulisem aga no arutame seda asja. 

Ja ärge unustage rohevahetust. Deiale panin ühe tähklavendli kõrvale. Thelale oleks mul soovõhka:



... ja ussilille:


... ubalehte on ka. Ja siis on mul veel mõni astelpaju, hanerohtu, valgeservalist igihali ja kirjut hunditubakat. Eks on veel taimi aga mul ju lihtne, ma ei pea neid seekord kusagile tassima :)


Ise igatsen valgeõielist bergeeniat jm valgeõielisi. Aga ma olen nii valivaks muutunud viimasel ajal ... häbi kohe :P

reede, 8. juuni 2012

Siit nurgast ja sealt nurgast



1. Tulbiperekonna inetu pardipoeg rohetulp Hollywood.
No võtab tal ikka aega, et oma tulbilikkust ilmutada. Alles õitsemise lõpul muutub laperdavate punaservaliste õitega soleerijaks. Enamuse ajast aga näeb välja nagu oleks tema loomine pooleli jäänud ja on rutuga kokku kägardatud roheline-määrdunud nutsak.
Väga omapärane. Aga ilus omamoodi.










2. Laisa aedniku valge aed. Vat mõni näeb siin hulka vaeva, et valget aeda luua aga tegelikult peaks:

  • istutama valge sireli
  • istutama mõned astelpajud
  • ja ei tohi muru niita vaid peab imetlema võilillede äraõitsenud udunutte




No ja nii lihtne see ongi!!!! Aga mida mina teen? Susserdan juba kolm aastat tagaaias, aru saamata, et valge aed on mul ju juba ammu olemas!!! Lihtsalt niita ei tohi :P

3. Korallpojeng, looduslik liik, näitas mulle esimest korda oma õit. Ilus :)


Selle liigi teeb ilusaks veel tema lehtede värv, selline kergelt punakas. 

4. Jõhvika arengulugu. Vat vahtisin siin varakevadel jõhvikate varte otsas mingeid roosasid mummukesi. Need olid ikka õiepungad jah.


Roosa mummukene hakkas õige pea jagunema, muutus pisikeseks mummude kobaraks ja sellest arenesid õievarrekesed. Nüüd juba esimesed õiekesed õitsevad. Väga armsad. Tundub, et jõhvikale meie turbapeenras meeldib, paljuneb hooga, muudkui ajab oma võsusid. Iseasi, et kuhu tal roomata on, muu plats ju kõik kooremultshiga kaetud.

5. Ilus üllataja hakkas õitsema. 



Köögikata saatis mulle paar aastat tagasi posu kiviktaimla-taimi. Ja ennäe, missugune iludus see aasta leidis paraja olema oma tegeliku näo ära näitamiseks. Mingi anemoon. Ilus :)

6. Hoopis imelik külaline ehk merikapsas.


Möödunud aastal mere ääres käies pistsin kaks kupart merekapsa seemet taskusse. Tegelikult on merekapsa nii taimede kui seemnete korjamine keelatud aga ma tegin näo, et olen tuul ja tuuseldan niisama ja puhusin nii need seemned omale tasku. Kodus, meie mini-kunst-mererannas puhusin seemned jälle taskust välja. :P
Mine tea, äkki talle meeldib ja ehk jääbki kasvama? Mulle nii meeldiks. Olen täiesti nõus talle isikliku ranna rajama, iseasi, et kust ma meremuda saan ... 10 osa sinisavi, 4 osa adru ja meretaimi, purk soola ja üks surnud kajakas????????
Köögikata, Sa seal mere poolt, kas äkki tooksid mulle mõningaid osiseid? :P

neljapäev, 7. juuni 2012

Öös on asju ...



Tuli üks õhtu tahtmine pimeduse varjus pildijahti pidada. Jaht oli edukas, sain isegi oma krokodillid koos pildile :)
Nad ujuvadki kogu aeg niimoodi: pisut pisem helepruun emane ees ja tume-täpiline isane sabas. Kogu aeg.



Öös on asju, värve, lõhnu ja salapäraseid elusolendeid. Salapärane öödzungel Kesk-Eesti aias.

teisipäev, 5. juuni 2012

Väike reis koos väikese hamsterdusega


Täna sai Lõunaosariikides säuhti ära käidud. Viuh sinna ja viuh tagasi. Algselt oli küll plaan see reis vähe pikem ja mõnusam teha aga noh, tuli leppida vähemaga seekord. Nii palju küll sain, et kargasime Tartus Bauhofist läbi ja imetlesime igasugust erinevat aiakeraamikat.


Lahedad karud ju? Hinda ma üldse ei vaadanud, selge ju, et pole odavad. Õhkasime niisama :) Ise sellist teha ka ei oskaks

Vahvad aialaternad.



Laternat vist ikka oskaks kuidagi teha, ma arvan. Peab mõtlema. Peab proovima. Mõnel soojal augustikuuööl oleks nii lahe kui sellistes tuli sees ...

Hiljem tegelesin Tartust vähe kaugemal lõuna pool hamsterdamisega. Leidsin selle põõsa alt paar pisikest põõsapoega. Vahva põõsas, a mis ta nimi on, kas keegi teab?

 Ja veel kasvas seal selline taim:


Hästi vahvad suured lehed aga jätab sellise invasiivse mulje:


Veel siginesid minuga koju kaasa söödav kuslapuu, Nipponi naistesõnajalg ja ümaralehine kivirik. Pean täpsustama natuke, et milliseid kasvutingimusi igaüks neist soovib, siis saab jälle istutada..