laupäev, 30. juuni 2012

Ilusad pojengid, ilusad iirised


Santa Fe


Red Red Rose
 ja järgmisel fotol Krinkled White


Pojengiaasta on tänavu hea. Üks põõsas on uhkem kui teine. Hoolimata pidevast vihmast ja kiirelt kasvavast umbrohust ei ole märgata mingeid murettekitavaid haigusnähte, no ma praegu pean silmas seda va hahkhallitust. Profülaktika mõttes ikka urgitsesin pojengide all natuke eile ja pudistasin sinna liiva-tuha segu. 
Ühel pojengil oli küll midagi viga aga kuna ma ei leidnud ei netist ega ka raamatuist mingit seletust ega kirjeldust, et see võiks mingi haigus, kahjur või viirus olla, jääb see pojeng esialgu sinnasamasse kus on ja eks järgmine aasta vaatab seda asja. Tal olid nimelt õied imelikult kortsus. Esimesed õied nimelt. Viimased õied olid veatud jälle, ilusad. Ehk oli asi kliimas või mingis ainete puuduses. Loota ju võib.Kui keegi teab, kust saaks lugeda kõikvõimalike uuemat sorti Hollandi viiruste kohta, andke juhatust, oleksin tänulik. 
Vaatasin oma blogist oma pojengikeste ajalugu. Läbi aastate on toosama pojeng olnud üks kõige elujõulisemaid üldse. Nii et loota võib, et ehk lihtsalt mingi, nomaitea, anomaalia ühekordne.

Mulle nii-nii-nii meeldivad noorte siberlaste üksikud õied sihvakate varte otsas kõikumas. Eemalt vaadates nagu kirjud (tiigi värvidele kohaselt kollased ja sinised) liblikad laperdamas tiigi kohal.


:) Kui ma kevadel vaatasin, et ohh, aed ilus ja kõik on super, siis praegu ma juba vaatan, et kuhu ja kuidas peenraid pikendada ... no ei mahu taimed ära enam. :D


5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Jajah, kevadel on suur aed lage ja tühi, tekib kohe tahtmine sinna hõredate puhmikute vahele midagi istutama hakata:D

Ma olen alati võrrelnud siberlaste õisi suurte troopiliste liblikatega, nad on ju nii sarnased.

Tead, tänavu on üldse paljudel kultuuridel imelikke õisi. Iiristel on esinenud 4 ja ka 2 alumise kroonlehega õisi, mõnel pole õievars välja kasvanud ja nad õitsevad maapinnal. Ma arvan, et tegemist on mingi külmakahjustusega õrnematel sortidel, õiepungad tehakse järgmiseks aastaks ju valmis eelmisel sügisel. Ja kui mõne arengus on sügistalve jooksul mingeid hälbeid, võidki näha sääraseid moondunuid. See ei pruugi üldse viirus olla. Uuri kõigepealt lehtede alumisi pindu, seal on kõigepealt see ringlaiksus ja mosaiiksus näha. Kui neid tunnuseid pole, võid kergemalt hingata, aga jälgima muidugi selliseid sorte peab.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Nojah ma ise arvan ka midagi sarnast sest puhmik ja lehed on veatud, kõigiti ilusad, ilma igasuguste muutuste või kahjustusteta

Hiline ütles ...

See, et sel aastal esimesed õienupud naruke nagu pealt kuivanud ja avaneva õie kroonlehed natuke nagu kortsutatud, ei ole haigus, seda esineb pea igal kevadel kui suured temperatuuri vahed ja kuiv ilma, pealegi asuvad kohe esimeste natuke avanevate õienuppude kallale sipelgad. Kui neid sipelgaid veel palju juhtub neil ringi sibama, avanevad esimesed õied pehmelt öeldes täitsa kortsused ja äbarikud, avanenult küll natuke muutuvad kenamaks, samas kui hiljem avanevad normaalsed õied.
Tänavu neid sipelgaid meil "normaalselt",maapinnale olen mõne terakese sipelgapulbrit pannud kus neid rohkem nägin ja nuppudelt raputasin nad lihtsalt maha, aga paar aastat tagasi ei saanud muidu neist jagu kui pidin paar puhmast booraksiga pritsima.

Hiline ütles ...

Aga Su Santa Fe on võrratu!
Minul ta üks neist vähestest, kel staminoodid olid sel aastal normaalsed.

Köögikata ütles ...

Ilusad jah!

Aga teemaväliselt uurisin pisut ja leidsin:
Tokileib

Retsept: 4 detsiliitrit rukkijahu segada 1 teelusikatäie soola ja 2 teelusikatäie küpsetuspulbriga. Sulata 50 grammi margariini pehmeks massiks. Lisa 1 liiter vett ja sega tainas kokku. Jaga tainas väikesteks osadeks ja vooli igast tükist väike piklik rullike, mida saab ümber sooja toki keerata. Küpseta süte kohal, kuni leivad on kuldpruunid ja tulevad toki küljest lahti.

Soojenda tokke hoolega enne, kui taigna neile ümber keerad. Muidu on leiba raske läbi küpsetada.