laupäev, 29. november 2008

Uus taim minu kodus

Täna sai õel külas käidud ja tarisin talt ühe aaloe minema. Tal neid mitu tükki. Omal kodus oli ka juba üks pisike, mis aga kahjuks eriti ei kasva. Kogu aeg on niisugune pisike. Õe aaloed olid muidu tip-top, välja arvatud see, mille ma minema tarisin. Sellel oli osa lehti imelikult tumedad. Aga muidu ilus, elujõuline taim, ajab poegi ja puha.
Eks üritan neist homme-ülehomme (millal aega saan) pilti ka teha.
Hakkasingi end kohe neti abil harima, et mida need aaloed õieti tahavad.
Leidsin, et Kodukauniks foorumis on temast räägitud küll ja küll
See link foorumisse aaloe jutu juurde
Ja natuke kopisin ümber kahh, olulisemad seigad.
 Postitanud: toshi suzume  -  26. detsember, 2007 22:45
VEAD AALOE KASVATAMISEL:
1. plastikpott - hoiab substraadi eriti "hästi" märjana; 
2. plastikpott uputatud dekoratiivpotti - substraadist läbivalgunud vesi säilib eriti hästi ning hoiab taime madalamad juured veega küllastunud substraadis; 
3. valesti valitud kasvupinnas (substraat) - puhas turvas (!!!) - tuleks täielikult välistada troopiliste (eriti veel sukulentsete) taimede puhul; 
4. nimetatud hämar keskkond võib ka oma rolli mängida. 

järgmine kord võiks proovida paremini teha: 

a: poest ostetud sukulent ümber istutada savipotti (kuivõrd poti sein on "hingav", vähendab liigniiskuse mõju); 
b: pott "taldrikule", nii et kastmise tulemus on näha - kastes peaks vesi jõudma "taldrikule", kui paari tunni pärast seal veel vett, siis see tuleks ära kallata; 
c: segada ise korralik kasvusubstraat jämedast liivast, fibostkruusast, perliidist, vermikuliidist ja/või muudest osistest. huumust (nt. turvast) võid sinna lisada, aga sukulentide puhul pole vaja. toitaineiks võib lisada pikatoimelisi väetisi (nt. osmocote) ... kõik peene nimega osised võid asendada ka terracottem nimelise lisandiga [kui ise segada ei viitsi, siis võid ju ka poest "kaktusemulda" osta - aga ära seda potti "topi" ega "tihenda" - juured tahavad õhku ... 
d: sukulente kasta harva, eriti talvel - mul turdlehed, aaloed, havisabad, kaktus hetkel 3-4 nädalat kastmata. need taimed vajavad pinnase läbikuivamist enne järgmist kastmist. 
wakarimasuka?
  Postitanud: lilleke  -  30. detsember, 2007 16:03
Pildi järgi vaadates julgen ma küll arvata ,et tegu on just aloe veraga ,mis Hollandist meile müügile tuleb. Kõige suuremat kurja on ilmselt teinud talle ikkagi pime kasvukoht. Kui ta nüüd panna aknale (kindlasti mitte keskpäevase päikese kätte) ja olla kastmisega väga tagasihoidlik, siis võib ta veel oma kasvukuju muuta uute lehtede näol. Vanad jäävad ikka lääbakile nagu on. Varakevadine päike võib aga taimele väga laastavalt mõjuda - meil ta aiandis indikaatoriks-kui aloe hakkab "punastama",siis vaja kohe kibekiirelt varjutused üles tõmmata.
Postitanud: Mirjam  -  31. detsember, 2007 15:39
Lillepoest too uus sukulentide kasvumuld (võid sellesse veel paar söetabletti lisada), võta oma aloe vanast mullast välja, eemalda kõik mädad ja kahjustunud juured, lõika ettevaatlikult mädanema läinud lehed hästi varre juurest ja tupsuta lõikekohti aktiivsöe pulbriga, jäta lille juured natukeseks kuivama ja istuta (peaaegu kuiva) uude mulda, hea, kui paned põhja jämedat pestud liiva või peenkildu. Esimest korda kasta alles paari päeva pärast ja siis ka natuke. Vesi ei või alusele seisma jääda! 

Aloe tahab talvel väga vähe kastmist (natuke vett siis kui pealmine mullakiht tundub juba kuiv olema), hästi valget kohta ja temperatuuri 12-15 (aknalaual sobiv koht), otsest päikesevalgust tuleks siiski vältida. 
 Postitanud: toshi suzume  -  07. jaanuar, 2008 22:49
(küsiti, et kui sageli kasta?) see on selline tunde küsimus ... mõned kaaluvad potti käes, mõned torkavad näpu mulda. mina vaatan turdlehtede pealt - kui neil alumised lehed pehmed, siis saavad nemad ja ka muud sukulendid. kaktus ei saa talvel üldse vett. 
veevajadus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja taime elutsüklist - seetõttu regulaarne kastmine - et iga mingi perioodi järel - ei olegi hea. 
... 
kusjuures selline käitumine sobib, kui on hästi dreeniv mineraalne muld. turbamuld kuivab tavaliselt tükki ning kui nüüd kastad, siis valgub vesi sellest tükist mööda ja taim kuival.


reede, 28. november 2008

See imelik lumine seen...

... akna taga pimeduses polnud tõesti muu kui dekoratiivkapsas.
Arvatavasti mõjutasid need pidevad vihmad teda niimoodi välja venima. Ja võimalik, et kuna ma teda kogu aeg ümber istutasin, häiris teda ikkagi piisavalt niipalju, et viskas hulganisti alumisi lehti maha. Mitte küll kõiki. Osadele tulid ussikesed kallale, need katkusin ise ära. Järgi jäi selline ebamäärane "roos" Kõrgust on tal 60-70 cm
Õnnitleme Hilist!!!
APLODISMENTÕ!!!
Mis siis auhinnaks ka peaks olema?
Teeme nii, et see on üllatus! 
Ole hea, Hiline ja kui tahad oma auga väljateenitud üllatust kätte saada, saada mulle palun oma aadress kuskile privasse.
Kodukauniks foorumis olen ma Turkestanica. Saada sinna!

teisipäev, 25. november 2008

Lumesaaga ehk tuisk ehk eesti mehed ja lumi

Enamik blogisid vahendab praegu eri kantide ilmaolusid. Päris huvitav on lugeda, kuidas inimesed loodusega võitlema peavad. Kes on autoga kusagil kinni, kel lekib katus, kes ilma elektrita. Eks meiegi olime valmis, et jääme elektrita. Tavaliselt alati jääme. Aga seekord ei jäänud. Istusime hoopis nagu illikukud soojas toas, vaheldumisi kütsime ahju ja käisime õues kelgutamas.
Algas kogu lugu siis nii:
 meie suure toa suurest aknast ei näinud enam midagi. See oli vahva! Nii kaua on seda lund oodatud! Ja nüüd kohe nii palju! Kogenud maakatena sai kiirelt kontrollitud, et kas on kapis küünlaid ja saunakatlas vett ja puud toas. Kõik oli ok ja meie poolest võis torm ja maru alata! Las käia! Väga tore elamus oli õhtu otsa aknast piiluda, et kuidas lund tuleb. Sai ka fotokaga klõpsitud aga tuisu ja lumesaju asemel tulid ühtlaselt hallikasvalged fotod. Blogisse pole neid mõtet panna, sealt ei saa midagi aru.
Siit küsimus suurele ringile: mõista, mõista, mis see on?
Kes ära arvab, saab autasu!
Lumi ja meie küla mehed.
Mida teevad meie küla mehed kui lund on liiga palju? Nad tunnevad suurt ja siirast rõõmu. Nad lähevad autodega sõitma näiteks. Ärge arvake, et nad niisama sõidutavad. Oh ei. Kõik ikka asja pärast. Kes metsa veerde lauta loomi söötma, kes sauna ahju kütma. Loomulikult jäävad nad kinni. See on suur rõõm. Sest siis saab ka teisi mehi autode, maasturite, ATV-de, traktorite jms. sinna kutsuda. Nii saavad välja rallima tulla ka need mehed, kel kuskil metsa veeres mingeid eraldi hoolealuseid kinnisvarasid pole ja nõnda saavad oma rõõmu jagada. 
Kui aga kõik mehed on ilusasti lumest välja kaevatud/tõmmatud ja ilusasti naiste valve alla koju transporditud, haaravad nad telefonid ja jagub juttu kauemaks, et kuidas ja kes ikka kinni oli ja kuidas sealt siis välja saadi.
Mu oma mees vehkis ka tuisujärgsel hommikul vara kell seitse  meie sissesõiduteed tühjaks rookida. Ise hirmus õnnelik. Ma ütlen talle, et ärgu nähku vaeva, et pole ju mõtet. Kogu alevisse viiv tee ju paksu lumekorra all. 3,5 kilomeetrit. Seda ta ju ei roogi puhtaks. Et ei saada poissi kooli, tal õppimine korras, see üks popipäev ei tee talle midagi. Ei-ei, ütleb mees. Tema ikka roogib, et äkki tullakse ikka teid lahti lükkama. No ei tulda ju! Me elame ju Eestis. Meile tuleb talv alati ootamatult. Esimeste lumedega istume alati lumevangis, teed lahti lükkamata. Ja saatsin poja tagasi hommikuund magama. Mees aga kaevas edasi. Ise nii õndsa moega. Las siis kaevab. Muideks, hiljem vestlesin telefoni teel õega. Tema mees olla ka hirmus õnnelik. Nad seal maamajas elavad alles suht lühikest aega. Ikka on mehel olnud kobisemist, et see pole hea ja too pole hea. Ja nüüdalles kuulis õde oma mehe suust neid kaua oodatud sõnu kui mees päev otsa  lund rookis, et küll on ikka hea, et siia kolisime. Et ilus kohe rookida.
Nii et ärge iial öelge, et eesti mees on tundekülm ja emotsioonitu! Tal pole lihtsalt olnud küllaldaselt lund millega võidelda.
Järgmine pilt tehtud on siis hommikul vara. Tavaliselt võrreldakse millegi suurust tikutopsiga. Praegu pole topsidega midagi peale hakata. Mees kasutab mõõteriistana Väikest Abilist.
 Kohati on tuisanud ka nii suuri hangi, et lapse võiks sinna üleni sisse pista. Meile on see aga suur rõõm ja käime kogu perega päev otsa kelgutamas. Katsetame toda küngast, mis suvel tehti. Päris ok me meelest. Keset päeva astub meie poolt läbi naabrite perepoeg oma isa käsul ja tundub, et see teadmine, et meiega on kõik korras ja meid pole vaja kuskilt välja kaevata/tõmmata toob kaasa pisukese pettumuse. Ehk järgmine kord siis. Mäletan küll niisugust lumetormi siin, kus istusime peaaegu nädal otsa siin nagu üksikul saarel. Siis juhtus küll selline asi, et kui tahtsime õue küttepuid tooma minna, ei saanud välisust lahti. Oli vastu ust suure hange tuisanud. Tükk aega sai rabeldud ukse kallal enne kui ukse lahti saime. Oli ikka kino!
Tee lükati lahti alles umbes kell neli-viis õhtul.
Otse meie väravas jäi traktor lumme kinni. Õnneks oli lükkajaid kaks.
Ja see imelik vana romu linttraktor (ilma tuledeta), eks häda olukorras saadeti vist kõik masinad välja tööle. Ja siit see vapper pensionär tuleb vuhina ja mürinaga, võimas lumevall ees!Kohati oli lumevall kõrgemgi kui traktori nina otsas olev korsten. Vägev!
Aga siis oli kell viis, õues kippus pimedaks ja meie läksime tuppa õhtust sööma.Peab tunnistama, et viimaste päevade lumisus on mulle kui küpsetajale üsna toniseerivalt mõjunud. Kõigepealt tegin hirmatu laari kapsapirukat. Sõime mitu päeva. Siis koukisin kapi tagumisest otsast välja Vanaema vana vahvliküpsetaja ja see on juba kah juba mitu päeva rõõmsalt töös olnud. Nimetatud õhtul tegin kookosekoogikesi shokolaadiglasuuri ja nonparellidega. Said nagu natuke liiga rammusad. Aga rasvane/suhkrune toit toidab ka aju ja mulle tuli natuke tarkust jälle juurde. Jõudsin arusaamisele, et maailma parim toit on ikka keedukartul vürtsikilu ja musta leivaga.
Siis me pikutasime pisutJa õhtul kell kuus (see on siis tunni ajaga) oli vaatepilt selline:Need kriipsud musta taeva taustal on tuisklev lumi.
Hilisõhtul läks mees uuesti sissesõiduteed rookima. Ütles, et peab, et siis on hommikul vähem rookida. Nohh, okei, rookigu kui rõõmu teeb.
järgmine hommik, st. täna hommikul (25.11) sai ta muidugi uuesti kaevata ja poiss viidi siiski kooli.
Kuna meil oli plaan juba eile linna toiduvarusid täiendama minna aga eile me muidugi ei saanud ju kuskile, lähme siis täna.
Vaatasin aknast õue ja kahtlesin, et kas on ikka hea mõte? Kahe jõmmiga kuskile kinni jääda? Uihh, ei taha.  Aga mees ütles, et lähme ikka, varusid vaja täiendada. Ma ütlesin, et tunnistagu üles, et ta poodi niiväga ei kipugi, ta tahab lihtsalt sõitma minna. Lumemäsu sisse, katsetama, et kas jääb kinni vai ei. Ekstreemsustesse. Mehel nägu säras nagu elektripirn, noogutas õnnelikult pead. Ok. Lähme siis. Lumelabidas läks ju ka katki. Uut on vaja.
Ja suure poja tunnid lõppevad täna alles kell pool kuus õhtul.
Eks siis näha ole, et kas saame koju tagasi või ööbime kah, meie Tallinn-Tartu maanteel ja poeg kuskil kooli võimlas.
Ei tea, ehk ikka saab koju.
Loodame ja peame pöialt!
Ilusat suusailma, armsad kaasmaalased!



laupäev, 22. november 2008

Rahulolu

Tea, kauaks teda nüüd on aga igal juhul praegu on ta olemas ja me võtame tast viimast.
Kapsad on ikka omamoodi toredad. Ka lumemütsidega.
Aga mõni ei tee väljagi ja magab kogu toreduse lihtsalt maha.
Jajahh. Vaikus ja rahulolu. 

reede, 21. november 2008

Ma tahan korralikku kasvuhoonet! 
Ma tahan!
Ma tahan!
MA TAHAN!!!
Ja et ta oleks suur ja selliste plaatidega, mis ta nimi nüüd oligi, mitte kilekasvukas!
Kui mees seda tegema ei hakka, teen ise!
Mis see teha siis ära ei ole?
Eeeeeee......
Jajaa! TEEN JAHH!

Muideks, selle eelmise postituse video panin ikka sellepärast, et avastasin, et olen juurde võtnud. Ja sellest videost saab minu hommikuvõimlemise video. Ma arvan, et kui ma nendega koos nagu hullunud tennispall keksida jaksan, olen igal juhul paremas vormis. Iseasi kas allavõtmine õnnestub. Praegu õnnestub keksida umbes pooleni. Siis lähevad sammud segi ja rütm käest ära. Pealegi arvavad mõlemad jõmmid, et kui ema kargleb mööda tuba ja muusika mängib, et siis nemad ju ikka ka tantsu vihtuma. See on omamoodi takistustants, üle jõmmide. Peaasi, et keegi kogemata parasjagu külla ei tule ja aknast seda tantsu nägema ei juhtu. Saadavad teadagi kuhu. Või kutsuvad Võsa Petsi, et vaadake, et mida see ema oma lastega teeb!

Ok, ma hakkan nüüd mõtlema ja arvutama, et palju selline isetehtud kasvukas maksma võiks minna. Need mida poes müüakse, pole küll meie pere tasku järgi. Need plaadid on vist üsna kallid? Mis see nende nimi oligi? Mingi polü...?

kolmapäev, 19. november 2008

Minu huumor

Mõtlesin, et jään alailma ikka nende va aiatöödega kimpu. Nüüdki oleks äärepealt viimased juursellerid maasse jätnud.
Egas midagi, tuli omale kaks aednikku palgata
http://www.youtube.com/watch?v=1UL_2m5rm_c&feature=related

meest polnud too hetk kodus muidugi
mkhm

Ilmateade

Kui täna saata must koer õue, tuleb pärast valge koer tuppa.

esmaspäev, 17. november 2008

Narva katuse all

Möödunud nädalavahetusel sai Narvas ära käidud. Ilmaga ei vedanud meil teps mitte, seetõttu ei hakanud lapsi piinama ja piirdusime vaid siin-seal nö. katuse all ringi vaatama. Kahju muidugi, et linn ja ajalugu nägemata jäi aga ehk üritame tuleva suvi uuesti.
Aga ka katuse all nägime ja kogesime midagi niisugust, mida mujal polegi näinud. Või olen ma lihtsalt pimedana ringi käinud? Sattusime vene rahvuskööki sööma. Uksel tervitasid meid sellised linnud:
Fantastiline koht! Tavaline sööginurk suures kaubanduskeskuses, nagu nad ikka on aga kui palju oli seal vaeva nähtud, et luua sellist toredat olustikku! Täitsa restorani tunne tuli peale.Teejoomis atribuudid ilusasti serveeritud koos heeringavõileibade ja pirukatega:Vana vene leivaahi, barankad ja samovar:Teisel pool ahju asub salatilett: rosolje, vinegrett, keedumunad, igasugu äädikased kapsad, õunad, jne! Valik oli lai, kõike ei tulegi meelde.
Ja teine salatilaud:
Ja kuumad toidud. Ega mulle ei jäänudki kõik toidud seal meelde, ise valisin lisaks salatitele ja süldile kirssidega pardi kollase riisiga. Oli väga nämma! 
Väljas, teisel pool söögikohta, seintil olid sellised vitriinid:Ega see pildistamine läks jälle pisut aia taha aga muidu nägi kõik väga isuäratav ja omapärane välja.
Ja otse söögikoha kõrval toimusid mingid male võistlused. Õhkkond missugune.
Ja inimesed olid kõik nii kenad, naeratasid ja olid kuidagi ilusad ja toredad. Maletajad muidugi ei naeratanud, põrnitsesid oma nuppusid aga ega nad seal missivõistlusel osalenudki.
Oli lühike kuid mõnus Narva-trett.
Ehk kunagi jälle! Loodetavasti on siis ilm parem ja pääseme ka katuste alt välja. 
Ja järgmisena suundusime Kiviõli tuhamägede poole.

neljapäev, 6. november 2008

Põhjamaised õitsejad ja tubases potipõllunduses esinevad kahjurid

Noh, ongi nüüd ära olnud esimesed tõsiselt asjalikud öökülmad koos hommikuse halla ja jääkaantega lompidel. Aga tuleb välja, et meil siin on ka selliseid õitsejaid, mis ei tee teist nägugi nende ilmamuutuste pääle.
Üks neist on näiteks sügisastrid: 
Soovitan soojalt sügisastritele kõdusõnnikut ja väetist panna. Nad lepivad küll ka viletsama pinnasega aga on ikka võimas erinevus nende taimede vahel! Too fotol, valge, on vaat et täiskasvanud paksu mehe mõõtu. Tõeline superluks! Ja see, et ma kevadel hulka vaeva nägin ja lillat sügisastrit igale poole ümber istutasin, oli ka tark tegu! Praeguste ilmadega nii ilus vaadata kui mõni nii muretult õitseb.
Ja teine õitseja:
 Vat ma ei teagi, et mis taim see sihuke on. Eks ta mingi kiviktaimlataim on. Temast on varem ka juttu olnud. Tuli minu aeda salaja, valge hanerohu seemnepakis. Aga no tore on, et tuli.
 
Järgmisena mainin ära, et ostsin ühe uue raamatu. Lugema pole jõudnud teda veel hakata, olen vaid sirvinud. Minu raamatute lugemise periood on üleüldse veebruarikuus, siis on rohkem vaba aega. Aga selle sirvimisega tekkis kahtlane tunne, et kas saabki seda raamatut üldse usaldada, sest leheküljel 43 on fotol kollaste õitega pojeng aga jutt juures, et Red Charm. Minu teada on Red Charm punane. 
Mulle ei meeldi sellised asjad.
Et ostad raamatu ja avastad kodus, et sealseid andmeid ei teagi, kas saab usaldada vai ei. 
Ma tahtsin ju selle raamatu abil targaks saada ja mis nüüd välja tuleb? Olen loll edasi? 
Äkki kirjutaks raamatu autorile? Nõuaks uut raamatut st. "vigade parandust"? 
On see üldse viga? Äkki Red charm ongi mitmes värvis?




Ja nüüd räägime tubases potipõllunduses esinevatest kahjuritest: 
no vot, need rõdukastid, kus mul oli tubane lillekasvatus. Kippusid kassid seal käima. Istusid niisama seal, kraapisid-närisid taimi ja eks tegid oma kassi-asja ka. Vahetasime mulla ja tõmbasime võrgu kastidele peale. Ja ükspäev vaatan mina jälle, et taimed on räsitud. 
Nojah. Ja järgmine kord jäi kurjategija mulle vahele. Teritas oma küüsi minu ilusa kannikese küljes ja vahtis mulle süüdimatu näoga otsa. Mingit suurt ja hullu kahju ma just ei saanud, mingeid ebaharilikke taimi mul seal ei kasvanud. Aga nüüd saab jälle oodata, enne kui taimed nii parasjagu kobedaks jõuavad sirguda, et toda võrku varjata suudavad