neljapäev, 31. jaanuar 2008

Ei pääse õue

See Eesti talv on ka nagu ta on ... üks igavene märtsikuu. Sulab, külmetab, sajab vihma, sajab lund ... külm tuul ulub, päike paistab ... Mõnusam on toas.
Seemneist ja sibulaist: mungalilled, mis seemneist külvatud, on nina välja pistnud.
Priimulat pole ikka veel, küllap ebaõnnestub see külv.
Palmibeebid elavad hästi, ptüi 3x üle vasaku õla.
Külmkappi rändas mõned päevad tagasi kõrreline Festuca glauca.
Käisin vahepeal igaks juhuks ühe silmaga piilumas oma hollandi sibuliiriseid. Õieti tegin: neli neist oli kasvama läinud. Panin need neli siis mullaga täidetud potti, pimedasse ja jahedasse. Ehk ikka säiluvad.

laupäev, 26. jaanuar 2008

Projekt "Vana kola ja koledad kohad"

... ehk pole halba ilma heata!
On alanud 11. kevad siin maal ja majas. Iga kevad oleme kevadkoristuste käigus IKKA VEEL leidnud igalt poolt igasugust prahti: pudeleid, okastraate, konservipurke jne. Enamjaolt sirelihekist ja kuuskede alt. See tuletab meelde seda lapsepõlveaegset koristamist kus praht lükati kapi taha või vaiba alla. Nii et ei tasu lastega riielda kui nad sedasi koristavad sest nii tegid juba meie esivanemad.
Eks siis näha ole, et kas tõesti jagub seda kraami ka 11.-ks kevadeks.
Eelmine suvi sai päris palju prahti hävitatud või prügimäele viidud. Alles jäid esimesel pildil olevad tünnid, traat ja voodiotsad. Need lähevad meie majapidamises uuesti kasutusse. Traat kulub niisama ära siin ja seal. Voodiotstest tahaks värava kokku keevitada ja tünnides plaanime värvi keetma hakata. A see on veel tulevikumuusika. Juba täna sai kogu see kola kasutusele võetud. Nimelt kui meie koer tuppa tahab tulla, ta mitte ei haugu akna all vaid hüppab vastu akent ja kraabib. Kohutav! Meie vaesed uued aknad! Ja keelamisest pole mingit tolku. Siis ehitaski mees tünnidest, traadist ja voodiotstest barrikaadid akende alla. See lahendus on loomulikult ajutine sest praegu näeb see ju üsna pentsik välja. Suvel, arvas mees, et teeb palkidest mingi raami akna alla. Siis on 2 kärbest ühe hoobiga: koer ei pääse kraapima ja minul on koht kuhu oma lilli potitada. Hurraaa!
Järgmisel pildil olevat asjandust pole enam ammu. See on see lagunev rehielamu ots, mis suvel ära lammutati. Aga alles on need vundamendi otsad. Mitte kõik, sest ta oli üsna lagunenud ja sealt leidis ilusaid kive lillepeenardesse.
Selle platsi peale lillekasvandusega ei pääse. See seal pildil on mehe pärusmaa remondimaterjalide tarvis jmt. Aga midagi ma ikka teen seal. Muidu on selline kila-kolane plats kõige esimene vaatepilt meie majast mis küllatulnule avaneb. Jõle. Seda platsi ma silmas pidasingi kui mungalilli tellisin. Kavatsen neid vundamendi pragudesse istutada. Ja ehk veel tekitan mingi postamendi, eks kevadel vaatab seda asja.



reede, 25. jaanuar 2008

Beebid ja beebid.

Väike Abiline on tõepoolest abis. Muudkui seletab oma laulva häälega, et beebi ja beebi ja muudkui toimetab. Praegu paneb ta Pesamunale tekki peale. Kui Pesamuna teises toas üles ärkab ja häält teeb, on Väike Abiline esimesena lapse voodi juures vaatamas.

Kui Pesamuna tudima läks, saime aega tegeleda teistsuguste beebidega. Nimelt tegime ära selle pisikeste palmiistikute ümber istutamise. Juurikas on jah, tõepoolest selline pikk tugev ja poti põhjas keerdus.
Tõstsime ka aknalaudadel taimi ümber. Sättisime rohkem valgust tahtvad taimed lõunapoolsele aknale. Tuleb välja, et saime küll see aasta suuremad aknad aga osadele taimedele on ikka vähe valgust. Mehhiko vanikkuljus näeb välja nagu teatri mask: üks külg nutab, teine naerab. See tähendab, et aknapoolsel küljel kasvavad suured ja rohelised lehed, toapoolsel aga kipuvad sootuks kuivama või on lihtsalt väiksed ja heledad. Näiteks kippus mul Mikania sootuks välja minema. Asus lõunapoolse akna ülemises nurgas ripp-potis. Nii kui viisin idapoolsele aknalauale, ajas end kohe kohevile ja võttis värvi juurde. Huvitav, kui ta suvel õues oli, ei saanud ma küll aru, et ta millegi suhtes kapriisne oleks.

Minu mehel on teine...

ehk korstnajala imelised muutumised.
Algas hommik, mees lürpas kohvi endale sisse, ei andnud naisele st. mulle terehommikust-musi ja ronis sõnagi lausumata teisele korrusele. Mehel oli seal tähtis töö teha. Tähtsam kui naisega hommikul lobiseda. Vat siis.
Mees remontis korstnajalga.
Krohvis, pahteldas, värvis.


Ja lõpptulemus on siis selline: ilus valge.

















Lugu jätkus sellega, et auk köögi laes saeti veel suuremaks ja täna hommikul sõideti põrandalaudade järgi. Ausalt öelda, ma olen juba üsna harjunud remondi oludes elama. Pole väga vigagi. Inimene harjub kõigega. Aga pisut naljakas tunne on küll selle augu tõttu laes. Lagi nii kõrgel. Selline tunne on hommikuti kohvi keetes, et oleks nagu kuskil kirikus.

kolmapäev, 23. jaanuar 2008

Ajatamise jätkumine

Meelespeaks mulle endale: ei ole vaja väetada ajatatavaid taimi! Vat miuksed "rohelised sibulad" nartsissidest kasvasid. Pole elus näinud, et mõni nartsiss nii vägevaks oleks kasvanud. Aga mis sest kasu on- õis on ikka õiges mõõdus, st. suht pisike.
***

Lisamärkus paar päeva hiljem: mõõtsin üle ja sain teada, et rohelise lehe pikkus on 78 cm.
Ehk korraldaks talvise NUNNU konkursi?

teisipäev, 22. jaanuar 2008

Koduaia dekoreerimise plaan ja teine korrus

... ehk lihtsalt ja odavalt
... ehk mungalill (klõpsa siia, siin google)
Sain siis vähe aega niisama arvuti taga jorutada ja oma seemnepakke sortida. Terve posu olen erinevaid mungalilli kokku ostnud. Ikka selleks, et oleks lihtne ja ilus. Tavaliselt külvatakse seeme otse mulda. Varasuvel, hiliskevadel ehk maikuus. Võib ka ette kasvatada, eriti kui tahad amplisse või rõdukasti varakult midagi ilusat istutada. Mürgised nad ka pole, tüdrukul hea nendega mängida. Pigem vastupidi - täiesti söödavad. Veel üks hea omadus: seemned säilivad hästi. Korjad kasvõi liitrise purgitäie (teen nii kresside kui ka saialillega) ja paned kappi, ootad kasvõi paar aastat(ei taha ju, et iga aasta oleks täpselt üks ja seesama välimus aial) ja külvad jälle peenrasse, potti jne. Roniva mungalillega on hea igasuguseid nö. ebakõlasid oma õue peal varjata. Mu Vanaema kasvatas mungalille tihtipeale puuriida varjamiseks. Eks tal oli seal teisi ronijaid ka: lattuba, see käsnakurk või mistaniminüüdoligi ja humal.
1. mungalill, mille lehed on justkui valge värviga kokku mäkerdatud (eelmine suvi oli lehtertapp selline) Tropaeolum nanum . See kõrgeks ei kasva, sobib pottidesse. Selle paningi ettekasvatusse.
2. Lõhis mungalill Canary Creeper
Kõrgus 2-3 meetrit.
3. Kollaste õitega Globe Tropaeolum nanum
30 cm kõrgune suvik
Kuna mungalill ei ole ka mulla suhtes eriti nõudlik siis plaanisin teda istutada/külvata ka vana vundamendi pragudesse.
4. Tropaeulom majus
50 cm kõrgune
5. Verd Bert Tropaeolum nanum
40 cm kõrgust, roosad õied

Panin täna mõned mungalilled turbapottidesse idanema. Tuli nimelt meelde, et mul ju see aasta ettekasvatueks ruumi küll: terve teine korrus! Seal peaks ju täitsa ideaalsed tingimused olema. Valge ja jahe. Ja ruumi palju. Iseasi, mida see kass asjast arvab. Ja palju see mees seal tolmutab. Sest tolmutamist on seal veel palju: põrandad ja seinad ja trepp ja trepi käsipuud.

esmaspäev, 21. jaanuar 2008

Mida kõike peaks tegema!
















Esiteks peaks ometi kord midagi ette võtma minu vana 09-ga! Plaanisin juba suve lõpul, et kõpitseme ta üle ja siis müüki, sest mis asja ta niisama seisab. Läheb veel untsu omadega. Aga mina läksin iga päevaga paksemaks ja ei viitsinud kuidagi neid asju ajama hakata. Poiss suvel veel tegi tublit tööd, lihvis roosteplekid üle ja värvis üle. Oleks Poiss vanem, jätaks masina talle aga praeguse seisuga peaks ta (masin nimelt)veel umbes 3 aastat niisama seisma (Poiss on 13 aastane) ja see on liig mis liig.
Ehk kevadel siis õnnestub asjad nii kaugele ajada, et auto saaks uue omaniku. Natuke kahju on ka, mõnus masin on. Äkki jätaks ikka endale.
Teiseks peaks mu kallis abikaasa natuke dieeti tegema. Tegelikult ma ise ka. Lapsed peaksid aga jälle natuke rohkem ja kvaliteetsemalt sööma. Sest Väike Abiline eelistab kõike magusat ja Poiss pubekale kohaselt kartulikrõpse ja hamburgereid. Ainult Pesamuna söömisega on kõik korras. Küllap sellepärast, et ta on veel liiga väike ja tal pole aimugi veel selle maailma magusatest ja rasvastest rõõmudest.
Kolmandaks peaks tutvuma neti ja kirjanduse abiga sellise ebameeldiva tegelasega nagu kedriklest. Tundub, et ta tahab meile elama tulla. Pintseldasin kõik nakkuskahtluses taimed mürgiga üle. On tüüpe kelle vastu ma mitte eriti külalislahke ei taha olla.

reede, 18. jaanuar 2008

Jõulukaktused, palmid ja seemned

Jätkuks eelmisele jutule ehk pisut juttu jõulukaktustest.

Mul on 3 jõulukaktust. Ühe neist kinkis mulle mees jõuluks, kuna teised kaks ei tahtnud kuidagi õitsema minna. Kuid kui õienuppudega kaktus aknalauale koha sisse võttis, viskas kohe nupud maha. Ju soovis teistega sarnaneda. Teised kaks sain kunagi ammu oma vanaema käest ühe taimena. Esimesed aastad ta vist ikka õitses mul, hiljem aga unustasin sügisel ta õigel ajal tuppa tuua ja jäi öökülma kätte. Algul arvasin, et temast ei saagi enam asja, kiratses mul mitu aastat. Aga pärast viimast ümberistutamist (siis ta laguneski kaheks) võtsid mõlemad taimed nö. jalad alla. Lootsin siis, et see aastavahetus näeb õisigi aga mida pole, seda pole. Praeguseks juba tean, et küllap ma väetasin nad lihtsalt üle. Ehk siis näeb õisi järgmine aasta.
Lisaks: kui nüüd hoolega vaadata seda ülemist pilti, on seal kaktuse taga lillepoti sees justkui orashein püsti. Need ongi need "okkad", mille ma oletan palmid olevat. Nagu ma olen juba aru saanud (foorumite abiga), pole palme just eriti lihtne kasvatada. Aga kui nad juba tärkasid, siis hakkame üritama. Lähiajal üritan nad arvatavasti ümber istutada. Pole ju mõtet lasta juurikat liiga suureks kasvada.
Umbes nädal aega tagasi jõudis kohale mu seemnetellimus.

See aasta oli ta hulka suurem kui eelmine aasta, st. korraga ühest ja samast kohast pole kunagi nii palju ostnud. Aga ega mul pole aega ka nii palju kui varemalt mõõda poode kolistada.
Nii et õhtuti on mul nüüd kena meelelahutus olemas, kui parajasti aega antakse ja miskit muud olulist ka teha pole. Imetlen ja sorteerin (pakin külvamise kuupäeva järgi) seemnepakke. Uurin uuemate vigurite kohta netist kasvatamise infot jne. Üks naljakas asi juhtus küll: olen tolle seemnefirmaga küll väga rahul, olen sealt ju varemgi tellinud aga see aasta juhtus neil apsakas. Nimelt sain ma maasikamaitselise füüsali asemel hoopis mingisuguse maasikaspinati seemnete omanikuks. Aga noh, eks katsetame...

teisipäev, 15. jaanuar 2008

Põhjus, miks blogida

Ja blogida absoluutselt iga oma liigutust, mis aias või lillepottide lähedal on tehtud. Võib muidugi ka lihtsalt kuhugile vihikusse kirja panna.
Nimelt hakkasid mulle nii umbes pool aastat tagasi näppu mõned seemned. Osad neist olid Lõuna-Prantsusmaalt toodud, osad mingi muu kraam, ei mäletagi. Mingid küpressiseemned, mõned palmi seemned... neid mäletan, muid mitte. Suskasin nad lihtsalt lillepottidesse, mõtlesin, et vaevalt sealt miskit tuleb.
Aga mida ma avastasin mõned päevad tagasi? Ühe jõulukaktuse potis kasvavad kaks võrset. Esimese hooga arvasin, et umbrohi aga siis meenus see "külvamine" Ja see umbrohi näeb välja nagu okas, kõva ja terav roheline paari sentimeetri pikkune okas.
Ja mina, vaeseke, ei mäleta kohe üldse, et mis taim see võiks küll olla.

laupäev, 12. jaanuar 2008

Hüatsint nr. 3


... on siis selline virsikuvärvi.
Natuke kehv pilt on aga paremat enam teha ei saa.
Praegu tundub kull, et info, mille korjasin kokku igaltpoolt netist, et hüatsinte on kõige lihtsam ajatada, et see on õige küll.
Segupotiga läks natuke nihu, kõik taimed kipuvad erinevatel aegadel õitsema. Krookustel pole viga, päris ilusad. Esimene õis oligi vaid selline, kahtlane paberõie sarnane.
Muideks, sealt on näha ka kahe tulbi äranäritud otsad. Hea on, kartsin, et tookord kui ma neid kõiki sealt potist ei osanud välja kaevata, et lähevad mädanema.

Stratifitseerimine.

Eelmine aasta külmutasin külmkapis mingeid männi ja Alpi ogaputke seemneid. Ei tulnud kummastki midagi.

Eile panin külmkappi priimula seemned. Neid on seal vaja hoida 7-10 päeva, hiljem tuleb nad panna akna peale sooja ja valguse kätte.

Sellised pisikesed katsekesed vaigistavad kevadeigatsust ja võib rahulikult talve edasi oodata. Tahaks ju see aasta pisut ilusaid lumeilmu ka nautida.

neljapäev, 10. jaanuar 2008

Plaan kiviktaimla jaoks.

Sügisel jäi siis selline seis, et kaotasin võitluses umbrohu ehk kellukaga kiviktaimla omamises. Kogu mu ehitus jäi talle. Eks see aasta üritab jälle. Mürgitada vist see kevad ei saa, sest istutasin sinna ühed tokkroosid, bergeenia ja helmikpöörise. Pluss kõik pisikesed siniliiliad ja kobarhüatsindid. Liiga paljuks läheb neid kõiki ümber kolida. Võitlus jätkub siis paljakäsi edasi. Ega see aasta midagi uut sinna väga istutada ei tahagi. Vaatasin, et lavendel tundis end seal väga hästi. Kui talv teisi lavendlitaimi ära ei võta, mis mööda aeda laiali kasvavad, siis istutan kevadel nad kõik sinna.
Lisaks jäävad sinna veel hõbevalge kadakkaer ja jänkusabad (kui nad muidugi ise end külvata suudavad) ja roosa sulgnelk.
Aitab sellest küll.
Vaimusilmas tundub see ilus.
Ah jaa ja üks nõmmkann kasvas seal ka. Roosa.

esmaspäev, 7. jaanuar 2008

Hüatsint number kaks

Järgmine õitseja on siis selline heleroosa. Alumisel pildil on ta kõrvuti eelmisega. Värvivahe ilusti näha. Õisikud on nii rasked, et kipuvad ilma toeta pikali vajuma.
Segapotis õitses üks lilla krookus juba ära. Kui järgmine õitseb, ehk siis saab pilti ka tehtud. Olen selle poti vist üle väetanud. Ma pole elus näinud, et nartsissidel nii pikad võrsed on. (Õienupud paistavad küll ka)
Alumisel pildil poseerib ka ananassi-tutsakas aga ega ta meil kasvama ei lähe. Tüdruk käib teda aeg-ajalt potist välja tõmbamas. Ma siis topin ta ilusti tagasi aga nojah... eks ta ole. Ära kuivanud ta siiamaani pole...



Seemneplaanid suveks 2008

Panen siia kirja taimed, mida plaanis see aasta seemneist külvata. Liiga pikaks ei ole seda nimekirja hea ajada, sest kahtlane kui palju seda vaba aega mulle üldse antakse aias sebimiseks.
Hernes (Aamissepp)
Kõrvits ( mitu erinevat sorti võiks olla)
Mais
Päevalill
Dekoratiivkapsad ( nende soetamise üle peab veel pisut mõtlema, ei usu hästi, et nende kasvatamine õnnestub. Mul läbi aegade kõik kapsakasvatused rohkem või vähem aia taha läinud)
Tokkroosid ( ilusad, nostalgilised, laisa inimese meetodil kasvatatavad = ideaalsed minu jaoks + veel see, et meie mullastik paistab neile sobivat)
Sulgnelk ( see minu imelik pentsik kiviktaimla vajab miskit roosat)

Maitse- ja ravimtaimed:
petersell
till
apteegitill
basiilika
Agrotehnika. (copy-paste seemnemaailma lehelt) Basiilikut kasvatatakse istikutest. Seemned külvatakse 2 kuud enne taimede väljaistutamist 1-1,5 cm sügavusele. Külv harvendatakse, jättes vahekauguseks 5 cm. Peale öökülmaohu mõõdumist istutatakse taimed kasvukohta vagudesse, jättes vagude vahekauguseks 30-40 cm ja taimede vahele 25 cm. Hooldamiseks kobestatakse, rohitakse, kastetakse ja väetatakse. Saaki korjatakse õitsemise algul kui on juba küllaldaselt rohelist massi. Parem on korjata kuiva ilmaga. Hooajal saab 2-3 saaki. Edasise saagi saamiseks kaevatakse septembris taimed välja, lõigatakse pealsed ära, istutatakse kasti ja tuuakse sooja ruumi.
kummel
juurseller

neljapäev, 3. jaanuar 2008

Köök

Hiina supp külmetuse puhul ja muidu ka maitsev ollus.
kanafilee - 187,5 g
porgand - 150 g
harilik sibul - 0,75 tk
küüslauk - 0,75 küünt
vesi - 7,5 dl
kanapuljongi kuubik - 1,5 tk
külmutatud herned - 112,5 g
sool
must pipar
munanuudlid - 37,5 g
petersell
karri
õli - 3 sl
sidrunimahl - 0,4 tk
punane tšillipipar - 0,75 tk
roheline tšillipipar - 0,75 tk
Sega kokku marinaad, pane kanafileed sinna mõneks tunniks kuni terveks ööks. Puhasta ja koori porgandid, lõika viiludeks. Haki sibul ja küüslauk. Võta kanafileed marinaadist, kuivata, lõika viiludeks ja pruunista õlis. Lisa tükeldatud porgandid, sibul ja küüslauk. Valmista kuumast veest ning puljongikuubikutest kanapuljong. Lisa kanafilee, porgandid, sibul, küüslauk ja maitseained. Kõige lõpuks pane supi sisse nuudlid ja külmutatud herned. Keeda 10 minutit. Serveeri hakitud peterselliga.
Teine variant: kuumutasin porgandi, juurselleri, ingveri ja küüslaugu. Lisasin eelmarineeritud kanafilee tükid. Pruunistada.
Lisada puljong, tsipa hiljem hiina kapsas, selleri lehed, maitsesta.