kolmapäev, 29. juuni 2011

Nimekiri mulle ja aitähh Muhedikele!

O.x `Smithwick
Siberi iirised: Ego, Super Ego, Cambridge, Dreeming Yellow

tradeskantsia lilla
kolm hostat ???

kitseenelas
kollane Ville
kõrrelised-varrelised ja tarn

Täpsustan homme, et misasja. Täna hirmus väsinud. Ja pilti panen homme.
Hea reis oli. Igas mõttes. Ainult päike kiusas vahepeal aga selle pisiasja sai päikeseprillidega kontrolli alla. Ja kui me järve äärde jõudsime ja autos enam rooli keerata ei soovinud, kolis päike kohe loomulikult pilve taha. Aga kui päike käitus minuga täna nagu paha õrritaja, olid seevastu Muhedikud ise nagu ühed rõõmsad päikesed. Me nimelt käisime seal kah.
Suur-suur aitähh veelkord Muhedike perele toreda ekskursiooni ja lahke vastuvõtu eest!

teisipäev, 28. juuni 2011

Nimekiri (pisike)

Soetasin täna omale floksi Creme de Menthe`i, akakapse arctic Fox, ühe tuhkurenela (sest kus on üks, sinna tuleb ka teine) ja väikese igihali Ilumination

esmaspäev, 27. juuni 2011

"Butter and Sugar" ja tiigipeenar

Suures tiigivaimustuses hankisin eelmine aasta kolm siberi iirist. Üks neist, "Butter and Sugar" leppis siinse elu ja oluga ja tervitab mind kahe õiega:


Teised kaks aga vinduvad. Naabrinaise käest saadud sinine võttis ikka lõpuks hoo sisse aga see teine valge iiris "White Swirl" on õige niru. Tea siis, et mis neile ei meeldi. Kaevasin ta välja, juurikas oli ilus, istutasin teise kohta. Ehk ....
Tiigipeenra ehitus kulgeb aeglaselt aga kindlameelselt. Esimene trepiaste sai valmis:


Palgid on toestuseks, keskel kivide ja liivaga tehtud kõndimise rada. Servades istutuspaltsid taimedele. Ega rohkem pilte poolikust peenrast enam ei tee. Head pilti on raske saada kui poole peenra asemel on mingid mulla ja mättahunnikud jms. Teen oma kunstiteose ;P valmis ja eks siis pildistab igast ilmakaarest. Nagunii kolivad ju taimedki seal veel jupp aega edasi-tagasi. Ainuke, mis kindlalt paigale jääb on see trepinurk:


Seal tekkisid kivide vahele sellised toredad tühimikud. Toppisin sinna ühe sõnajala ja tumedalehelise helmikpöörise. Nende alla peenrajupikesele istutasin hosta Ginko Craig`i, tema on hostade seast üks mu lemmik. Ei tea ise ka miks aga no ta on selline vahva.

Nii ja nüüd ma lähen pliiatsi ja paberiga õue, sest terve ports taimi omab sordinime siin aias vaid pisikesel plastikust tükikesel enda kõrval. Elu on näidanud, et see pisike plastikutükk pole eriti purunemiskindel. Täpsustan, ta võib lausa sodiks, no tuhandeks killuks puruneda.

laupäev, 25. juuni 2011

Täna on vihmapüha

Öösel oli tugev vihm, kallas kui pangest. Olin enam kui kindel, et kogu mu aed on hommikul ristseliti maas. Meeldiv üllatus: ei olnud midagi. Isegi enamik pojenge õõtsutas ikka uhkelt oma suuri õisi, mis sest, et läbimärjalt nätskeid.
Tiik oli triiki vett täis ja öine vihm oli ainult kasuks tulnud. Nägin isegi meie kalakese lupsu löömist. Muidu on ta meil kogu aeg peidus.
Vihmapühade tõttu ( no pidevalt tuleb mingit seenevihma täna) olen täna aia koha pealt teoreetik ja lisan blogisse natuke fotosid.
Esiteks imeline pojeng Paula Fey:


Ta on ikka võrratu. Praeguseks on ta muidugi õitsenud juba aga tema roosilik olemus oli ja on ka praegu super!
Ja tiigi ümbrus:


Väike veepeegel koos ubalehtedega. Ja natuke segane pilt teiselt poolt. Täna hommikul toppisin oma vesipalmi kah sinna varsakabja kõrvale.
Sobis hästi.

Tiigikalda kõige kõrgemas tipus troonivad mul kuivalembesed taimed:

reede, 24. juuni 2011

Jaanilaupäev ja Jaanipäev (kiire ülevaade)


Ilm ikka andis ruumi, et juleti tuli põlema pista ja kui teki sees varjus sai olla, polnud ka külm ega midagi. Oli päris lahe Jaan igatemoodi.
Täna aga tegime pisikese rännaku lähedal asuvatesse rabadesse. Kõigepealt Simisalu koos Jägala jõega:


Kus mina loomulikult kohe kättpidi mutta ronisin, sest mul oli ilmtingimata üht taimejupikest vaja.


Natuke maad eemal avastasin vesikarikate, võhumõõkade ja ubalehtede paradiisi.


Fantastiline vaatepilt! Hästi uhke! Arusaadavalt ma sinna sisse ei roninud, see polnud seal mitte inimese rada. :)
Sõitsime edasi ja viskasime pilgu peale ka Kiigumõisa allikaile.



kolmapäev, 22. juuni 2011

Vihmapühad ei aja rohimishimus aiapidajat aiast ära.

Võiks arvata, et ajavad, aga näe, ei aja mitte!
Sain eile tubli tüki tööd tehtud, kaevasin tiigi-jätkupeenart ja istutasin oma potti kängu jäänud salvei-taimekesed maha.


Selline tore ;) peenraosa, praeguse seisuga küll kahjuks ilma õitsejateta + õled esimeses reas istuvate maasikate tarbeks. Aga igal juhul troonib vana kiviaed uhkelt ja alles tiba aega tagasi õitsesid seal tulbid Blue Heron ja hanerohi.
Rohisin ja rohisin.
Najahh aga siis tuli vihm kaela ja ma kolisin, kahjutunne südames, tuppa tagasi. Mitte eriti kauaks. See kahjutunne ei lasknud. Kolisin kasvuhoonesse. Selliste jahedate ilmadega on seal sees ju hiiglama mõnus. Ma olen ikka õlgu kehitanud kui kuskilt ajakirjast olen lugenud, et pange toolid ja lauad omale kasvukasse. Et mingi lebola või midagi.  No jee ma panen, olen ma mõelnud. Kus ma siis oma kurki kasvatan? Ja need temperatuurid on ju ka igasuguseks lebamiseks vastunäidustatud, mis seal kasvukas tekkida võivad.
Aga see aasta on tsipa teistmoodu. Kiirete aegade tekkides jäi mul kasvuhoones tööd pooleli, nii ongi mul avanenud võimalus viinapuu all logeleda. Kasvuka eesotsas on parajalt lai tühi plats. No varem olid seal reas kõik potikesed ja kastid taimelastega. Praegu aga tühi nagu tantsusaal. Tarisin sinna aiatooli.


Viinamari on kobaraid hullupööra täis. Vist see eelmise aasta kuum suvi mõjus toniseerivalt.


Istusin seal niisama ja logelesin ja mõtlesin, et seal võiks veel olla veel üks tool inimesega ja lauake koos kabega, vot siis oleks kasvuhoone elu täiuslik. Mahuks vist küll, ma arvan. Ja uksest saab õue kiigata tiigi poole.


Tegelikult on talv meie kasvukat hullemini lõhkunud kui eemaltki näha on. Aga selle suve seisab ta ikka püsti. Ma loodan.
Kasvuhoone tagumine ots on paksult maisi täis. Kust mina pidin teadma, et kõik seemned idanevad? Ma isegi harvendasin neid natuke.


Peale maisi ja viinamarja kasvavad seal muidugi ka kurgid-tomatid, salat ja till ja pistikud. Midagi eriti uut ma see aasta ei katseta. Üritan sellegagi hakkama saada, mis traditsiooniline.


Ja vaatan, et selle üritamise ajal kasvukas pähe ei tule. :)
Ah jaa. Pistikuist ka paar sõna. Nimelt suskasin eelmine aasta pisikese ligustrioksa kasvukasse sellisesse kohta, kus ta kogu aeg kastetud sai. Läkski kasvama. Panin siis tänavu veel. Ehk lähevad nemadki.
Minu väike ja imelik paradiis. ;)

teisipäev, 21. juuni 2011

Käised üles käärime ...

ja offi peale määrime!
Kiired ajad on nüüd möödas ja on alanud aeg aia jaoks. Ohhhohhhohooo, milline posu maltsa on igal pooll!
Aga sellest ajast, mil aeda kohe kuidagi ei jõua, on ikka natuke kasu ka. Ma mõtlesin välja, et mida oma hukka läinud ürdipeenraga teha. Mis muud kui pojengipeenra! Seal viljakas pinnas ja väga demonstratiivne asukoht. Augustis on sobiv aeg pojenge ümber istutada. Selleks ajaks peaksin ehk platsi valmis saama.
Teine suurem ehitustöö aias ootab ka. See on see tiigipeenra ühendamine järgmise peenraga. Kasvuhoonepeenraga. Aga seda ma omaette teha ei saagi. Lastele hakkas see treppide ehitamine nii meeldima, et seda teeme ikka kõik koos. Ja meil sujus ka see ühistegevus.
Ok. Nii et ma lähen rohima. Minge teie ka.

minu pojengide nimekiri asub siin: link + veel üks, mille nime ei tea, see kevad Mauruselt sain. Ta ei õitse kah. Põeb ümberistutust, õied jäid väikseks ja lõikasin need ära.
Aga seeeest nägin Red Red Rose'i õie ära. No on aga ilus värv!!!

reede, 17. juuni 2011

Üks tähtis uudis lupiinide kohta :)


... no ei ole aega ei blogida, ega aias maltsa rohida. Aga nii palju ikka on aega, et märgata uute taimede ilutsemist aias. Eks siis blogib korralikumalt kui kiired ajad mööda saavad.
Fotol siis uus Mauruselt saadud lupiin. Seeme oli korjatud kollaselt lupiinilt, tulemus siis selline üliarmas roosa-kollane.

esmaspäev, 6. juuni 2011

Omapärane kogemus ehk tumm kui kala

Nädalavahetusel panin turbo peale, et ikka natukenegi aiatöödega järje peale saaks. Ilm oli ilus, töö sujus. Päike soojendas ja tuult oli vaid veidi. Igati ilus suvine ilm. Sain lõppude lõpuks oma kõrvitsad pottidest peenrasse ja kasvuhoone rohitud. Võin endale tunnustavalt õlale patsutada. Suvetuulel hakkas vist aga kade meel ja tekkis tahtmine isegi midagi korda ajada. Ja nii nagu mina kolisin taimed pottidest peenrasse, nii kolis tema minu hääle minu seest kuskile puu otsa. Mida pole seda pole. Häält nimelt. No sosistada saan aga sedagi suure vaevaga, kole valus on. :( Olen tumm. Täiesti tumm. Oi vaeva. See pole üldse meeldiv.
Arstile täna veel ei pääse. Ravin siis vaarikalehtede ja paiselehtedega LINK  Seal põhjus ka ilusasti kirjas: ei tasu nii palju lärmata. :(
A mulle meeldib aeg-ajalt muliseda ja ma juba sündisin sihuke, kõvahäälne. :)


Praegu õitsevad tiarellid. Ai-ai kui ilusad!

Lisamärkus:
Keetsin siis valmis selle vaarikalehe ja paiselehe tõmmise. Väga huvitav. Kas paiseleht sisaldab tärklist? Tõmmis jäi kuidagi kissellilaadne. Kisselilaadne toode :)
Aga vist isegi aitas natuke ja lapsed jõid palju parema meelega kui männivõrsete teed.
Rahvameditsiinis tean veel toorest muna kasutatavat aga mina sedsa küll katsetama ei hakka.
Tumm on paha olla. Hakkan viipekeelt õppima. Ainult naabri koer oli nii kena ja sai aru, et mida ma talle plaksutan. Ülejäänud (lapsed, mees, oma koer) vahivad juhmi näoga, et ahh, mida sa ütlesid?! Veel hullem, suhtuvad nii, et kui ei ütle midagi, järelikult kõik on ok. Vaikimine on nõusolek, eks ole?!

laupäev, 4. juuni 2011

Meid on omaks võetud


Nii kiired ajad on praegu. Ei ole aega aias toimetada, veel vähem aega on blogida. Aed puha hukas, tööd kõik tegemata. Herned külvamata, muru põlvini. Õnneks õitsevad praegu sirelid, nii et peatähelepanu on neil.
Tulbid on lõpetanud. See aasta käis see kuidagi kähku. Kõige uhkem uustulnuk oli see aasta Cartouche:


Eks oli teisigi aga praegu pole aega blogida, teen lühidalt. Noo annan lihtsalt märku, et ikka tegutseme. Ja aed on sama koha peal kus ennegi. Koos sääskedega. Neid sama palju kui mullu ... :P
  Võtsid meid omaks, kurinahad. Aga õnneks on teisigi, kelle meelest me sobime. Nimelt on meie Kakul sarved peas:


Võttis omaks kasvukoha! :) Vahva!

Tiik on laevatatav.