Aasta 2010 fotodes

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma paljastama ühe põhjuse, miks ma üldse fotojahist osa võtma hakkasin. Oli selline omakasupüüdlik soov, et ehk mõni targem juhendab, et kuidas paremaks pildistajaks saada. Avaldab saladusi, soovitab nippe. Mul oli ju juba aastaid hinge peal, et mul ei õnnestu oma ilusaid tulpe õieti pildistada. Et fotod jäävad kehvakesed. Omast arust oled ilusaid õisi pldistanud aga hiljem on fotol vaid varred, lehed, massiliselt mullakänkraid ja loomulikult mingid eriti rasvased umbrohud. Nüüdseks on lillede pildistamist igal suvel hoolega harjutatud ja aasta 2010-ga (3. vai 4. suvi kus põhiline tähelepanu sellel tegevusel) olen rahul! Nüüd juba tean, et mis kõrguselt pildistada, kuhu kastid/eterniidiplaat valguse ette panna, pildistada päikesega, varjus või vihmaga ...

Siin siis pisike näitus parimaist ... vist.

Alustuseks tehnilise jamaga foto aga armsa tegevusega:

Ja siis tulbid:

 Milline suurepärane värv ...

Siin õnnestus mul päikese vanniskäik fotole saada:

Ja jälle:

Lilled ja tants:

Teiste piltnike aastanäitused: parim fotokraam: link.

Ilusaid, rahulikke ja armsaid pühi kõigile!

Päris hea retsept! Poleks uskunudki. Vahele panin mustsõstra-toormoosi, peale tekitasime tuhksuhkrust lumehelbe.

Ohh milline õnn on jõmmidele see kuuse ehtimine. Ja missugune mäsu!

Ilusaid pühi kõigile!

Täiesti ebasündsalt mõtted hoopis kevades.

Olen küll 100% jõulumeeleolus, küpsetan kakku, hakin porgandeid ja kaklen mehega, et kas üks tänapäeva naine ikka peaks päev otsa hakkima, viilutama, kraapima, keetma, segama, maitsestama, toppima, täitma, jne, jne päev otsa kuuma pliidi ääres ja et tulemuseks oleks plastkarbikese sees sült, mille saan poest 10 krooniga kätte?! Mees ütleb, et no siis on mitu plastkarpi! Ma küsin, et kes see sööb neid siis? Kuu aega ühte sedasama sülti? Lapsed, aitähh, kui jõululauas maitsevadki, ise siis lutsutagu seda sülti ve? Kuu aega? 
Ok, aitab jõulumeeleolust. 


Aiainimene on aiainimene ka talvel ja ma leidsin "Seemnemaailma" lehelt omale vajalikku inffi.
DAALIATE HOIDMINE TALVEL.* Kaevake juuremugulad välja, püüdke neid mitte vigastada, puhastage mullast ja pange kuivama lahtise ukse ja akendega kasvuhoonesse. 5-6 päeva pärast  lõigake varred  maha 3-4 cm juurekaelast. Lõikekohale raputage pulberlupja. Veel nädal hoidke daaliaid temperatuuril 20...25*C. Selle ajaga jõuavad lõikekohad ja mõrad korgistuda. Kasti (80x50x60)asetage tugev paber nii, et selle ääred jääksid välja. Põhja raputage 3 cm paksuselt mulda ja asetage sellele kiht mugulaid, katke nad mullaga püüdes täita kõik tühikud. Seejärel asetage uus kiht jne. Täidetud kast sulgege paberi äärtega. Sellisel viisil säilivad daaliad peaaegu 100%-liselt.
* Daaliaid võib säilitada lahtises riiulis keldris temperatuuril 3...6*C ja õhuniiskusel 70%. Et ei tekiks seisvst õhku, tuleb umbes kolm korda nädalas lülitada sisse ventilaator 20-30 minutiks.
* Talvisel hoidmisel on daaliate juuremugulate mädanemine üsna oluline tegur. Kõige sagedamini algab mädanemine varreosa ülemisest otsast, st. kohast, kust lõigati ära vars. Mädanik pääseb tema mahlakate kudede kaudu kiiresti alla ja haarab juurekaela. Hukkumist soodustab ka asjaolu, et esialgu ei erista väliselt  tervet mugulat haigest, ja haigus lööb välja siis, kui päästa pole enam võimalik. Mädanikust võib hoiduda lihtsal viisil- varretüüka puhastamisega. Pärast varre eemaldamist tuleb terava noaga kaapida varretüüka koort. Peale seda kuivatage kahe-kolme tunni jooksul.
* Et mugulad talvel ära ei kuivaks, võib nad katta savi kihiga. Peale daaliate väljakaevamist raputage mugulad mullast puhtaks ja kuivatage nelja päeva vältel. Seejärel puhastage täielikult mullast ja kastke 12 tunniks tume-roosa kaaliumpermanganaadi lahusesse. Peale seda, kuivatades mugulaid õhus, kastke iga mugul savimörti, mis on hapukoore paksune, ning kuhu on lisatud väike kogus mingit fungitsiidi ja kuivatage kuni tugeva kooriku tekkimiseni. Seejärel viige daaliad kuiva, külma keldrisse. Kevadel toksige kergelt savi kest puruks, ärge püüdke seda eemaldada. Istutage mugulad maha.
* Daaliate säilitamiseks on sobivaim kelder temperatuuriga +1...+7*C ja suhtelise õhuniiskusega 80%, sellistes tingimustes kuivavad mugulad vähem,ega hakka enne õiget aega kasvama.
* Sobivad ka kuivad ja jahedad ruumid , näiteks keldrid temperatuuriga +1...+10*C ja niiskusega 50-80%. Desinfitseerige mugulad hoolikalt, katke kõik tühikud liiva, peenestatud turba, perliidi või vermikuliidiga.
* Kuivades ja soojades ruumides (korter, köetav kelder) tuleb juuremugulad väikestesse kilekottidesse, puistata sinna väga kuiva isoleerivat materjali (perliit, vermikuliit, turvas). Täidetud kotid tuleb tihedalt kinni siduda.
* Kõige vähem sobivad soojad ja niisked ruumid. Kuid ka siin on võimalik mugulaid säilitada kattes nad parafiiniga. Veege nõusse asetage teine nõu parafiiniga ja asetage pliidile. Kui parafiin on temperatuulil 52-58*C asetage mugulad hetkeks parafiini sisse. Kui kest tahkub, korrake protseduuri. Töötlemiseks sobivad hästi kuivatatud mugulad. Säilitage neid kuiva turba või saepuruga tihedalt suletud kilekottides. Enne istutamist mudige mugulaid õrnalt, et kest praguneks (ei ole vaja eemaldada).
* Juuremugulaid tuleb talve jooksul mitu korda kontrollida. See on eriti vajalik algajatel aiapidajatel, kes ei valda säilitamise metoodikat. Mädanenud osad lõigake kuni terve koeni ja töödelge kolloidväävli ja kustutatud lubja seguga vahekorras 1:1, või fundasooliga. Väga häid tulemusi annab lehtpuu söega töötlemine. 
* Väga tähtis on sügisene õigeaegne maast üles võtmine. Kaevake nad kohe välja peale maapealse osa hukkumist öökülmade läbi. Hilineda ei tasu- võivad tekkida uinuvad pungad, mis sel ajal võivad olla taimele hävitavad.
* Suve lõpus võtke tarvitusele abinõud, mis takistaksid hiljem alumiste varreosade kahjustumist külmadega. Augusti keskel eemaldage alumised lehed, see kiirendab kudede puitumist. Kuu lõpus mullake daaliaid 10-15 cm. Kuna säilitamisel kahjustub esimeses järjekorras tüügas, või vana juuremugul, siis lõigake vars kuni 5cm kõrguselt, suured mugulad aga jagage. Vanad osad hävitage, säilitamiseks valige noored.
* Püüdke daaliad välja kaevata kuiva ilmaga. Eraldage keldris koht ja tehke plaatidest põrand. Sellele puistake okaspuu saepuru. Daaliate maapealne osa lõigake ära, jättes tüüka kõrguseks 35-40 cm. Juuremugulad asetage saepurusse ja katke nii, et peale jääks ainult ülemine osa tüükast. Kui taimed olid välja kaevatud vihmase ilmaga, pole niisutada vaja, vastasel korral niisutage kindlasti kastekannuga. Kui talve keskel saepuru kuivab, niisutage. Sellisel viisil säilib istutusmaterjal ilma kadudeta kevadeni. 

Pildid eelmise postituse juurde

Päris korralik ...

... on see lumesadu ja tuisk, mis eile algas ja päris pole praegusekski vaibunud. Öösel lõi isegi välku.
Kuni alevini tee (3,5 km) on lume all, no nii umbes meetri kõrgune ühtlane lumekoorem. Mees pani jala ajama, alevisse tuleb ülemus vastu, no et ikka tööle saaks. Koolipoiss jäi koju. Kas tal sellest just erilist rõõmu on, sest ülejäänud kaaskodanikud põevad mingisugust eriti peent nohuhaigust ja nii kipub temale ülevaataja, käsutäitja ja pääliku roll jääma. Mingi nipiga peab ta mingi hetk küttepuid juurde tooma, kuurini pole küll palju maad aga lumi on nabani.

Ma pean päris tõsiselt järele mõtlema, et kas ma tohin mingisuguseid soove ilma koha pealt üldse avaldada. Kord soovisin vihma ja pärast seda oli kogu suvi vihmane. Eelmise aasta lumerohke ja külm talv oli ka minu sõnutud, samuti soovisin 2010 aasta kevadel, et suvi tuleks nii soe nii et aitab. Lubasin endale, et ei avalda enam mingeid soove ilma koha pealt aga oleks vist ka seda meeles pidama ka joonistamiste koha pealt.
Vaata mu eelmise postituse joonistust. Aga ärge väga kurjad olge, ma alles õpin oma väge tundma :P

Teateid tegelikkusest.

Lillekasvatajale mõisteti tingimusteta vabadusekaotust 7 kuud. Halva käitumise korral karistusaega pikendatakse.

Kas keegi mingit head täringumängu oskab soovitada?

Külmakuulutajad platsis!

Täna hommikul olid leevikeste seltskond samuti köögiakna taga pruukosti võtmas. Nii et siis, no ma ei tea, läheb külmaks siis? Külmemaks veel kui praegu? Prrrrrrrr.
See linnumaja otse akna taga oli hea mõte. 99 % Näeb igasugu huvitavaid linnu-askeldusi. No näiteks üks hommik sõi tihaste kolmik kõhud kenasti täis ja siis hakkas lund lükkama. Ausõna, ma ei aja jama. Maja taga on jasmiinipõõsas, kus nad muidu istuvad kui kordamööda majakeses söömas käivad. Ja hakkasidki jasmiinipõõsa oksi puhtaks lükkama. Väikeste sammukestega mööda oksa edasi ja nokaga siuh-säuh vasakule-paremale mööda oksa. Nagu luuaga pühiti lumi oksalt maha. Kõik jämedamad oksad tehti puhtaks.
Ja neil on oma järjekord, mismoodi söömas käiakse. Tihased söövad enne kui varblased. Varblased ootavad seni põõsas kuni tihastel kõht täis ja huvi kadunud. Ja kui leevikesed tulid, lendasid nii tihased kui varblased üldse minema.
Ah jah, see 99% hea ja et mis see 1% on siis?
Kass lä'eb laisaks. Ainult vaatab akna taga linde, saab oma action'i vajaduse sealt kätte ja pärast sööb spets-kassitoitu ja magab.

Ja hiirtel on pidu! Närisid, kuramused, jahukotti augu. Oma viga ka natuke, mis ma jätsin jahukoti kapi otsa, kappi sisse oleks pidanud jätma! A ma arvasin, et mul mitu kassi, et mul hiireprobleemi pole.
Tutkit. Kassid on aga kassid on laisad.

Veeretavad lõngakerasid hiirte asemel. Palgalt maha?!

Lumised

Need fotod on nüüd tehtud enne suurt tuisku ja lumesadu, mõned päevad tagasi. Siis olid eriti lahedad minu vigurid, esiteks must mänd:

ja teiseks Korea seedermänd: 

Sellised mõnusad pikkad okkad neil mõlemal.

Praeguseks on lumi meie aiatiigikese üsna kinni katnud aga nädalake tagasi pakkus ilusaid vaatepilte.

Hea ikka, et lund tuli. See must ja märg maa on nii ära tüüdanud. Varsti saab ehk suusatamagi!

Mesi, kaneel ja sukaadilaadne toode.

Eile tegin teist korda elus kohupiimakorpe. Ai kui njammad kukkusid välja!

Põhjaks tavaline pärmitaigen kuhu segasin vürtsitamise idee tarvis sukaadilaadset toodet. No nii hea maitse andis! Ja seda ainet pole eriti keeruline teha midagi. Pesed sidruni hoolega ja lõikad selle kollase koore õhukeselt maha, hakid puruks, segad suhkruga, jätad külmkappi seisma. Õiget sukaadi tuleks vist keeta aga see keetmata segu jääb krehvtisem.

Kohupiima maitsestasin suhkru ja kaneeliga. Soojale korbile määrisime veel mett ka. Oi njamm, njamm.

Lilled tuppa, tali tuleb, lumelell on õues juuuu ...

Eile tõin oma Scilla Peruviana tuppa aknalauale aaloede kõrvale. Enne oli jahedas ja pimedas ja pisut niiskes mullas, nö. ajatumas. Oi, talle meeldis see soojale aknalauale kolimine. Tugev muutus kohe üheainsa päevaga! Muid sibullilli ma see aasta ajatama ei hakka. Ka ämblikliilia pääseb potti kasvama alles varakevadel. muidu ju mässaks nendega aga minu toataimede seltskond on nii suur, et lihtsalt pole ruumi. Kõik aknalauad paksult rohelist rahvast täis.
See aasta on talvel toataime elu nautimas ka Dichondra argentea. Jagasin ta mitmesse potikesse ja kevadel loodame ja proovime ta aeda tagasi asustada. Mulle sellised väikesed ronijad-kukkujad meeldivad. Üks on hanerohi, mu suur lemmik, teiseks erivärvilised igihalid, kolmandaks umbrohi kassiratas, neljandaks nii roheline kui kollane metsvits ja viiendaks mingi roniv pisike münt. Õnneks on see münt suht külmakindel, siiani ilus roheline, proovin ta määrata, siis teen pilti ka

Hommik ja uued tarkused ja teadmised ja küsimused

Mulle meeldib see "Sõida maale" saade. (link) Asjalik saade ja õnneks ei vaja ka imelikke sponsorreklaame, nii et liigse reklaami vaba. Hea vaadata. Keskendub tähtsamatele asjadele ja ei teki prohmakaid.
Täna oli saates kaks huvitavat momenti, mis eriti minu tähelepanu võitsid. Esiteks see kena proua, kes sigurit kasvatas ja teiseks muidugi see maikuine aed koos prouaga, kes lubas, et ega ta seda aeda enam suuremaks ei tee. :D Selle preale me mehega pahvatasime korraga naerma. Nii tuttav lause oli. Ja selle lause tegelik tähendus meile hästi teada. ;) No ta seal mainis veel, et Korea nulg on külmaõrn. Seda juttu olen viimase poole aasta jooksul palju kuulnud. Varem arvasin just vastupidist ja minu nulukene on juba kaks aastat minu krundil klimaatiliste tingimuste poolest kõige hirmsamas ja 100% kindel, et külmemas kohas kasvanud ja aina ilusamaks muutunud. Talvel on seal tuulekael,nii et kui vähe tuult on, siis pühib sadanud lume kohe ära. Mees arvas selle peale, et meil seal on see niitmata kõrge hein, mis teda seni kaitsenud on. Et vähe kõrgemaks kasvab, siis hakkavadki külmakahjustused tulema. Ei tea siis, istutaks ta kevadel ümber vä? Vähe tuulevaiksemasse kohta?

Nii et siis sigur ja sigurikohvi. Tahaks ka proovida. Ei tea, kus seda müüakse? Meie kandis nagu ei ole neid va ökopoode. Ja siguri kasvatamist tahaks ka proovida. Ja sajakahekümne aastaseks tahaks ka elada nagu mägilased. Et lahe oleks 80 aasta pärast jälle selle ise istutatud (10 aastat tagasi umbes) männi juures poseerida. Ei tea, missugused me oleksime siis?

No 10 aastat tagasi oli see mänd mulle alla põlve, tavaline männiistik nagu nad ikka on. Ai jah, see foto sobib hästi "Fotojahti" mälestuseks minust ja minu sõberpoiss männist mulle ja minu sõberpoiss männile. Koerast rääkimata ;)
Teised fotojahtijad (link)

Tihase maja

Rähni majast me juba rääkisime, nüüd räägime tihase majast:

Meie selle aasta linnumajast. Lihtne vigur ja linnud võtsid hästi omaks. Ripub meil köögiakna taga ja tihased, varblased seerivad seal peaaegu kogu aeg. Eriti palju on neid hommikul vara.
Mehe lemmikud. Tema ehitas selle maja (täpsemini. lõikas) ja tema toidab. Isegi rosinatega.

Kanakotlett tekitas uimases koduperenaises positiivset emotsiooni

Tegin täna elus esimest korda Kiievi kotletti. Olin absoluutselt kindel, et see läheb mul nässu ja kinnitasin oma perele ka kogu aeg, et "täna sööte kõrbend kana!" või et "peale keeduriisi õhtaks muud polegi" või et "mis võileibu te tahate?"
Aga see ei läinud nässu! Väga hea tuli välja!

Kõik sõid ja kiitsid. See paneerimine, kordamööda kord munas siis riivsaias, vot see oli küll paras mätsimine aga tulemus õnnestus hästi, miskit ei lagunenud ja kõik oli parajalt küps.
Lahe! Ma olen fantastiline kokk ja kanakotleti-kunn! Järgmine kord võtan lehttaignatorukesed shefiiritäidisega ette.

PS.: ilusat värvilist sügist ikka on veel, oleneb lihtsalt, et kuhu vaadata. ;)

Üks päev teiste seas

Lumememm nr. 2.

Täna pole nagu eriti töö meeleolu. Mõtlesin siis hoopis vahelduseks pisut kokandusele pühenduda. Kiievi kotlett (link retsepti juurde)
Retsepti just 100% järgima ei hakka, no ürdivõid teen tiba muud moodi.
Eks pärast näeb siis, et mis ja kus ja kas õnnestus või mitte.

Pilt

Oktoobri algus Jänedal ehk ida-kiviürt

Rähnimaja uudised

Nagu minu kirjastiilist jÄreldada vÕib, hakkab elu rähnimajas tasapisi jälle korda saama. Aga eelmiste postituste kirjavigu ma parandama ei hakkagi, las jäävad mulle mälestuseks sellest segasest ajast. Samuti tõstan paar mälestuste fotot siia blogisse, arhiveerin, nagu ikka, pole ju mõtet vana arvutikasti nende pildilahmakatega traumeerida.
Kaks ja pool aastat tagasi kevad minu praeguses roosi-pojengipeenras:

Seal oli posu põõsaid, võsa täpsemini, iidvanad mustsõstrapõõsad, lumikellukesed ja mairoosipuhmad. Ma siis seal juurisin ja juurutasin ja sel suvel oli see koht hoopis selline:

Kas just paremuse poole aga värvilisem igaljuhul. Pärast pojenge eputab mul seal veel kaks roosi aga neist on nii palju räägitud, et mis ma ikka enam. Lähevad veel uhkeks.
See sügis disainisin seda kohta veelgi aga tulemust vaatame alles järgmisel klevadel. Näiteks kolisid sinna Thela juurest toodud iirised kuna Muhedik ütles, et iirised tahavad niru maad ja otse sirelite kõrval on maa niru. Tekitasin paeplaatidest salaraja, et lapsed lillepeenrast üle põõsasse pääseksid ja iirised on seal ümber ilusad värvilised. Või muidu toredad suured lehed. Eks näeb siis, et kuidas välja kukkus. Aastal 2011 kevadel.
Tjah, sest praegu on ilmad nirud, märjad, sopased. Väljas oleks üht-teist teha küll aga sellises tilkuvas kliimas ma küll olla ei taha. Toaski küll tegemist. Niipalju ma tegin, et enamus roose on oma muldamised kätte saanud. Noo ja varem sügisel sai üks korralik seenhaiguste tõrje pritsimiste näol ka tehtud. Muud midagi. Ah noo sügisastrid õitsevad  vägevalt ja väikesed mägimännid, mis suvel teiste varju jäid on nüüd kui uhked siilimütsid igal pool nähtaval. Väiksed männid - keskmised männid - suured männid - vanad männid - kardinapuu konksud:

Rähnimajas peavad sobivad konksud olema.