pühapäev, 31. mai 2009

Varskapsas

Kogu jutt ja pilt kopitud seemnemaailma lehelt (raudselt jääb üheks mu lemmikuks!):

Hiina varskapsas Prima F1 (pak-choi) Prima F1
Tootja: NK


 

Vähenõudlik ekstravarajane ja kõrgesaagikas hübriid. Külvamisest valmimiseni kulub 50-55 päeva. Pikantne maitse. Viljakus: kuni 20 kg/m2 kilekasvuhoones ja 5-7 kg/m2 - avamaal. Võib kasvatama nii suvel, kui sügisel. 1 gramm = 300-400 seemet. 0,2 g.

Hiina varskapsas on praegu vähekasutatav aasia taim. 
Kuid see taim erineb erilise maitse poolest ja teenitult tuleks teda kasvatada euroopas. Aga idas omab ta suurt populaarsust. Ta annab valgeid pehmeid varsi mis on hea maitsega, oma väljanägemiselt meenutab ta lehtpeeti. Varsi valmistataks toiduks ja süüakse nagu sparglit. Rohelisi lehti võib kasutada nagu spinatit, agrotehnika langeb kokku hiina lehtkapsa omaga. Varskapsas on palju vähenõudlikum mullastiku suhtes. Sügisel haritakse pinnas ja lisatakse sõnnik või kompost 4-5 kg ruutmeetrile. Veel parem on kasutada kõdukomposti või kõdusõnniku leotist. Seda lisatakse kevadel 5-8 L ruutmeetrile. Sellega kastetakse read seemnetega või taimedega ja veidi segatakse mullaga. Võib kasutada mineraalväetisi. Ühele ruutmeetrile lisatakse kevadel 10-15 gr ammooniumsalpeetrit, 15-20gr kaaliväetist 15-20 gr topeltsuperfosfaati, või vastav kogus kompleksväetist. Osa kaaliväetist on hea asendada kõduga 100 gr üks teeklaasitäis. Külvatakse tavaliseltes imestel juuli päevadel, kesksuvel. See on parem aeg kui varakevadine külv. Külvatakse kohe peenardele ritta sügavusega 3-4 cm. Seejärel tõusmed harvendatakse. Ridade vahe on 35 cm, taimede vahe 30 cm. Võimalik on ka varakevadine külv pottidesse, seejärel väljaistutus peenardele. Seemneid ei tohi külvata värskelt kaevatud mulda. Kobedat mulda tuleb tihendada. Hooldus seisneb pealtväetamises. Nagu kõik kapsad, on ta nõudlik regulaarsele kastmisels. Regulaarselt peab hävitama umbrohtu ja kobestama. Vegetatsiooniperioodil tuleb 1-2 korda väetada rohtsete taimede leotisega või verejahu lahusega. Samuti on kasulik väetada peale pikka vihmaperioodi. 
Koristus: Suvisesest külvist kasvanud taimed koristatakse septembris enne külmade saabumist. Haiguste ja kahjurite profülaktika on sama nagu teistel kapsaliikidel. Uuesti võib samal kohal kasvatada 3-4 aasta pärast.

Üks lehtkapsa liike, moodustab püstise lehtede roseti läbimõõduga 20-40cm. Saagikus- 16-18 kg/m2 kasvuhoones ja 4-5 kg/m2 avamaal. 
Agrotehnika iseärasused:
 avamaale ja kilekasvuhoonesse. Hiina kapsast võib kasvatada kui varasuvist ja sügisest kultuuri. Hiina kapsas ei talu ümberistutamist, seepärast kasvatatakse teda kõige sagedamini otsekülvist kasvukohale. Külvatakse aprilli lõpus. Istutusskeem: 30-40cm * 15-20cm. Valmimisaeg: varajane: lehti võib korjata 40-50 päeva peale külvi ja 25 päeva peale istikute väljaistutamist. Vili: kapsale iseloomulik omapära- lai lehevars, mille otsas on äraspidimunajas leht. Leheroseti läbimõõt 20-40cm. Päid ei moodusta. Vastupidavus: külmakindel, kahjustub vähe haigustest. Kasutamine: salatitesse. 
Pöörake tähelepanu sellele, et... toiteväärtuse poolest on hiina kapsas lähedane valgele peakapsale. Väga kiiresti valmiv, külmakindel, seepärast on võimalik saada varajast vitamiinirohket saaki. Hiina kapsas on vähenõudlik agrotehnika suhtes, teda võib kasvatada otsekülvist avamaale. Võrreldes teiste lehtkapsastega haigestub vähem, mis kindlustab kõrge saagi. Hiina kapsa mahlakatest lehtedest saab suurepäraseid salateid ja garneeringuid.
Kas te teate, et... vaatamata sellele, et hiina kapsas on toiteväärtuselt sarnane valgele peakapsale, sisaldab ta temast 3 korda rohkem C vitamiini. Omab võimet lahustada võõraid valke, mis satuvad verre, seepärast puhastab organismi kahjulikest mikroorganismidest. Hiina kapsa lähedalt sugulane- pekingi kapsas, ei ole vähem kasulik, vitamiinide ja valkude sisalduse poolest ületab ta nii valge peakapsa kui ka hiina kapsa. 


Ja kõige lõpuks lisan kommentaari omaenese kogemusest: külvasin kevadel kasvuhoonesse kahekordse katteloori alla. Mingit spets väetamist ei teinud. Kastan ainult üsna rohkelt. Ühe ümberistutuse tegin ka, talusid hästi, mingit seisakutki kasvamise tempos ei tekkinud. Toiduks katsetasin kahte suuremat taime. Maitselt jube nämmad, mahlased, hiina klapsa maitsega ja varred on mõnusalt krõmpsud. Ma arvan, et sobivad nii toorsalatitesse kui ka supi ja kevadrullide sisse. A suppi tuleks nad lisada keetmise lõpul arvatavasti, et neid mitte pudruks keeta.

laupäev, 30. mai 2009

Saagikoristus algab!

Kevadine esimene saak, redised, on koristatud ja söödud. Kahjuks ei ole ma suurem asi redisekasvataja. Redisesaak on mul alati kehva. Aga see eest tõotab varsti head kapsa ja salati saaki: Esiteks hiina kapsas ja teiseks hiina varskapsas:
Toda varskapsast valisin täna paar suuremat taime juba toidulauale. Väga-väga hea maitsega nii varred kui lehed! 
Kasvuhoone on ikka hea asi! Ikka mõnus kui ilma poes kolamisteta saab juba salati lauale.
Ja melonikesed kasvavad:
Tekitasime melonile nö. kahekordse elamise. Aknalaule lisati kõrgemale üks laud ja seal ta siis on koos ühe suurema ja veel kuue pisema pojakesega.
Ja siis veel lõpetuseks üks pildike tollest kõrrelisest, mida eelmine kevad külvasin:
Väga raske on sellist kõrrelist pildistada. Tegin vähemalt 20 pilti enne kui sobiliku sain. Enam-vähem. Ma arvasin, et ta jääbki selline pikkade pehmete nö. "sorakil juustega" aga tema on hoopis selline siil! Aga noh, sihuke ka vahva!

neljapäev, 28. mai 2009

Üks koristamine ja ilus plaan

Juba ammu oli meil siin õue peal pinnuks silmas vanaaegne kelder. Algusaastail siin maal elades proovisime teda küll kasutada. Ja noh, eks see kartul säilus seal kah. Aga ideaalsest oli asi kaugel. Esiteks oli ta jube niiske. Märgadel aegadel oli kohe kuulda ja näha kuidas vesi seal mööda seinu alla siriseb. Teiseks: eks ta üks talvine rottide toitmise koht oli. Prrrrr, jäkk jäkk jäkk!
Eks teda remonditi kah mitmeid kordi. Kuni selgus tõde, et liigne niiskus on oma töö teinud ja kelder on seestpoolt hoopis vanakurja majavammi poolt asustatud. 
Ega siis midagi. Kelder pealt ära ja kogu sisu mauhti keldrisse sisse.
Muu ehituspraht ka veel otsa (meil seda ikka jagub!) ja keldri asemele tuleb lame maa. Esialgne plaan, et mis sellest kohast siis saab, oli lihtne. Et jääb lihtsalt küttepuudega tegelemise koht. No sihuke koht ju peab olema lihtsalt! Kus neid saagida, lõhkuda ja riidas hoida. Igati sobilik.
Aga!
Siis ehitas mo miis ühele teisele mehele vat sellise toreda suveköögi! Ta võib muideks kõigile soovijaile taolist müüritööd teha. Abihoonetele vundamente võib ka valada. (See oli reklaamipaus)
Nohh?! Me tahame ju ka sellist toredat suvekööki! Ja see vana keldriase vana küüni kõrval (ja teisele poole jääb minu ürdipeenar) oleks selliseks õhtuseks heaäraolemise istumiseks justkui loodud! Et ehitaks sinna kah mingi toreda kamin-ahju, ei tea kas itaalia pitsaahju vai vene pärase leivaahju moodi. Siis ilusad pikad pingid. (Palkidest, mis maja lõhkumisest üle jäid ja oma otsust ootavad juba mõnda aega) Jupp pergolat, kus roniks metsviinapuu. Lauake ja paeplaatidest laotud põrand... noo minu meelest saaks seal ühe mõnusalt omaette istumise platsi teha. Just et omaette, sest praegu asub ju meie grilliplats otse akende all. Paari aasta pärast näeks see asi välja nii, et kui vanainimesed tahaks oma hilisõhtust grillipidu koos kerge õllega ette võtta, siis teeksime seda ju otse oma väikese tütrekese magamistoa akna all. See pole ju normaalne, eks ole? Vot! Sellepärast peavadki vanainimesed-lubjakad koos oma grilli, õlle ja vanaaegse muusikaga kuskile tiba eemale kolima.
Minu meelest väga hea idee. Teised vast ka keegi väga vastu ei olnud. Poiss lubas ühe spets programmigi arvutisse tõmmata, kus siis hakkame tolle grilliplatsi ideed kavandama. No ja kasvuhoone projekti on seal ka arvatavasti mõistlik teha.
Plaanid, plaanid, plaanid! Millal see kõik ükskord tehtud saab! Ja kui see tehtud saab, kus me siis oma puid lõhume!?

kolmapäev, 27. mai 2009

Eks minagi ... (muttidest ja tulpidest)

... tahan ju pisut eputada, et mis mul on ja et, oh kui tore jaa...
Parrotite peenar: 
 Suure toa akna all hilised topelt ja rohetulbid:
Njah, püvililled ka. Minu mutivalvurid. Muidu, ilma nendeta oleks mul vist mingi mutimaastik, ma kahtlustan. Aga ehk mõjub mu kassikari ka muttidele häirivalt. Igal juhul Kreisy Tiiger käib hoolega mutimullahunnikute otsas kükitamas. Ses suhtes väga mõistlik kass. 10 + punkti talle!

esmaspäev, 25. mai 2009

Kihlveokontor

Härrad ja prouad! Tehke oma panused! Mul kasvab toas lõunapoolsel aknal kaks melonitaime. Praeguseks nad juba õitsevad, on nii isasõied kui emasõied. Käin nagu mesimumm neid pintsliga tolmutamas. 
Nii et tehke oma panused, leedid ja dzentelmenid, et kas ma saan sealt melonit või ei saa ma teda mitte!

laupäev, 23. mai 2009

Teade naabriprouadele ja ümisemine laada teemadel

Mul on terve posu täitsa ilusaid brokkoli ja lillkapsataimi. Ja mingit kummalist salatitaime. Ja siis veel toda kummalist maasikaspinatit, pidi ka salatiks sobima aga meile ta ei maitsenud põrmugi. Meie meelest sobib ta pigem kuskile ürdipeenrasse ilutsema. No ja lastele mängusupi keetmiseks. No et astuge läbi kui arvate, et soovite ka taimi. Muidu ma viskan nad vast ära. No tõesti liiga palju on neid!

Ah jaa! Homme on vist Roosna-Allikul laat. Ehk ei saja. Loodetavasti. Mul kurgitaimed veel soetamata. Või saabki oma uut vihmavarju katsetada. 

reede, 15. mai 2009

Noh, täna oli juba parem!

Kevad tuli justkui tagasi. Ja ürdipeenrasse sain järgmised seemned külvatud: 
piparmünt (mul oli kunagi aias toda isegi kahes kohas ja kasvas nii et mühises aga mees koos niidukiga on kangem ja võitis!)
saialill (muidu mul oli ikka see va tavaline, nüüd külvasin uue sordi Pacific Beauty. Vau... õite peen)
lehtpeet, lehtmangold Rubiin (seda sai nüüd vist küll natuke vara külvatud vist)
aeduba (madal, sort teadmata, olen kasvatanud neid juba aastaid, seemned sain kunagi hirmammu oma vanaemalt)
ja istutasin pisut oblikat (kunagi ammu külvasin aianurka toda oblikat aga nad läksid nii võimsaks, samal ajal olid paksult umbrohtu täis ja ma tüdinesin neist ära. Proovin uuesti. Mis ürdipeenar see ilma oblikata on?!)
paar kressiseemet (eelmise aasta sortidest korjasin)

Eelmisest külvamisest on kummel tärganud. Jess! Ma ei tea kuidas see võimalik on aga olen kummelt üritanud juba aastaid oma aeda meelitada aga see pole eriti hästi õnnestunud.
PS.: Vihma meil eriti märkimisväärselt ei tulnud. 


neljapäev, 14. mai 2009

Uhhuuu :(

Appi, ma igatsen õue! Seal on nii palju teha! Toas ainult korista kogu aeg. Nõme tegevus... Aga väljas on külm, oi kui külm

kolmapäev, 13. mai 2009

Maakad käisid suures linnas.

Tallinnas siis nimelt. Vanalinna väisamas, nostalgiat taga otsimas (endised linnauntsantsakad ju oleme ikkagi), asju ajamas ja muidu shoppamas. Vanalinnas käisime kõigepealt Harju tänaval ää. Polegi varem aega saanud seal üle vaatamas käia, et mismoodu seal siis nüüd on peale uuendustöid. Ei meeldi mulle kui kuskil ripnevad nukralt mingid varemed nagu surnuaed. Nagu see Harju tänav enne oli. Masendav ja arusaamatu. Elu läheb ju edasi, mida see noorem põlvkond peab siis tegema? Pidevalt kuskil haua äärel tolknema? Seal oma lõuna-võileiba näkitsema? Aa ei! Õnneks on säilitatud kõik vajalik vana ja juurde tekitatud ilus ja asjalik uus. Suur aplaus minu poolt selle kujunduse eest seal! Nii vormilt kui sisult. Esiteks siis Nõelasilma tänav koos ekraaniga, kust saab ajalootundi kuulata. Teiseks lastele mänguplats. Väga vajalik koht ju, eks ole!
Üldpilt. Väga super, et seal on just lamamistoolid! Inimestel ju meeldib seal platsidel puhata muust linnamelust. Purskaevud olid peidetud klaasplaatide alla. Nii et vesi on olemas aga paha pätt sinna prahti visata ei saa! Hea lahendus! Linnale igati sobiv!
Mõnusad sirgpeenrad. Klassika ei lähe iial moest!
Hiljem kondasime veel pisut mööda kõrvalisemaid tänavaid.
Ars longa. Nostalgia. Kunagi on ise ka vanalinnas tänavaid maalitud...
Ooo, milline salapärane aed!
Ja pärast linnatuuri sõitsime Ülemiste keskusesse ja ostsime mulle tarviliku töövahendi:
Sihukest pisikest, kerget ja odavat trimmerit plaanisin omale soetada juba aastaid. Ikka peenraäärte ja põõsaaluste korrastamiseks. Aga ikka kahtlesin, et sihuke kahtlane vidin, see läheb ju kohe katki. Aga suure trimmeriga mina töötada ei saa. Raske on. Seljale mõjub halvasti. Enam-vähem kohe käib krõps ära. Töötamise liigutused on lihtsalt sellised, väga AI -AI minu seljale. 
Tollele vidinale aga anti kaasa ka pool aastat garantiid. Küll, et kogu suvi rahus trimmerdada. Iseasi palju ta elektrit kavatseb ära süüa.

pühapäev, 10. mai 2009

Ilus päev ehk kingituste nimekiri

Tänase päeva puhul sain ma massiliselt kingitusi. 
Kõigepealt (see oli juba üleeile) sain kingituseks ilusat kitarrimuusikat (Suure poja kingitus)
Täna hommikul sain musi ja lilli (mehe kingitus)
Päeval sai massiliselt ürdipeenras mätast kooritud (Suure poja kingitus)
Veel anti keset päeva mitu tundi vaba aega rahulikult kasvuhoones siblida (Pisipoja kingitus, kes nagu mauk õues vankris paksu und soostus tegema)
Kasvukas sai peaaegu kogu ruum rohitud / kaevatud Väikese Abilise kaasabil. Samuti istutasime sinna mõned ettekasvatatud maisitaimed. (Tütre kingitus)
Ürdipeenra esimene peenar sai hoolega kastetud (Tütrekese kingitus)
Õhtul sõime magusat vahukooretorti (Suure poja kingitus)

Ilus päev oli. Seda soovin ka kõigile teile, kes te mu blogi loete!

laupäev, 9. mai 2009

Ja kui rabarberi ja vanni katse on õnnestunud ...

ei jää muud üle kui vihmase laupäeva sisustada kokkamisega.
Esiteks rabarberilehe salat
Muidu ma neid salatiks ei kasutaks aga vanni alt pimedusest tulnult lehed on eriti õrnad heledad ja mõnus- hapuka maitsega. Alustuseks siis lehed ribastada, lisada hakitud apelsinid, tomatid ja soovi korral ka paprikat. Ja muidugi ohjeldamatult muid kevadisi rohelisi hüvesid: murulauku, naadilehti (ikka neid noori, kergelt krussis veel), küüslaugupealseid, karulauku, noori võilillelehti jne. Lõpuks veel pisut oliiviõli, sidruni vai apelsinimahla (pigistad ise 
viljast!) , natuke soola vai suhkrut (vastavalt maitsele) ja segada ja ongi valmis!
Ilus värviline salat sobib hästi grilliliha juurde.
Järgmiseks koogid!
Esimene retsept:
Pehme muretaignapõhi, kus sees 2 muna, 1/3 pakki Keiju sinises pakis margariini, pool klaasi suhkrut, klaas hapukoort, küpsetuspulbrit 1tl., jahu ja kartulitärklist. Segada kuni tainas on paks nagu tsemendisegu (imelik võrdlus aga , sorry, praegu ei tule 
muud pähe)
Vorm määrida võiga ja puistada sinna pisut jahu, kallata sinna tainas. Rabarbritükid kallata tainale ja peale puistada suhkrut ja kaneeli.
Teine kook:
All muretaignapõhi ühest munast ja ilma hapukooreta. Keskele rabarbritükid, kaneeli-suhkru segu ja peale biskviittaigen neljast munast.
Mõlemad on head. Rohkem ma rabarbrikoogi retsepte ei tea. 
Järgmiseks vaja proovida ära mannavaht, mahl ja moos.

Mul oli küll plaanis täna teha hoogtööpäevak ürdipeenras, sest aeg muudkui lippab ja mul on vaja sinna veel taimi istutada ja külvata. Aga miskit pole parata, täna on vihmapäev. Rabarbrikoogi, sauna ja telku vaatamise päev. Lõuna aegu koogi kõrvale vaatasime koos jõmmidega toda "seriaali", et "kas saab läbi seinaaugu" film. Tundub, et see telemäng ongi mõeldud vanusele 1-3. Lastel nii huvitav vaadata, et kas kukub vai ei kuku. Ja kui kukub, siis elavad kohe kõigest hingest kaasa, et OI KUKKUS!
PS. : Minu roosid elavad hästi! Westerland mõnuleb veel kasvukas poti sees, tal on ilusad väikesed pungakesed. Kõikidel roosidel (uutel) hävinesid need pikad roosad pungad kuid kõigil on näha ka uued pisikesed pungakesed. Teised, Lucia ja Linderhof tunnevad end ka hästi. Samuti on toredasti pisikestes lehekestes mu varasemad roosid.

reede, 8. mai 2009

Ikka ikka tulbilaineil

Alustuseks üks võrdluspilt, et kui toredalt suur see lauk ( hiidlauk Gladiator) ikka on. Aga muidu oleme ikka tulbilaineil:
nii palju kui vähegi aega antakse, sest mõni päev on lastega nii palju mäsu! Muudkui jookse! Üks tahab pissile, teine kaob niikaua ära, siis süüakse mulda ja kukutakse kusagile vai tõmmatakse endale niisamuti miskit kaela. Vai jäädakse kusagile kinni. 
Selle möllu varjus olen ma siiski miskit teha ka saanud. Suvelillede sibulad on maasse tipitud ja pamplid on teise koha peale istutatud.
Ja õnneks tuleb nüüd ka juba umbrohtu, mu tee-ehituses äraütlemata vajalikku materjali.
Avanevad ka uued tulbid (Tulipa humilis Alba Coerulea Oculata):
Ja üks vaade veel Quebec-tulbile:

neljapäev, 7. mai 2009

Niisama paar äramärkimist

Esteks see, et tegin ühe rumaluse. No ma ei tea, kuidas ma nii tobe olin! Nimelt külvates kasvuhoonesse kapsaid, sibulaid ja salateid valasin kõik seemnepakid tühjaks. Oleks võinud ikka poole paki kaupa. Nüüd pean seal harvendama ja pikeerima hakkama. Eks jagan ülearuse laiali. Ilusat taime on ju ka jabur minema visata.
Teiseks on 23.-l Ambla kandis Lillelehe puukoolis rohevahetus. Plaanin ka osa võtta. Iseasi kas õnnestub ja mida ma sinna kaasa võtan. Peaks ikka miskit huvitavat. 
PS. Täna öösel tuli paras ports vihma. Aed on värskust täis.

teisipäev, 5. mai 2009

Pojengid PS.

See üks mis kadunud oli, on ka lagedale ilmunud.
See on hea. Enam ei kao ta kuskile.

Tulbid

Järgmised ilutsejad:
Kaufmanni tulp Fashion, tõeliselt delikaatne ja õrn neiuke. 
Ja multiflora Quebec. Noored õied on kollakad, pisut hiljem hakkavad õielehe-seljad punakamaks värvuma. Magusad sellised... muidugi mitte maitselt, välimuselt ikka.

pühapäev, 3. mai 2009

Minu ehitused ja külvid

Lubasin küll, et niipea sellest trepp-peenrast enam ei jutusta, aga ma olen oma tegemistega seal nii rahul, et natuke peab ikka kana kombel kaagutama:
KAA KAA esimene istutusala (külviala) on valmis!
 On ikka mahukas töö, see maapinna ümberkujundamine! Ma olen nagu mr. Monk. Sorteerin maapinda. Muld ühte kohta, mättad teise, umbrohujuured ja vanad oksad kolmandasse, kivid ilusasti ritta ja neljandasse kohta.
Õnneks on mul ka abilisi. Mees kooris mulle eile mätast maast ja taris kive kohale. Poiss ehk hakkab täna neid vanu õunapuuoksi purustama. Siis jääb mulle rohkem aega kive müüri laduda. See nii aeganõudev töö.
Esimesed asukad on ürdipeenrasse külvatud/ istutatud: 
palderjan,
sidrunmeliss,
petersell,
till,
kummel,
Ja lõhnav sibul "Pikantne"
 Allium odorum
Mitmeaastane ja talvekindel taim. Keskvalmiv sort (tõusmetest valmimiseni kulub 55-60 päeva). Lehed pikkusega 30-35 cm ja laiusega 0,9-1,1 cm. Lõikama hakkavad teisel aastal (2-3 korda hooaja jooksul). Viljakus (1-kordne) 1,3-1,5 kg/m2. Viljakus (mitmekordne) 2,7 kg/m2. Pakendis 0,3 g. 

Kirjeldus: arvatavasti võeti talisibul kasutusele Hiinas ja sealt levis Jaapanisse, kus sai üleüldiseks lemmikuks. Looduses võib talisibulat kohata Mongoolia mägedes, kesk-aasias, Altais, lääne ja ida siberi lõunaosas. Kasvavad nad keskmäestiku kivistel nõlvadel, päikesepaistelistel kohtadel ja mägiojades, mis kuivavad suvel. See on soojustarmastav taim, mis hakkab kevadel arenema peale püsiva soojuse saabumist. Samal ajal on sibul talvekindel ja talub kuni -45 oC pakast ka õhukese lumekihi all.

Ravi ja maitseomadused. Talisibul on kui roheline kultuur väga populaarne Koreas, Indias, Nepaalis, Taimaal ja Filipiinidel. Toiduks kasutatakse pealseid ja õisi aga fütoteraapias kasutatakse kogu taime. Vanas India, Hiina ja Tiibeti meditsiinis kasutatakse seda sibulat üleväsimuse, depressiooni, vitamiinipuuduse puhul. Samuti kasutati seda kosumiseks peale rasket haigust.

Sibula vars peab olema õrn ja mahlane, tumerohelist värvi. Jaapanis eelistatakse kergelt küüslaugulõhnalist sibulavart. Hiinas kasvatatakse ka heledamavärvilist sibulat. Selleks varjutatakse põllul kasvav sibul roomattide või tumeda paberiga.

Talisibulat kasutatakse värskelt kuna töödeldes kaotab ta 80% vitamiin C sisaldusest. Ta mahlakad lehed kaotavad kiiresti oma värskuse ja vitamiinisisalduse. Neid võib säilitada paar päeva 0-2 oC juures.

Juba väike kogus rohelist sibulat annab tagasi söögiisu, suurendab seedenõre teket, mis aitab paremini organismil omastada toitu. Rohelised lehed sisaldavad kuni 3% suhkrut, rikkalikult C vitamiini, karotiini, mineraalsoolasid, eriti kaaliumsoola ja rauda, vitamiini B1 ja B2. Kulinaarias kasutatakse toidu kaunistamiseks, salatites, erinevates kastmetes, samuti segasalatites koos teiste köögiviljade, muna, kala ja teiste meresaadustega.

Tänu oma tumerohelisele, lopsakale lehestikule ja ažuursetele korvõisikutele aromaatsete, valgete tähekujulistele õitega, on talisibul väga kaunis. Sellepärast kasvatatakse teda ka kui dekoratiivtaime ja õisikuid kasutatakse kimpudes. Kui dekoratiivtaime, kasvatatakse teda miksbordüürides, rühmana murus, madalakasvulisi ka alpinaariumis. Samuti on ta hea meetaim. Mesi ei omanda ei sibula lõhna ega maitset. 
PS.: (see oli nüüd kopeeritud seemnemaailma lehelt)

Järgmised tulbid õites:

T. Turkestanica: see aasta on nad mul pisut nirud. Üks põhjus, et Vuhvel tegi nende otsas mingit kaera-jaani ja osad taimed puhta kadunud.
T. Polychroma:
meeletu õiehunnik.

laupäev, 2. mai 2009

Selle suve esimene aianduslik katse

Kodukauniks foorumis käisin halamas, et mis jama see on, naabril on vaat et mehekõrgune rabarber, mul peaks olema sama sort aga kasvab selline madal ja niru. Kuigi väetatud nagu ju on.
Sealt sain siis tarkust, et rabarber tahab pimedat, vot siis kasvab. Tõsi ta on, naabril kasvab rabarber suure tamme all, mul aga lagedal. Panin siis rabarberile (ühele neist) vana vanni tagurpidi peale. 
Ja minu katse tulemus: ilma vannita rabarber on alles maapõues, vannialusest saaks aga juba vart maitsta võtta.
Eks täna tuleb vist üks pisike kook ära teha. Nämm

2. mai hommik

Mees tuli hommikul koju (ta mul vahest käib öösel tööl) ja ei öelnud esimese asjana, et musi, tere hommikust, kallis naine! Ütles hoopis, et öösel oli öökülm. Ma siis roomasin kohe voodist välja, tõmbasin igaks juhuks (külm ju!) jope hommikumantlile peale ja kappasin kasvuhoone sisu vaatama. Nendega oli kõik ok. Katteloor oli ilusasti peal.
Tagasi tulles lugesin siis need pojengid üle. On nii jahh, üks on puudu. Aga pole hullu, ootame veel, ehk on hilisem sort ja muidu ka pisike. Eks ma siis proovin teatud kohtadest, kus kahtlustan pojengitaime kohta, mitte kaevata ja kraapida. Ma ju nagunii kolin toda peenart seal õue peal, nii vai naa näeb see peenar imelik välja, las olla seal siis suured mustad platsid. Nagunii on. 
Nojah. Ja kassid paganased on pahandust teinud! Need ilusad püvililled on (kaks kolmest) punaseõielised, on segi pekstud. 
Pahad kassid. Täna vorsti ei saa!

reede, 1. mai 2009

Mis tehtud, mis tegemata

1. Pool aiamaast sai kaevatud
2. Istutasin roosaõielise viirpuu uude kohta. Ma tahan väga, et see puu minu aias kasvaks aga siiani on ta istutatud kogu aeg kuskile valedesse kohtadesse. Esimeses kohas sõitis poiss tast niidukiga üla ja teises trampisid kõik (kaasa arvatud mina ise) sealt üle ja ümbert. Lihtsalt selline tiheda liiklusega koht.
3. Külvasin pika peenra jagu herneid. Kolm sorti: Helka, Erme ja Gloriosa. 
4. Toas aknal kasvab mul hoogsalt 2 melonitaime. Istutasin nad suuremasse nõusse. Ilusad taimed on, pungad juba küljes.
5. Mees parandas natuke kasvuhoonet. Natuke peab veel parandama. Aga kile sai otsa.
6. Tõime õuekiigu õuele.
7. Kiikusime
8. Istutasin maha uue pojengi "Krinkled White"
9. Ürdipeenras sai jälle kõpitsetud. Esimene istutusala on 90% valmis.

JA HOMME, ÜLEHOMME:
1. Otsida uus koht ühele värd-forsüütiale
2. Istutada õigetele kohtadele mõned väikesekasvulised mägimännid ja kibuvits Rubra
Kangesti tahaks istutada mõni ilupõõsas ka ürdipeenra juurde aga plaan lõpuni läbi mõtlemata, ei julge kuskile sinna miskit istutada. Kõik see plaan on alles nii muutuv veel.
3. Puukoolitust ootavad 2 mistandnüidoligit ja 7 plataani. Või oli neid kaheksa? Ja punt tammesid ja üks elupuu. Need tammed, ma loodan, on püramiidtammed.
4. Jätkan ürdipeenra ehitust. Tagumine aeg on palderjan oma uude peenrasse ümber istutada.
5. Loen oma uued sordi pojengid üle! All right et mõnel on talvega silt kõrvalt kadunud, see pole hullu. Hull on see, et ma ei tea, kas ikka kõik neist on ka sel aastal olemas. Osa olid neist ju nutuselt nirud. Aga Blaze, Santa Fe ja Havaiian Coral on kindlalt olemas ja on toredasti palju pungi teinud.

PS. Kuskil pole näha, et oleks tulpidel mingeid kahjustusi!
Õitsemist alustas Polychroma. Supernummi kuubis! (Pilt tuleb pisut hiljem)