2017 seriaali jätk

Otsata märg ja sügisene.

Sügis

Ma siin lappasin ühes jututoas sügise värve ja avaldasin arvamust, et võiks sügise mustreid disainida. Austraallane vastas, et tal läheb keeruliseks - neil on kevad praegu. Ma siis kohe mehe juurde, et kuule, hangime omale teise elamise Austraaliasse! Ja praegu oleks aeg sinna minna. Oleks kogu aeg kevades! Ja mees vastu, et milleks? Uuesti rohima ve? Tõsi ta on - käenahk ja sõrmeküüned tahavad kah puhkust.
Aga kole vihmane on. Mul ootab paar potti lillesibulatega, mis pole veel maha saanud. Ja täna kallab jälle, nii et maa lirtsub.
Sookollide paradiis on see eestimaa.

Kisub sügiseseks

Järjekordne ülevaate pildike aia peale. On ikka rohtus küll. Tigude paradiis ja invasiivsete taimede paraad.
Ahh, andku minna. Looduse vastu inimene ikka ei saa.

Taas väike ülevaade

Saagi koristus ja toataimede tuppa tassimise aeg. Kõrred-varred- suured lehed = dzungeliino.
On alanud ka nirustunud pealsete äralõikamise aeg. Aga ilus aeg. Ei taha lasta veel suvel minna.

Järjekordne vaade

Tiikidevaheline tee on valmis ja põdrakanep möllab õitseda. Kõik muud kah. Aga viinamari hilineb kuu aega, praegu pole miskit söögikõlbulikku veel.

Vaade otse - palju rohelisi lehti

Nüüd on küll väga pikk vahe sisse jäänud. Pole midagi teha - unustasin lihtsalt. Vihmaperioodid pärsivad blogilist mõtlemist. Ja meil on seda vihma ikka päris tublisti tulnud.
Aed lokkab. Õitseb, viljub ja enamik taimi minu peenardes tegutsevad invasiivse taime moodi. Ilus.
Ja segane. Praegu nüüd rohin kiiruse peale, nii palju kui vähegi aega antakse. Istutan ümber taimi ja üritan nende kasvukohti natuke organiseerida. Meil ju selline nadi muld, väga savikas. Mõni umbrohi ikka on otsustanud peenras tegutseda, siis teeb ta seda tõsiselt ja sügavmõtteliselt st kõik kohad on teda täis - moodustavad tihedaid mättaid, nii et raiu või kirvega. Ja terve posu püsikuid kolib mäe külgedele elama. Iseäranis need taimed, mis saavadki omaette väga hästi hakkama.

Aeg jälle pilti lisada.

Väga roheline.
Praegu käib tasapisi kahe tiigi vahelise tee ehitus.

Ja ongi maailm roheline.

Oli ka aeg.

Selle kevade ilm.

Mis siin ikka kommenteerida. Lihtsalt ilm tänavu selline ... kaootiline.

Kuhu me siis jäimegi?

Kasvuhoone sai paar päeva tagasi uue katte. Jäime kile juurde, kuigi sai kõiki teisi võimalusi ka kaalutud.
Kile odav ja selle paigaldamine läheb mehel ludinal.
Mina sain seal sees siis kraamida ja külvata. Ainult lamamistool puudub. Sest saabusid uued talvekülmad ja kasvukas on ainus soe koht aias.

1.mai - esimene selle aasta soe päev

Maikuu hakkas pihta ja andis väikese vihje, et äkki tõesti tuleb see aasta kevadet kah. Aprillikuu ilmadest ma parem ei räägi. Hommikul ärkad - akna taga talvemuinasjutt, paks lumi, puud härmas. Õhtul mingi novembrikuu, kõik pime, tilgub, porine.
Aga täna oli soe. Ja aeg oli oma seriaali järgmine foto poetada.
Kõik tärkab. Nii tore.

Talv ei taha ära minna.

Märtsi lõpuks st. eile tuli korralik sahmakas lund. Ei ta ole tänagi kuidagi kevadisemaks läinud. Aprillinali looduse poolt. Hmh.

Väike "seebiseriaal"

Tekkis selline mõte, et jälgiks aasta jooksul ühte ja sama vaadet kogu aeg muutumises. Tegelikult olen seda juba kahel aastal varem üritanud aga pilte lihtsalt pildialbumisse kogudes läheb lihtsalt kõik sassi ja pärast ei saa miskit enam aru. Nendesse postitustesse teen iga pisikese aja takka sellest samast vaatest foto. Ainult ühe fotoga postitus. Märksõna järgi saab hiljem lahti võtta ja on näha, kas ma siis rohin ka vahest või vahin niisama.
Vat. Kontrollfriigi kõrgem tase.