Vat mõni kasvatab hostasid, mõni päevaliiliaid, mõni kadakaid ja mõni värvilisi porgandeid. Mõnel on viljapuuaed, mõnel pojengimeri, mõni ronib pintsettidega mööda alpiaeda ;)
Imeline.
Mina aga olen vist umbrohuaednik. Tassin metsast omale härjasilmasid, kellukaid ja istutan nad kapsapeenrasse. Eile, näe, pügasin suure hoole ja armastusega vesiheina-tutti, mis mul lilletünnist välja on kasvama hakanud. Vajus teine liiga piklikuks - ilus, ümar vorm on parem.
Eile oli imeline ilm. Lootsin, et ehk on tänagi selline, saan oma eile alustatud töö lõpule viia, aga tutkit! Vihma sajab. Ja mitte vähe. Eile kuivama viidud pesu laperdab vihmas ja tuules, tööriistad jäid tööpaigale ... ahh ... kuri vihm, ei, täna ma sind küll ei vajanud! Ainuke asi, mis selles vihmas head on, on see, et vajutab eile valmis saadud peenraosa kohevust veidi kokku. Nojah, ja muidugi silub meie äsja valminud õuetreppi.
Mis ma siis tegin eile? Õhta kella poole üheteistkümneni välja? Võtsin käsile oma majaesise keeruga peenra, mis on olnud kunagi ravim- ja maitsetaimede peenar, siis teerada, mis kaetud muruga (ja see projekt läks totaalselt metsa) ja kõige viimasena kõrvitsapeenar.
Eks ma juba eelmine aasta vaatasin, et algselt plaanitud keerukujulisest mururajast ei tule midagi välja. Mõte oli ju hea aga teostus vilets. Orashein ronis kivide vahele ja tekitas sinna näotuid puhmaid ja rikkus visuaalset üldpilti. Nojah, mina su tekitasin, mina su tapan, ütles Tarass Lillekasvataja suvel 2013 ja kattis kogu raja papitükkide ja kilekotijäänustega kinni. Kivid ja mättad raskuseks peale. Idee toimis. Eile palusin poja appi, pildusime kivid pealt maha, viisime kiled prügikasti ja voila! mul oli pehme kompostmullaga täidetud vall olemas. Toodi mulle ka koormake liiva. Müüri sai kohati parandatud, liiv sai kompostmullaga segatud ja esimesed neli elanikku kolisid oma platsidele. Kaks neist on sel kevadel soetatud uued iirised Sultan's Palace ja Edith Wolford. Lisaks kolisin sinna eelmisel aastal aalujate kokkutulekul kingina saadud madala kollase iirise, vat ma ta nime ei mäleta. Aga ta õitses mul see aasta ja on üllatavalt hoogsalt paljunenud. Oma koha leidis ka Köögikata käest saadud dammeri tuhkpuu. Paar iirist on mul veel sinna panna ja muud ma sinna ei plaanigi. No mõni üksik nartsiss ehk või hüatsint ... neil mul jagub, pudinaid igalpool jalus.
Praegu suuremat pilti teha ei tahtnud, ümber tööplatsi kivide hunnikud, umbrohukäru jms tööprotsess. Hiljem, kui ehk veel mõni ilus aiatööpäev antakse, saan ehk tegevuse lõpetatud, siis saab ka üldpilti ja enne-pärast pilti ja ... maiteamispilti veel.
Jätkub....
Ootame soodsat pärituult ...