teisipäev, 28. aprill 2009

Kevadiselt toimekas

Küll on mõnusad pikad ja väsitavad aiatööpäevad praegu! Muudkui kaevan ja koristan, müttan ja mudistan, rohin ja kraabin. Super! Jube hea! Kuigi töö nii kiirelt just ei edene kui ma plaaninud olin. Aga nohh, aega on, aasta pikk.
Esimesed tulbid on asunud õitsema. Eks neid tuleb nüüd järjest ja järjest uusi. Kõrvaloleval fotol olev tulp on ...  eelmise sügise uustulnuk. Kaufmanni tulp. Täpsemat nime ei oska praegu öelda. Oh jeerum! Ma annaks omale hea meelega mööda muhku! Küll ma ikka teen ilusaid plaane ja nimekirju! Siin, blogis, eks ole, samuti vihikus on ilusad suured jooestatud/joonistatud plaanikesed ja ei midagi! Ikka on mõne taime nimi kadunud. Või olulise taime asukoht. Või see, et kui palju miskit kuskil olema peaks. Peab uued plaanid tegema. Paberil, ma mõtlen. Ja uusi õitsemisootuses pungi muudkui tuleb. Enamik eelmise sügise ostuhulluse tulemused. Siis sai neid ju üldse palju muretsetud. Nii et ootusärevus on suur. Et mis sealt kõik tuleb.
Järgmisel fotol ilutseb näiteks püvilill. Kahh uued. Tulemas on neid vist 
seitse tükki. Ostetud sai kuus. See seitsmes on siis hõlptulu, inimsõbralik ja mutivaenulik rikkus majanduslanguse nõmedal ajal.  Tjahh, majanduslangus. Oma ilusa plaani ilusast kasvuhoonest pidin ka ümber tegema. Kevadel nüüd uut ei saa aga kui kogu suvi seda va krabisevat-kõlisevat koguda, siis ehk sügisel kui taimne rahvas on platsi vabastanud, teeb valmis vundamendi ja karkassi. Siis kogub jälle kogu talve seda va rahakest ja ehk saab järgmisel kevadel need plaadid ostetud. Polü... 
misneednüüdolidki ... karbonaat vai misasja. Aeglane ja rahulik plaan. Ehk saame hakkama. Ja pole rohkem mingeid kärpeid oma plaanides vaja teha.
Muude huvitavate mugulate seas sai möödunud aastal soetatud ka hiidlauk Gladiator. Vinge vigur! Ja vist läheb üha vingemaks oma 
välimuselt. Tema selja taga fotol on näha ka hüatsintide otsakesed. Kuidagiväga kummaliselt need hüatsindid tänavu tulevad. Kõrvuti maha pandud kogumikest üks tuleb (kogumik) hooga aga teine vindub, ei tule üldse vai tuleb ainult üks taimekene. Nagu ei usu hästi, et keegi neid hüatsinte süüa tahaks. Aga mine tea. Ilmas on igasugu hullusid.
Kasvuhoonest veel nii palju, et esimene külv on tehtud ja esimesed võrsed kasvamas kah. Külvasin loomilikult igasugu redist, mitut sorti salatit, sibulaid ja kapsaid. Hiina kapsast näiteks. Ja brokkolit. Ja mingeid muid imevigur salateid. Nüüd peab ainult passima peale, et liig hullu öökülma ei tule, muidu olen oma varajasest rohelisekraamist ilma.
Ka on tehtud ettevalmistus lillekastide ja tünnide täitmiseks. Ostetud on seemneid (kress ja lillhernes), teen külvi hiljem, maikuus, otse kasti ja ette kasvatan vaid kolme begooniat. Ja kõikse lihtsam meetod omale taime hankimiseks: kauplesin ema käest omale ühe eriti mõnusat värvi pelargooni.
Ok. Sellega on jutud otsas selleks korraks. Ma nüüd tagasi kaevama vai külvama vai mis mul seal pooleli oligi.
PS. eks ma veel tuhnin oma papretes, küllap selle tulbi nimi ikka kuskil kirjas on.

neljapäev, 23. aprill 2009

Lillekasvataja annab aru ...

... sest miskit oleks nagu juba tehtud.
Kordusena panen siia plaani foto ja võrdlemiseks täna õhtuhämus tehtud pildi:
No teate! See treppis peenra tegemine polegi nii lihtne nagu alguses arvasin.  Mingi hetk tabas mind küll täielik kriis! Ma joonistasin ju koolilapsena mata tunnis vihikute tagumistele lehtedele kleidimoode ja ebamääraseid mustreid. Kust mina pidin teadma, et mul kunagi aeda rajades matemaatilist mõtlemist vaja läheb! Täitsa keeruline oli see planeerimine ja töö alustamine. See on ok, et trepi juurest läheb looklev rada edasi aga mismoodi ja kus täpselt tulevad need astmelised istutusalad? Ürdipeenrad? Ligipääsud peenardele, et ikka rohida ka saaks? Kuskil tuleb ju pinnast tõsta, kuskil madalamaks kaevata?!
Nojah, paar päeva tuiasin lihtsalt mööda platsi ringi ja kraapisin kukalt. Ja sellest oli kasu ka. Tasapisi idee ja nägemus selgines ja praeguseks on töö täies hoos.
Täies hoos st. et tegelikult areneb asi siiski üsna tagasihoidlikult. Tolle raja kõrgemaks tõstmisel on tähtis komponent kõikvõimalik umbrohi + juurikad, kõik see, mis kevaditi aias peenardest tuleb välja kaevata. Täna kaevasin pool päeva oma pojengipeenrast ja puukoolist jampsi välja, sealt sai siis peaaegu pool kärutäit mulla ja juurikate segu! Kõigest! Kui on vaja umbrohtu siis seda pole!
Siin nüüd üks foto teiselt poolt ja lähemalt:
Ja teeraja peale kiht mättaid. Vai mitu kihti. Nagu vaja. Ja eks ta vajub ka. Olen juba arvestanud, et eks see rada vajab järgmine kevad lisa mättakihti. Aga sellegipoolest laon ma teeraja sisse vaid lagunevat kraami. Igaks petteks. Ma ei tea ju kas see eksperiment mul õnnestub. Äkki jääb kole vai nõme ja kehva kasutada. Siis tuleb ta ju kuidagi jälle ümber teha.
Ehk ikka ei tule ümber teha. Tunne on igal juhul hea ja see moodustis nagu vist ikka sobib meie maja ette.
Aga arvata võib, et selle istutusala ehitus on üsna pikaajaline protsess. Ja järgmine kord kui seda kohta vaatame, võiks seal juba miskit ilusasti kasvada vai lausa õitseda.
 Selle jutu lõppu sobiks vist hästi mingi palve. Kas on olemas maastikukujundajate kaitsepühakut? No igal juhul: palve, palve, tule mulle appi, oooo maastikukujundajate kaitsepühak! Ja tee nii, et ma praegu siin suure hurraaga mingit jama kokku ei keeraks! Aamen!

esmaspäev, 20. aprill 2009

Mulle on minu patud andeks antud

Vähemalt üks neist kahest, mis mul oli. :D
Jutt käib siis sellest patust, et ma oma ämblikliiliail juured alt ära lõikasin. Kartsin küll, et õisi ma see aasta ei näe aga vaat, ei olnudki sest midagi hullu, et need juured ära lõikasin. Kõik kolm taime õitsevad ja neljas, eelmise aasta pojuke on ka üsna reipalt kasvamas.
Uhke potisisu mul, või mis?


pühapäev, 19. aprill 2009

Aga sa saad mu käest praegalt!

Kes jättis külmkapi ukse lahti?!
Mine, pane kohe kinni!
Totakas!
Mul on nii suured plaanid, mis tööd kõik aias tegemist ootavad ja nii jube külm on! Tuul puhub ja üldse...

neljapäev, 16. aprill 2009

Istutamised

Roosid istutati eile maha. Katsin kinni nii kuuseokste kui kilega. 
Elasid öö üle ilusasti.
Hommikul kaevasin Westerlandi välja ja istutasin potti ja viisin kasvumajja. 
Samuti istutasin potti ja viisin kasvukasse ka glediitsia.
Ja robiinia istutasin lihtsalt teise, talle ehk sobivamasse kohta.
Ja kõige lõpuks suskisin uude istutusalasse, kuhu mul kõik need pojengid ja roosid mõeldud on, ka kõik oma sibuliirised.

kolmapäev, 15. aprill 2009

Roosid tulid kohale

Aitähh Thelale! Roosid jõudsid ilusasti kohale! Ja sellised nad nägid välja: Ja nüüd natuke moe minuteid: sel kevadel on sellised kummarid moes! Kontsade ja x-lillemustriga! Poes olid saadaval ka mummulised, mao ja leopardimustrilised. Kootud äär tuleb ise teha. 
Inimeses peab kõik kaunis olema!

esmaspäev, 13. aprill 2009

Ilu ka toidab!

Majanduslangus majanduslanguseks aga mõne uue asuka lasen ikka oma aeda. Ilu ka toidab, muideks ja töörõõm on ka rõõm! Eriti suur on rõõm kui saab oma aeda istutada kolm nii ilusat roosi:
Westerland
Kõrgust kuni 1,5





Lichtkönigin Lucia
Kõrgus kuni 1,5 ja diameeter 70 cm





Linderhof
Kõrgust kuni 1,8 





Veel mõni päevake ja (edasi loe seda juttu lauldes!) nad kolmekesi tulevad Thela kaudu postkontorimaalt, ma õues kaevan aukusi, et istutada neid saaks!
Ma silmist saadik poorineee, ei heiduta see mind!
On õues kena ilmake, puu otsas laulab lind!
:D

Kommentaar ... eeee... mulla kohta

Hakkasin eelmisele teemale kommentaari kirjutama aga jutt venis nii pikaks, et teen kohe eraldi postituse.
Köögikatale: õunu? Sel aastaajal? Ehk aprikoose ja banaane ka?
Tahtsin veel Sinu, kui proffesionaali käest küsida, et kuidas tehakse sellist... eee... segutoitu, kus sees juurviljad ja lihatükikesed (kaalikas, porgand, kartul jne) Aga nad pole nagu terved tükid, vaid on mingi hautis, puljongit pole, st. see pole traditsdionaalne ühepajatoit. Segaselt seletan. Lasteaedades ja koolides on sage toit.
Hilisele: Tegelikult on mul umbes taoline pinnase tõstmise kogemus olemas ka. Teisel või kolmandal aastal siin maal elades täitsin kevadel umbes poolemeetrisi kraave, mida künnitraktor oli jätnud muru platsi. Täitsin jälle igasugu kevadise pahnaga: lehed, orasheinajuurtepusad kartulimaalt ja vanad kapsajuurikad. Ja kõige otsa muld ja mättad. Väga ilusasti täitis, ei olnud porine midagi. Pealegi sain sealt linnainimesena huvitava kogemuse, kui need kapsad seal maetuna kasvama ja õitsema läksid. Mul oli too aasta seal muru sees väga omapärane kapsa-põõsas.
Eks selle teerajaga läheb rohkem aega ja tööd. Pind suurem.
Kadakale: Ega meilgi maa alles märg, nii et kaevata ei saa veel. Muld saviselt märg pori. Aga mul on varasemate aastate jooksul siin maal hangitud rooside ja kibuvitsade ümberistutamisega nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi. Ja nende põhjal tean, et seda taime on parem ümber istutada vara vara kevadel. Sel a'al kui taim alles "magab", nii ei saa ta aru, et teda ümber istutatakse ja ei "pahanda". 
Nodsule: Lastega on SUPER! rattaga sõitmas käia! Tehke kindlasti ratas korda ja nii kui saate vaba päeva, põrutage vai poodi kommi tooma!
Kaarnale: idee on hea aga teostus jääb see aasta ikka vaid oma käte-aju-koduse sodi ja mätaste peale. Rahakott ja ostmised tuleb see kevad koomale tõmmata. Majanduslangus, pole miskit parata.

pühapäev, 12. aprill 2009

Suurte tööde käigus ...

... segane veel segasemaks.
Algas tööpäev aias nagu ikka. Riisumine, okste ja oksapuru koristamine jms. 
Päeva sissejuhatuseks istutasin Kadaka tarvis ühe roosaõielise kibuvitsa plastpotti. Vahetuseks suvel. Mis ma vastu tahan? Ikka ei tea veel. Kadakal ju samas laadis aed kui mulgi - sisustab tühermaad, taimed kõik suht noored, ei laiuta veel. Aga eks mõtleme veel! Ehk on tal endal midagi pakkuda.
Järgmiseks tuleb sihandene foto, et nõrganärvilised, pange silmad kinni ja kerige netipilti edasi.
Kole koht on veelgi koledam kui enne! Alustasin nimelt oma ürdiaia ehitust. Kõigepealt tuleb mul toda trepi juurest alguse saavat teerada tõsta. Mille muuga kui kevadise sodikraamiga ikka: oksad, vanad lehed jms. Esiteks torkisin tokid piirideks maasse, nende järgi ladusin kividest müüritise. Ja müüritiste vahele kogu kevadine pahn. Eks seda tuleb kõvasti sõtkuda, mulda vahele ja uuesti sõtkuda.
Lõpetuseks veel pisut mulda ja mättad. Ja pikapeale saangi omale lookleva murukattega raja ürdipeenarde vahel. Aga see võtab aega. Karta on, et lõpliku viimistluse teen alles järgmisel kevadel. Ma natuke kardan ja kahtlen ka sellises maastiku ümberkujundamises. Põhjus lihtne - ma pole just eriti osav sel teemal. 
Kuna trepil asuvat lilletünni kuskile mujale see aasta veel ei koli, istutasin sinna need lumekellukesed, mis muidu oleksid teeraja alla maetud. Jube nunnud on ikka need väikesed lilled.
Ja minu abilised olid kõik tasemel! Kõik kolm (+ mees) aga kõige suuremat (Poissi)ma ei tohi pildistada. Ei lubata, vot. Aga suur Poiss ladus puid riita ja koristas oksi, Mees saagis ja jõmmid aitasid riisuda ja kärutada. Oli tõesti tihe tööpäev. Vastu õhtut sai ka topasiga mürgitamine nr. 2 ära tehtud.
Ja kui aiatööd juba tüütuks muutusid (et no teed ja teed aga kuskile ei jõua) läksime hoopis ratastega sõitma.
See oli ka füüsilises mõttes üsna keeruline tegevus. Lisaks rattale ja talverõivas lapsele tuleb kaasa ju vedada ka seda 100 kilo pekki, mis talve jooksul kogutud...
Aga hea päev oli ja nii kui saame, teeme jälle ühe sellise!

laupäev, 11. aprill 2009

Aprillikuu - suurte koristamiste kuu

Koristamiste algus on ära tehtud!
Meie 2,2 hektarilisest aiast on esimene nurk korda tehtud - 1,5 meetrit pikk ja pool lai majaserva peenrake! Muld ilusasti kobe ja igaks juhuks tõmbasin sinna ajutiselt võrgu ka peale, noh, et koer ei käiks seal sõtkumas. Esialgu aitas hästi, koer käis ilusasti ringi aga praeguseks on ta juba harjunud ja astub jälle käppapidi peenrasse. 
Täna tõotab tulla jälle hea päev, soe ja mõnus väljas toimetamiseks.  See on lihtsalt jube kui palju on koristada!  Juba see kuuriesine maa, mille mees talvel autoga üles sonkis! Seal oleks nagu küntud, ausõna!

Kuna minu daaliate seas oli kadusid see talv, ostsin ühe juurika asemele. Cafe au Lait. Ostsin selle Säästumarketist. Seal oli üldse huvitav ja odavate hindadega kollektsioon müügil. Eriti daaliaid oli palju. Ja kvaliteedi üle ei saanud nuriseda, ilusad pungadega juurejupid olid.
Üks imelik asi oli küll ka müügis. Nimelt selline pannikujuline papjeemasheest karp, kus lillesibulad sees. Et kohe ostad koos karbiga ja nõnda paned nad ka maha. Iseenesest ju tore idee, eks ole? Imelikuks tegi selle asja aga see, et nendes karpides pakuti sügisel maha pandavaid lilli, hüatsindid, tulbid, nartsissid jne. 
Aga noh, eks igaüks ise teab, mida ta teeb.
Ilusaid päikselisi aiatööpäevi kõigile!

pühapäev, 5. aprill 2009

Ja saigi see plaan teoks!

Täna oli nii hüper-super soe päev! Kohe hommikul vara hakkasime õuetöödega pihta. Seni kuni teised veel hommikusööki lõpetasid, jõudsin mina aknad ära pesta ja ühe , selle paadisilla kõrval oleva peenra ära kobestada. Toda peab varakult tegema, tsipa hiljemaks jäädes võib selles peenras sirguvaid sibulilli juba vigastada. Seekord läks õnneks, kõik jäid terveks.
Siis tulid teised pereliikmed ka juba õue ja läks suureks tööks, mis juba ammu plaanis: suur õunapuu pole enam nii suur kui varemalt.
 Eks pisut on kahju ka suurest puust, meil pole enam õue peal tema suurt varju suve kuumadeks päevadeks aga ehk edaspidi on roheline tee kasvamiseks tollele noorele vahtrale seal kõrval. Seni on seda vahtrat kangekaelselt pügatud miskisuguseks õhupallikujuliseks moodustiseks. Nüüd siis : edu talle kasvamiseks! Ja loodetavasti selle õunapuu viljakus paraneb nüüd!
Päev oli tõesti tore! Soe ja mõnus! Vahepeal tegin kuuma teed ja võileibu. Väikesele Abilisele maitses eine vabas õhus kohe eriti hästi. Ka Pesamuna rändas rõõmsalt mööda aeda, ei heidutanud teda see, et aeg-ajalt kuskile poriloiku maandus. Tõstsime ta püsti ja rändamine jätkus. 
Ma kardan, et varsti, kui ilmad juba päris soojad, jääme nende kahe jõmmiga hätta. Üks jookseb ühele poole ja teine teisele. Ei tea, äkki on olemas mingi süsteem, et on võimalik lapsed mingi kummipaelaga ühendada?
PS.  Sain õhtu eel veel vaba aega ja kärsutasin kasvuhoone ja kõik pojengid topasiga üle. Nii profülaktika mõttes. Nädala pärast peaks uuesti. Nii et redised tuleb hoopis kusagile avamaale külvata, sest kasvukasse ju niipea ei pääse

laupäev, 4. aprill 2009

Wellcome to the PORIland

Sel a'al kui põldudele ja heinamaadele kogunevad sulalumejärved ja saabuvad rändlinnud, on koduaed nagu ...... üks suur porimülgas. Siin näiteks on minu maasse potitatud istikud. Eks nad tuleb varsti nüüd kuhugile edasi istutada, nö. koolitust teha. Pildil siis üks elupuu ja pisikesed püramiidtammed.
Mulle püramiidtammed õudsalt meeldivad. Ma ei pahandaks üldse kui mul neid tulevikus oleks kohe üks paras pisike tammik.
Siin fotol aga on vist üks jamade jama. Ehk täpsemalt öeldes, sügisel istutasin siia pojengi Santa Fe. Praegu, nagu isegi aru saate, on seal kolm mutihunnikut üksteise otsas, nii et ei mingit Santa Fed vist enam. Üldse on peenrais palju neid ebameeldivaid kuhilaid. Peab omale rohkem neid va püvililli hankima. Seal, kus nende sibulad maa sees tukuvad, pole tõesti ühtki mutimullahunnikut.
Edasi kontrollisin oma roose ja muid soojalembeseid taimi.
Vara muidugi lõplikku otsust veel teha aga tundub, et plataanidele sobis selline talv küll. Aga palm kasvuhoones andis otsad. Ka kuldvihmadega on kõik ok. Robiinia ja glediitsia on alles lumevaiba all tudus.
Järgmiseks jäi fotokaamera ette roos Angela. Täitsa ilusasti on talvitunud. Kõige tublim oli küll roosidest Artur, see kollaseõieline, sel pole üldse mingeid külmakahjustusi.


Siin fotol on aga roos Cisterciens. No tema on küll kuni mullapiirini külmavõetud. Hea ikka et muldasin roose.







Ja lumikellukesed muidugi! Muid imelisi kevadõisi veel pole. Kevadel õitsev sügislill küll upitab vapralt oma ninakest lume alt, kuid lumi on seal aiaosas veel võimutseb ega lase kevadet ligi. Pean selle sügislille kuskile mujale istutama, seal ei pääse ta kevadine ilu mõjule, keegi ei näe teda ju seal!!!


Ilusaid, porivabu kohti on tegelikult aias ikka ka. Kiviktaimla!
Mõnus, et on selliseid kohti, mis hoolimata ilmast või inimtegevusest on ikka silmale miskit positiivset pakkumas.

kolmapäev, 1. aprill 2009

Käesolevaga ...

... on aeg siia päevaraamatusse üles tähendada, et esimesed lumikellukesed on edukalt oma õitsemist alustanud. Maja ümber on siginenud kahtlaselt palju sulalume ja pori lombikesi ja pesupulbrit kulub rohkem kui tavaliselt.