Tiigilugu. See pole veel lõppenud. Oijeeei!

Aastal 2009, 11.-l septembril tekkis plaan tiiki rajada ja kritseldasin valmis pisukese tiigiplaani:

Mul ei olnud õrna aimugi, et kuidas see üldse õnnestub ja mismoodi see hiljem välja hakkab nägema. Aga valmis see tiik sai.

Ja kui tiik oli valmis, tekkisid sinna kõrvalpeenrad ja varjupõõsad ja trepp ...

Ja veel peenraid ja veel peenraid ja istumise-plats ja ... ja see pole veel kõik. Üks uus plaan tekkis ka.

... et teine tiik veel kõrvale.
Süües kasvab isu. Iseasi, et kas lõhki ei lähe...

Mustrikogu sai täiendust

Nagu ma siin vist varemgi maininud olen, otsin ma ikka vahest loodusest mustreid. No neid võiks kuidagi tekstiilisse kududa, trükkida, tikkida ... no näiteks kukerpuu ilusad okkalised oksad.

See kukerpuu on mul küll selline, et iga kevad on ta kuni maani külmanud ja okka-oksad tuleb lõkkesse vedada. Aga teda ennast ei paista see iga kevadine nudimine häirivat, ajab ikka uued oksad ja iga aasta on need üha suuremad ja uhkemad. Teine samasugune on plataan. See aasta ma toestasin ühe plataani-istiku hoolega. Eks näeb, kas suudab siiski lumi ta tüvenatukese jälle pooleks murda. Külm ei paista plataanil meie juures olema aga need trikid-nipid, mida lumi teeb, käib talle üle jõu. Nooh see sulatan, jäätan, sulatan, ... jne. Kevadel on näha, et oksad täitsa elusad aga pooleks murtud. Vot.

Tänahommikune saak mustrikogusse:

Külmarekord: - 34 ja mida keegi teeb selle peale

Hommikul vara oli temperatuuri 34 miinust ja veetorud ongi jääs. :( Ja toas oli sooja (külma?) 13 plusskraadi. prrrrrrrr, esimesel korrusel. Teisel korrusel olid normid temperatuurid.
Praeguseks päike paistab, kell on 10.29 ja temperatuuri on 20 miinust (päikese käes). Veetorud on ikka veel jääs. Majas kõik ahjud huugavad, tuletasin mehele meelde, et ärgu ikka üle ka kütku. Pliidi kõrval seistes oli küll selline tunne, et karvad lähevad kärssama.

Kell on 12.44 ja tualettruumis on vesi olemas. YEEEEEEEEEEEEEEEH!

Tänu sellele, et mees on hommikust saadik kütnud ja puhurdanud ... jäätunud koht oli eriti nõmedas kohas, see koht kus vesi majja sisse tuleb. Ja ometi on see koht soojustatud ... probleem. PROBLEEM, ma ütlen!

Külma -28 ja mida keegi teeb selle peale.

Ahju kütmisest ma ei räägi. See käib topelt, nii hommikul kui õhtul, ahju esisel on puuriit sama suur kui ahi ise. Põrandad on külmad, topin igale poole omi vaipu. Üks tumesinise-kreemivärviline paks trikotaazvaip on ära müüa kah, juhul kui keegi peaks huvi tundma. Ruuduline. Ise hakkasin praegu lõppude lõpuks oma öko-projektiga pihta. Koon kileribadest vaipa.

Päris põnev krõbisev pind jääb. Hiljem kolib see vaip kas sauna või esikusse, eks hiljem näha ole.
Mõni teine aga naudib aknalaual päikesesooja ja muudkui idaneb:

Salatkressil käib see asi kähku. :P Varsti saab ampsu rohelist vitamiini!
Aga mõni pole üldse aru saanud, et mis külmakraadid õues on:

Märkasin täna hommikul, et akna taga mul rohelised lehed alles ... roos Linderhof kasvas möödunud suvel nii võimsaks, et niisama lihtsalt talvele alla vanduda ei kavatse. Sügisel tahtsin kangesti ta varsi maapinnale vajutada, et kattega katta aga ei õnnestunud. Varred olid nii jämmeks kasvanud, et niisugust enam ei painuta. Lootsin väga, et talv jääbki selline pehmeke, ehk roos saab võimaluse oma uhked varred säilitada. Kookoskangast ribasid ma ei kavatse enam kasutada. Seal vahel säilus tõesti soe temperatuur, see tähendas, et ka hiired soovisid seal vahel talvituda. Jäin niimoodi mitmest plataanist ilma.
PS.: oma aiapäeviku tegemiseks ideaalne aeg. Oma tähtsamad taimed tuleb ikka üles märkida, jms

Tähelepanu! Valmis olla! Pauk!

Stardipauk on antud. Tegin näpud mullaseks. Osaliselt. Külvasin natuke basiilikut ja daaliaid. Pole kunagi varem neid lilli külvamise teel hankinud. Paras aeg katsetada.
Esimene selle aasta aianduslik katse läks nurja juba. Need kolm krüsanteemi-pistikut läksid hukka. Kannatuslille pistik on senini ilus aga ma ei usu, et ta juured alla võtaks. Salatkressi külvasin ka aga seekord pisut teistmoodi. Ilma mullata. Teate, mind häiris, need on nii kribud taimenatukesed ja siis uha neid pesta pärast korjamist. Siis keegi kuskil soovitaski, et neid saab kasvatada ka ilma mullata. Proovingi siis ära. Karbikese põhja paksult tualettpaberit, siis seemneid ja vett ka muidugi.

Üks hea uudis siiski on ... ja teine vist ka ...

No külm on, auto ei taha käima minna, lapsed ei pääse lasteaeda, elektriradikas undab abiruumis, et veetorud ära ei külmaks, puid läheb ahju nagu ... nomaitea ... muudkui läheb, aga üks hea uudis mul ikka on. Teate, mõned nädalad veel ja siis tuleb kevad. Ausõna. Esimest märki ma juba nägin. Lillekasvataja ostis poest kaks pakki seemneid, ütles, et hakkab pihta. See on kindel märk sellest, et ega kevad taeva jää. Või põõsa taha. Ma ei tea täpselt , kus see kevad asub.
Teine hea uudis on ka. Iseasi, et kellele hea. :) Filosoofia õppimised said ühele poole. Järgmiseks on psühholoogia. Täitsa üllatav, et on aga huvitav on. Ja mõtlikuks teeb. Loen igasugu isiksuse häiretest , see on see kui inimene on natuke vaimses mõttes vormist väljas. Nooh, natuke kuni palju. Loen nendest omadustest ja järjestikku tulevad igasugu erinevad inimesed silma ette. Tuttavad minu pikast elust. Poest, haridusasutustest, tänavalt, riigikogust :D hahahaa Ja mõtlen tasapisi, et kus maailmas me küll elame? Ja et elu on raske. Ja et hea on, et ise korras olen :D Ja et miks ... ja et ... äää
 Aga hea uudis number kaks ongi see, et mitte üks aaluja mulle silma ette pole tulnud. Elame vist liiga teraapilise sisuga elu, et kuidagi äärmuste radadele minna. Jätke siis meelde, et ei kipu kuskile valimistele, jääge ikka oma mulla sisse kõpitsema. Siis ei anna te põhjust ühele -1,5 tasemel psühholoogile.

Tuleks kevad juba. Temperatuuri- ja psühholoogia-jutud pole üldse nii huvitavad kui see, et mida keegi kuskil jälle kokku ostnud on.