neljapäev, 1. detsember 2016

Amnestia ja talv


Ohh jah. Sellest õunapuust on kümnel eri põhjusel siin blogis juttu tehtud. Et ikka muudkui võtan maha või jätan alles jne. Aga nüüd on aeg anda teada, et puu saab amnestia. Ei võta teda keegi maha. See, et eelmisel aastal ta õunad kibehapud olid, oli puhas petekas. No me sõime neid lihtsalt liiga vara. Ise ta on meie aeda tekkinud, metsik ta on ja nüüd on ka teada, mis mekki ta õunad on:
                                        POLE HÄDA MITTE KÕIGE VÄHEMATKI!
Need on lihtsalt taliõunad! Sellepärast nad suvel ju kuskile ei kõlbagi. Puha toored ju. Alles praegu kastides hakkavad nad valmima tasapisi. Lahe lugu, eks ole? Ja mekk on täitsa hea. Ja selline puu täitsa väärib olema minu paraadpeenra esimene ots. Tal on minu aia kõige ilusamad õied kah.

Mägi sai ka ära proovitud.


Õnneks pole sel aastal lumega probleeme.



Ilma lumeta ajad ... see oli vist oktoobris ...











teisipäev, 25. oktoober 2016

Kuna see lumi juba tuli, ...

 ... on igal juhul aiahooaeg läbi.


 Ja me kolime siseruumidesse. Loodetavasti sai õues kõik oluline tehtud.


 Sain sünnipäevaks natuke orhideesid. Täitsa toredad. Nendele minidele võiks mingi seltskondliku ripp-poti leiutada koos kõvera kaikaga.
Suve mälestuseks tõin naadid kah tuppa. Kuidas teisiti? Kogu suve olime koos ju?  Naatidega on värvitud see roheline lõng selles uues sõbas.



Lumi tuli maha


Väga hea, et tuli. Võiks jääda kah. Õues on kohe teistmoodi tunne. Mitte ainult mul. Lapsed otsisid lausa kelgu üles ja üritasid juba veidi lustida.



Täitsa lõpp, kuidas mulle meeldivad need siberi iiriste kirjud kõrred suve lõpus ja sügisel ja talve algul!


Aiarahu ja vaikus. Imekena.


laupäev, 22. oktoober 2016

Pliit on paika pandud, ...


... soemüür sai valmis tehtud ja vot selline ta meil siis on:


Nüüd tuleb köök ära koristada, mingi imenipiga paar kappi muretseda (sest meil on kole palju asju, need kõik tuleb kuskile panna) ja ongi köögiga vist kõik korras.
Täna saab soemüür oma esimese kütmise. Mees ostis vingu- ja suitsuanduri. Need on sinna ümber paigutatud. Eks näha ole siis. Et kas sai ikka hea asi või .... no ehk ikka sai hea asi. Miks ta ei peaks saama?

Muidu möödub elu praegu koera tohterdamise meeleolus. Ma ei käi kodunt ka mitte ära. Istume siin kolmekesi, kratsime koera kõrva tagant ja aitame tal paraneda. Oli kuskilt ei tea kust hankinud omale tagumise kintsu peale mingi pisiku, nii et näris ise omal kõik naha maha. Kahjustatud on umbes mehe peopesasuurune laik. Nüüd istub vaeseke, kaelusetoru ümber, peame teda käest toitma ja uksest sisse-välja aitama. Lohutama ka ja haige koha ümbert sügama. Ja tabletti võtma. Tema poolne osa on meile etteheitva ja ülikurva näoga otsa vaatamine - noh, et kaua me seda tola selle kaelusega veel teeme? Inimeste lollid naljad, eks ole. Näeb teine välja kui lumikelluke või ürgaegne kaelussisalik.
Aga pole viga, paranemise märke on juba näha, läheb tasapisi paremaks.


kolmapäev, 12. oktoober 2016

Väike vaheldus


Vahest vajab inimene oma ellu väikest vaheldust. Mõni tahab reisima minna, mõni ostab uued riided.
Meie tõstsime natuke mööblit ümber.
Ja meie magamistuba on nüüd selline:


Hästi põnev. Eks ole. Vaheldus missugune.