Pärast seda, kui ma augustis 2013 kokkutulekult saabusin, tegin mõned fotod nendest kohtadest, kuhu oli plaan istutada uued tulijad, et siis aastate pärast teha jälle uued fotod ja võrrelda, et mis oli enne ja mis on nüüd.
Võiks kommenteerida, et justkui tühja oleks täis, mis?
PS.: see autokumm on kirjulehisele metsikule viinamarjale kaitseks agarate niitjate eest.
Kuna mul oli hädasti vaja teha pisut teraapiat oma eksamitest räsitud vaimule, alustasin kunstiteraapiaga aianduse teemadel, saab selle linnaelu ja hinnete ootamise pinge ehk kukla seest ära.
Kunstiteraapia seisneb selles, et kõigepealt ma otsin pool tundi, et kus mul see taimede nimekiri on, et mis mul sinna piirkonda üldse kasvama on pandud (seal kõik valged mul ja palju on viimaselt kokkutulekult tulnud taimi). Lõpuks leidsin korraliku excelisse toksitud nimekirja (aitäh möödunud suve vihmastele päevadele) otse arvuti desktopilt. No muidugi!
Nimekiri ja plaan on olemas, joonistasin eelmise pildi natuke kirjumaks:
Vot umbes NII peaks see asi seal järgmine aasta välja nägema. Seal kuhu ma sõnajalad plaanin, seal on praegu üks omajuurne ploom, selle me kaevame kevadel välja. Tal on seal kuuskede vahel liiga pime ja kuiv , ta isegi ei õitse. Mis ma hoian tast seal? Mees lubas kevadel välja kaevata ja asemele istutan oma sõnajalad, neile peaks see pimedus meeldima. Seal on ka mingi vana vundamendijäänuk, suured kivid, siis pole seal vaja niita, täpsemalt öeldes: niiduvahendeid lõhkuda, kui sõnajalad seal ise majandavad.
Tagapool on siis nn sambla-aed. Sinna võiks mingi tooli moodi asja leiutada: mingi kännu või roigastest tugitooli. Ühesõnaga sellise istumiskoha, mis kuuskede ja samblaga sobib.
No vat. Muutus hulka huvitavamaks, või mis?