Sobilik käsitöö suvisesse aeda

paar päeva tagasi käis mul sugulane koos oma pere ja klaasilihvimismasinaga külas. Tegime kambakesi koos ühe kivi valmis. Ehk sobib see kivi hiljem mägisibulate peenrasse.
Nüüd on minu sisse nakkuspesa teinud mosaiigi tegemine ... kuidas Hiline neid asju teebki? Spetsliimidega?

Väike reis koos väikese hamsterdusega

Täna sai Lõunaosariikides säuhti ära käidud. Viuh sinna ja viuh tagasi. Algselt oli küll plaan see reis vähe pikem ja mõnusam teha aga noh, tuli leppida vähemaga seekord. Nii palju küll sain, et kargasime Tartus Bauhofist läbi ja imetlesime igasugust erinevat aiakeraamikat.

Lahedad karud ju? Hinda ma üldse ei vaadanud, selge ju, et pole odavad. Õhkasime niisama :) Ise sellist teha ka ei oskaks

Vahvad aialaternad.

Laternat vist ikka oskaks kuidagi teha, ma arvan. Peab mõtlema. Peab proovima. Mõnel soojal augustikuuööl oleks nii lahe kui sellistes tuli sees ...

Hiljem tegelesin Tartust vähe kaugemal lõuna pool hamsterdamisega. Leidsin selle põõsa alt paar pisikest põõsapoega. Vahva põõsas, a mis ta nimi on, kas keegi teab?

 Ja veel kasvas seal selline taim:

Hästi vahvad suured lehed aga jätab sellise invasiivse mulje:

Veel siginesid minuga koju kaasa söödav kuslapuu, Nipponi naistesõnajalg ja ümaralehine kivirik. Pean täpsustama natuke, et milliseid kasvutingimusi igaüks neist soovib, siis saab jälle istutada..

Kivide diktatuur ja eriti laisa aedniku nipid (A muidu ilus)

Uute istutusalade tekitamise tarvis on mul üks eriti laisa aedniku moodus. Mõnda aega on see koht lihtsalt kompostihunnik, muud midagi, üks eriti kole koht. See tähendab seda, et kui jõuan koos tõsimeelse aiandusfänniga aias jalutades sinna lähedale, tuleb fännil küünarnukist kinni võtta ja ta kindlameelselt kuskile mujale suunda juhtida.

Peenra kuju üle otsustavad minu aias tihtipeale kivid. Millele vähegi inimese ramm peale hakkab, on mees välja kaevanud ja mujale veeretanud. Osa on aga liiga suured ja nemad saavad oma suuruse ja vägevuse tunnistamiseks ümber lilli ja jänkusid:
 

Ma olen oma aiaga rahul. Arenev aed. Ja aina paremuse poole. Liigse sordirohkusega just ei hiilga aga pakub kohati juba ilusaid vaateid. Ma olen rahul. Me oleme head tööd teinud. Kohati muidugi on igasugu ebakõlasid aga ega kõike korraga ei saagi. Peab lihtsalt peale passima ja õigel hetkel teise suunda aias minema.
Jahh. Meil siin on ilus aed!

Kurioosum lillepottidega ja papüürus otsib kodu

Aeg-ajalt on vaja olnud otsida poest lillepotte. Ja huvitav tõsiasi on see, et kui on vaja põhjas auguga potti, siis sellist pole. Kõik on ilma auguta. Täna otsisin jälle ilma auguta potti. Papüüruse tarvis. Tema tahab ju teatavasti varbaid pidi vees istuda ja siiamaani oli tal "vanni" asemel üsna näotu plastmassist karp. Otsisin mitmest poest ja kõigis oli loomulikult suur valik auguga lillepotte, üks ilusam ja armsam kui teine. Auguta poti sain alles kolmandast poest. Seal oli ta ainuke selline, kaunistuseks peal imelikud pruunid lumehelbe moodi asjandused. A noh! Häda ajab härja kaevu ja lillekasvataja ostab imeliku poti, mis tal muud üle jääb.
Muideks, mul see papüüruse jupike, mille eksperimendi mõttes tiigi kaldale istutasin, on väga hoogsalt kasvanud. Arvasin küll, et ega ta seal kasvama lähe aga ega ma ei teadnud ju ette missugune suvi meil tuleb! Nii et mul oleks üks papüüruse taim pakkuda. Et kes tahab? Muidu mul siin toas on varsti nagu mingi heinamaa.

Sügisesed potitamised

Praegu on aias päris parasjagu sebimist. Mõnus, et on soojad päikselised ilmad, vihmadega võideldes teha neid sügisesi viimaseid töid on ju igavesti jama. Sel suvel kasvas mul amplipottides 2 taime: valge lobeelia ja see roosa asjandus (allpool pildil), mille nimi on mul meelest läinud. Ega ta vist päris õige amplitaim ju polegi.

Istutasin mõlemad taimed peenrasse tühjaks jäänud kohtadele ja pottidesse omakorda hõbekose ja Mikania Scandensi. Viimane neist pesitses kogu suve meie vann-lillepeenras ja edukalt, kogu vann sai teda täis.
Ûsna palju tuleb see aasta lillepotte tuppa. Ei tea, kas ongi nende kõige jaoks ruumi. Ehk ikka on. Tuppa toomist ootab ka järgmisel pildil olev Mehhiko vanikkuljus. Neljast taimest üks jäi selline niru ja aeglasema kasvuga. Seda oli lihtne potti toppida.

Eile helistasin oma emale ja ta teatas mulle, et ma pidavat juba umbes kahe ja poole kuu pärast jälle ühe lapse saama ja et kuidas mu hemoglobiiniga lood on. No hemoglobiiniga on korras aga see teine jutt!

Ei või olla! Juba jälle! Alles ma sain ühe!

Egas midagi, tuleb siis tuleb. Ja peab vist vähe rahulikumalt seda aias sonkimist ka võtma. Ega niisuguse toreda kõhuga, nagu mul praegu on, polegi eriti lihtne enam neid kükki-püsti harjutusi teha, mis aiatöödel tavaline.

Kus probleem, seal lahendus: ostsin omale uue poti ja teen lillepeenra käepäraselt mugavaks.Niisugune kena kausikujuline pott. Selle ma kasutan tulpide või mõnede muude sibulillede ajatamiseks. Täpselt veel ei tea, teen alles plaane ja kogun neti ja kirjanduse abil tarkust juurde. Et kuidas see ajatamine täpselt käib. Oli vist nii, et potti ja kasta ja siis kaheks-kolmeks kuuks jahedasse. Kunagi, nii mõnedki aastad tagasi ma olen tegelikult ajatamist juba proovinud. Kahjuks ei mäleta sellest suurt midagi. Sain vist ikka sellise ilusa pungaga tulbitaime kätte aga ma vist kinkisin ta siis ära. Nii et lõpptulemusest pole mul isegi mingit mälupilti.
Aga katsetama peab sest asi on huvitav.

Poola

Nii see meie reis siis algas. Poolaga. Mis seal siis meeldejäävat oli? Väikesed kenad majad koos väikeste kenade majadega. Väga palju kõikvõimalikke okasvorme:mände, kuuske, kadakat. Kuuski oli igatemoodu pügatud, alumised oksad olid kõik ära lõigatud- nii nägid nad väga troopilised välja. Peaaegu igas aias oli 1,5 meetrise läbimõõduga ümmargune kiviktaimla, mis sisaldas muu hulgas ka kujukesi ja kunstlilli (meie kandis see suht võõras) Siin siis alustuseks 2 pilti kohaliku keraamikatööstuse väljapanekust.

Metsikuna kasvab seal ja ka edaspidi lõuna pool puuvõõrik. Kahjuks ei saanud eriti head pilti.

Järgmisel kahel pildil on vitstest punutud loomad ja istuv vanamees. Allpool, viimastel piltidel kaunid kiviktaimla nurgakesed söögikohtade lähedal.

Poola jättis igati asjaliku maa mulje.Töökas, lihtne, asjalik. Ainult liiklus autoteedel pole suurem asi ja teetähised Varssavis on kah väga omapärased st. neid pole nagu üldse eriti.